July 23, 2010

There are three kinds of lies: lies, damn lies and statistics.

Hello.
Ma olen natuke Cheese´i inimestega rääkinud, mulle antakse teada kui Cheese ilmub. :D
Viimasel ajal pole ma pilte eriti teinud. Täna küll tegin, aga see ei lähe arvesse, kuna ma pole neid veel arvutisse laadinud. Ja ma ei oska hinnata, kas need tulid head. Kuigi minu arust tulid. Aga ma ei luba midagi.
Olen natuke joonistamisega tegelenud. See on täitsa mõnus, mulle meeldib. Tõsiselt. Ühe pildi ma panen üles ka, ma arvan, et see tuli mul paremini välja kui teised. Mitte et mul see hästi välja oleks tulnud muidugi. :D Tegelikult... naine tuli MINU ARUST täitsa hästi välja isegi, aga mees rikkus asja ära. Tal on kahtlased jalad. Ja tal olidki kahtlased jalad, isegi Mango kataloogis, kust ma ta maha joonistasin. Ja ma ei saanud sinna midagi parata. Igastahes, lõpptulemusega olen ma siiski täitsa rahul. Nautige. :D Mina lähen nüüd naabritega rattaga sõitma. :D

July 19, 2010

Success makes success, as money makes money

Ma olen hetkel üliõnnelik. Ei, ma ei võitnud seda makrofotokonkurssi, või noh, tulemused pole veel üleval. Aga Aire Veskimäe kirjutas, LÕPUKS. Mäletate, et mu foto võitis konkursi "Elu on kino" ja pidi ajakirja minema? Noh, igatahes ta ütles, et kuna Cheese´i vahepeal ei ilmunud, pannakse mu pilt alles nüüd üles. Ja nad tahavad pildi alla minu kohta kirjutada ka. Kujutate ette?

1) Kas sa oled tõsine fototgraafiahuviline või pildistad vahete-vahel niisama oma lõbuks?
2) Millisest Eestimaa paigast sa pärit oled ja kui vana sa oled?
3) Kuidas sinu võidufoto sündis?

Ma olen täiesti sillas. Kirjutasin vastuseid ja korrutasin endale kogu aeg, et ei Mannu, tuleb lühidalt vastata, neil pole sulle mitusadat lehekülge anda. Aga ma vastasin ära ja saatsin oma pildi originaalfaili ja... Paari päeva pärast saadavad nad selle Cheese´i toimetusse. Uskumatu. Ma ei tea, need kes pilti tahavad nüüd näha, siis ma vist uuesti seda üles ei hakka laadima, see on mu varasemates postitustes üleval. Ausõna.

Aga nüüd pole midagi hullu, kui ma makrokonkursiga midagi ei võida. Sest mu pilt läheb ajakirja. See kõlab niiiiii uskumatult. JA KUI NAD MULLE KOOLIS KUU TEGIJAT EI ANNA NÜÜD! Oioi, siis läheb Mannu vihaseks. Mannu läheb ja nõuab kõik oma Kuu Tegijad, mis ta tegelikult saama oleks pidanud intressidega endale.

Bye

July 17, 2010

The friend is the man who knows all about you, and still likes you

Tsau. Teen täna lühidalt, kuna pean varsti sauna minema. Saate aru? Sauna. Sellise ilmaga. Maailm on hulluks läinud. Aga ärge mind süüdistage, mina pole see, kes kõigi teie põhimõtted reetis. Ausalt.
Nii. Ega ma eriti hästi ei teagi, mis ma viimasel ajal teinud olen. Kui mult küsitakse umbes et "Mis teinud oled?", ei oska ma kunagi vastata. Kõike noh. Aga samas... ma ei tea ka. Ujumas olen palju käinud. Pilte teinud ja õues olnud ja... Noh, suvi ikkagi.
Pilte mul teile täna ei ole eriti. Tegelikult on, aga ma ei oska nagu midagi teile valida. Kahju, peate nendega leppima. :D

Ja tuletan meelde, et homme on viimane hääletamise tähtaeg, HÄÄLETAGE palun. Aitäh.

Pildid, mis Mannu teile tänaseks valida suutis:





July 13, 2010

A hero is one who knows how to hang on one minute longer.

Hello kõigile!
Mannul on nüüd väga tähtis uudis. Üleeilseni kestis makrofoto konkurss, eile hakkas hääletamine. Ma niiiiii väga vihkan rahvahääletamist, kuna pmst mingid kaheteistaastased tšikid, kes nagunii 24/7 arvutis istuvad, annavad endale järjest hääli ja lõpuks võidavad. Nii ebaaus. Õnneks on ka žürii, kes kuulutab välja kolm esimest kohta. Publiku lemmik (loe: see, kes omale kõige rohkem hääli suutis anda) valitakse ka. Aga seekord oli konkurss nii ebaõiglane. Ei olnud eraldi laste ja suurte kategooriat. See tähendab, et ma pean mingite Fred Jüssi sugustega võistlema. Niiiiii nõme. Kui oleks olnud ka laste kategooria, siis ma ei muretseks üldse, kuna noh, mulle tõesti meeldivad mu pildid. Need on ju täitsa head laste kategooria kohta. Ego möllab, aga noh... MIDAGI ma oleks ikka saanud. Aga praegu on Mannu võiduvõimalused nullilähedased, sest proffide vastu ma ikka ei saa, ükskõik kui palju ma üritaks. Neil on ikka selline tehnika et. Ja nende pildid on ka nagu OMG.
Muidugi mitte kõik, ma arvan siiski, et vähemalt pooltest olen ma parem. Aga need pooled on raudselt mingid lapsed ka. :D

Igastahes, Mannu laeb teile üles need pildid, mis Mannu sinna lisas. Teie lähete ilusti tipa-tapa www.snap.ee ja otsite makrofoto konkursi alt Mannu pildid ülesse, kuna te armastate Mannut ja loodate, et tal hästi läheb. :D Mannu pildid on kuskil kahekümnenda lehekülje kandis. Kahekümne kuues leht oli vist, aga ma pole päris kindel. Hääletage Mannu piltide poolt, PALUN PALUN PALUN! Mannu armastab teid kõiki. Muidu ma selle pärast ei põeks aga noh... FRED JÜSSI SUGUSTEGA peab väike Mannu võistlema, seda ma mainisin ka. Te mõistate küll. Ma ei usu, et ma midagi võidan seal, kuna ma võistlen Fred Jüssi sugustega (kas ma juba mainisin seda? :D) täiskasvanutega. Aga ikkagi, PALUN tehke Mannule rõõmu. Mitu korda päevas kohe. Sinna on küll kasutajat vaja, aga... te armastate Mannut nii väga, et te teete sinna kasutaja, onju? :) Thank you so much, kallikesed. Ja see oleks nagu ülimalt lahe, kui ma midagi saaksin (ÄRA PALUN LOODA, MANNU!). Igastahes, Mannu pildid:




July 10, 2010

If a million people say a foolish thing, it is still a foolish thing

Päeva uudis: issi sebis naabritelt meile 74 Muma trühvlikorukest. Like OMG. Tegelikult oleks 91 saanud, aga issi otsustas, et seda on siiski natuke palju. :D

Täna te pilte ei saa, otsustasin üllatada. Saate hoopis Mannu geniaalse MASU-luuletuse (vaesed teie). Igastahes, ma pole veel oma andeid kaotanud, nautiga ja kommenteerige:

MASU

Kuhu jäi küll Tudi-Aadu?
Kadus ka üks teine taadu.
Läinud on veel Jaan ning Epp,
kadund Uuspõld, läinud Sepp.
Mis me kallist Võrnost sai?
Tahaks teha talle pai.
On Nexus valgund laiali,
ei Rannap söö nüüd saiagi.
Ja Smilers on nüüd tõsine
ja Valdo naljad kesised.
Mis küll juhtus Zenjaga?
Second Handis šoppas ta.
Kristiina kulla maha müüs,
suusad panti ära viis.
Ning miskit viga on ka Rüütlil,
ta eile piiril kinni püüti.
Tegi salakaubavedu
sihiks suurendada edu.
On Internetti kolind Eesti,
et müüa maja, müüa meeski.
Soov.ee on popiks saand,
kuid ostmine on ära jäänd.
Kõik müüvad eluhinnaga.
Tatart, sokke, lapsi ka.
Inimesed keelitavad,
teisi ostma meelitavad.
Lõunasöök on kadund laualt,
nälgida on vaja kaua.
Õhtusöögist und võid näha,
selleks lihtsalt pole raha.
Hommikul kui väga veab
ning kui oled olnud hea,
saada võid sa veidi lilli,
kui väga veab, siis kimbu tilli.
Kust on tulnud küll see kaos?
Rahvas hoiab ennast vaos.
Iga pere otsib tööd,
järjest pingutab ka vööd.
On masendav me rahaseis,
kuid see ei sõltu üldse meist.
On Eestist vallandatud pooled,
teised veel on teate ootel.
Koondatakse koondajaid
ning sportlaseid ja lauljaid ka.
Selline siis ongi MASU,
muretseda teil ei tasu.

Olen geniaalne, ma tean, pole vaja tänada. :) Ei tegelt, kommenteerige ikka.
/ Liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisu, damn, miks sa oma blogi privaatseks tegid? :(

See ya.

July 8, 2010

Everything you can imagine is real.

Ma tean, et ma pidin täna õest rääkima ja tema pilte lisama, aga kuna ma sain eile täitsa lahedaid pilte, siis ma lihtsalt pean need täna ära laadima. Ja kuna mu kulla arvuti nagunii ei suuda mõlemaid pilte ära laadida, siis lükkub Marii postitus edasi teadmata ajale... ma arvan, et üheteistkümnendale, kuna siis tal on kolme kuu sünnipäev. Mitte et sel muidugi vahet oleks, ma võin ka juubeldada ja hüüda: "Ma olen 12 päeva pärast neljateist aasta ja viie kuu vanune, jeee!" Lihtsalt... kõigile on titade vanus kuni esimese eluaastani nii hullult oluline. Ma mäletan, kui Marii oli veel ühekuune, lugesid kõik päevi, kui vana ta on. Aga varsti tüdinesid ära või siis lihtsalt pea ei jaganud enam. :D:D

Igastahes, ma tahtsin juba ammu teha sellist vettekukkuvate puuviljade pilti. Täitsa ise mõtlesin plaani välja ja värki. Aga muidugi pean mina leppima stuudio asemel oma vanaema aiaga; selle kausiga, millega ta rabarberikoogi tainast teeb ja apelsinide ning kiivi asemal tuli leppida maasikaga. Kamandasin lihtsalt venna appi ja tema pildus maasikat vette, mina üritasin seda tabada. Lõpuks selgus, et ega maasikas nagunii korralikult pildile ei jää, niisiis kujunes kogu üritus hoopis pritsiva vee pildistamiseks. Sealjuures kannatas Mannu objektiiv täitsa korralikult, aga Mannu hoolitses ta eest pärast. Tegelikult proovisime ka punasõstarde ja kirssidega, aga nad polnud nii rasked kui maasikad ning veesplash ei tulnud välja. Aga kokkuvõttes ma olen rahul ja venna andis mulle kogemata ka teiste piltide ideid, juhuu. Aga kirsid olid kahjuks pooltoored, nendega tuleb edasi tegeleda siis, kui nad valmis on.

Mannu eilsed pildid:






July 6, 2010

We cease loving ourselves if no one loves us.

Ma armastan, ei, jumaldan seda inimest, kes leiutas külma duši. Aitäh sulle, geenius. Keda huvitab see Einstein kui on ka külma duši leiutaja, kes minu jaoks on kahjuks tundmatu. Igastahes, aitääh sulle. :)
See kuumus käib mulle suht närvidele.(TÄHELEPANEK: MITTE KUNAGI ei lähe ma enam 30-kraadise kuumaga kahekümnekilomeetrilisele rattamatkale, eriti veel läbi Kõrveküla! See oli... jube.) Mitte midagi ei jõua teha, ma olen nüüd ajutiselt randa kolinud. Kui homme ka nii soe, ei, tapvalt palav on, siis ma võtan telgi kaasa ja jäängi Anne kanalisse. Ausalt. Täna olin natuke rohkem kui kuus tundi rannas. Oleks veel jäänud, aga kõht läks vahepeal masendavalt tühjaks. Ja muidugi ma ujusin peaga vastu poid, nii minu moodi lihtsalt. :D
Nii. Üleeile mässasin marjadega. Ma olen neid nüüd nii palju söönud, et peaks ammu siiber olema, aga kui ma mõtlen sellele, et muidu jälle 11 kuud ei saa, siis ma ikka suudan neid veel süüa. :) Aga mul oli plaanis marjadest pilti ka teha. Natuke üritasin midagi, aga ma arvan, et proovin kunagi veel. Siis kui on normaalsem ilm, kuna suht vastik oli mingit vilu otsida ja ise koguaeg varju mängida, kuna päike paistis lihtsalt otse lagipähe ja makropiltidele ei sobi täiesti päikseline ilm. Niisiis, ootan paremat ilma.
Ma lubasin Laurale, et ma kirjutan kunagi enda õest. Olin tegelikult ise ka varem sellele mõelnud, nii et ma arvan, et järgmine postitus on Marii-postitus. Kui mul meelest ära ei lähe just. Ja kindlasti see juhtub.
Hmmm, mul juba nagu oli selline tunne, et täna laeb mu kallis arvuti neid pilte kiiremini ja otsustasin ka teo pildi panna, aga just nüüd jooksis tal mingi juhe vist kokku. Igastahes, ma loodan, et ta laeb selle ära... Okei, mõtlesin ümber, TA EI LAE seda pilti ära. :) Niisiis, Mannu nunnut teopilti te ikka ei saa. :) Aga te saate Mannu üleeilseid pilte:








See ya.

July 3, 2010

As soon as there is life there is danger

Jõudsin koju. Oleksin pidanud küll üleeile jõudma, aga meil on selline tilluke hilinemine alati veres olnud. :D Igastahes. Hakkasin pilte üles laadima. Olen nii tark, et enne panen pildid laadima ja siis hakkan teksti kirjutama. Vauu, blogimine tõstab mu IQ taset ikka kõvasti. Ma olen geenius. Tegelikult ma ennast nii palju ei kiidaks, aga no pildid laevad ja mul on kirjutada aega maa ja ilm. Tunnen teile kaasa, lugejad! Kui keegi üldse mu blogi loeb, kuna stabiilselt on mul tavaliselt ainult üks kommenteerija...

Igastahes. Olin pühapäevast saadik Tõrvas. Tegelikult kaks või kolm kilomeetrit linnast väljas, aga kes seal ikka vahet teeb? Sel aastal otsustasin ka mööda linna chillima minna, kuna ma ei tea no, neliteist aastat käinud seal juba ja polegi suht mujal kui Konsumis ja rannas olnud...

Seal oli silt "raamatukogu". Ma mõtlesin et läheks vaataks ning kui tundub ok, võiks ennast lugejaks teha. Läksime vennaga koos (loe: Eelnevalt olid kõik enne mu venda piinanud, et ta ka kaasa tuleks, kuna leiti, et ta peaks rohkem värskes õhus viibima. Tema ei viitsinud tulla ja vingus, mina käskisin tal endale jäätist otsa, et ta mõtteid mujale saada.) raamatukogu otsima. Seal oli suur valge maja, millel oli kirjas "Tõrva vallavalitsus" ning tee lõppes enam-vähem ära. See ei saanud õige asi olla ja ma helistasin empsile:

M:"Kuuule, siin kuskil peaks raamatukogu olema?"
E:"Mhmh, vaata see valge ja suur mitme korrusga maja, see ongi."
M:"Eeeee, kindel?"
E:"Jah, kunagi oli seal mingi vana koolimaja isegi."

Niisiis läksin sisse. Ja... tegemist oli siiski vallavalitsusega. Küsisin lõpuks mingilt tädikeselt raamatukogu kohta ja ta seletas: "Ah, no siit veel edasi selle käänaku taga on paremat kätt selline suur valge maja, vot too ongi". Palju neid valgeid suuri maju selles väikeses linnas olla saab? Aga muidu oli kõik OK, tegin ennast seal lugejaks isegi.

Siis, ma hakkasin "Hüljatud" lugema. Esimene mulje sellest oli, et ma viskan selle käest ära ja võtan hoopis "Hirveküti", aga kui ma olin sealt 5 rida läbi lugenud, otsustasin ümber. "Hirvekütt" tundus veel hullem. Aga tegelikult see "Hüljatud" nii hull polegi kui ma arvasin. Kuigi see on raskes kirjas, kartisn ma palju hullemat. Aga jah, vara rõõmustada, mingi viissada lehte on mul veel ees alles...

Samuti ma üritasin purustada Liisu ütlust, et pojengi-pildid tulevad koledad. Enda meelest sain ma hästi hakkama, aga ega ma eriti ei viitsinud nendega mässata. Pojengipilti ilmselt mu arvuti ära ei lae, aga... polnud tal häda midagi, ausõna.

KAUA mu arvuti laeb? Kunagi kevade alguses tegin listi asjadest, mida ma sel aastal kindlasti pildistada kavatsen. Täna sain uue linnukese kirja. Pildistasin tigu. Kõlab kahtlaselt, aga tõsiselt ilus pilt tuli! Ausõna. Muidugi ei lae mu armas arvuti ka seda ära, aga kõik valgus ja särkvärk oli paigas, tigu ise jäi ka nunnu. Tõsiselt.

Kahe nädala jooksul olen ma kahjuks liiga palju looduses viibinud. Nägin asju, mida poleks näha tahtnud. :D Lepatriinude pornot nägin, varblaste pornot nägin ja mingite suurte sääskede pornot nägin. Väga hull ei olnudki (nad elasid lihtsalt üksteise seljas), aga no lõpuks lihtsalt tuleb selline tungiv soov ära minna. Muidugi alles siis, kui oled ikka pilti ka teinud. :D:D Aga neid pilte te ka ei saa, kuna mul pole kavaski terve öö laadimist oodata. Üldse jäävad mu paljud pildid selle aeglase arvuti pärat saamata. Pealegi on mul kõht tõsiselt tühi, kuna ma pole pärast kella viit õhtul midagi söönud. Praegu on kell pool kaks läbi, nii et eriti sööma ei sooviks minna enam, pole mõtet. Minu lahendus sellele probleemile: magama. Töötab hästi kusjuures, magades ei tunne tühja kõhtu. Aga kuidagi tuleb lihtsalt enne magama jääda. :)

Maal saime ema vana jalgratta korda. Ma alguses natuke kahtlesin, aga see on tõsiselt lahe. Antiik või noh, selliseid enam ei ole. Ma ei tea, mulle tõsiselt meeldib see. Emps rääkis, et ta käis suvel mingi kuu aega tööl ning teenis selle ratta jaoks, lõpuks vanemad panid ka mingi suure osa rahast juurde ja ratas oli ostetud. 79 rubla, see on alla kümne krooni. :D:D No ma ei tea, ma loodan, et maasikatega ikka teenib rohkem...

Niisiis, tekstiga on vist kõik, pean leidma tegevust kuni ka need pildid ära laevad. Aga PALUN LUGEGE ka, onju. Või siis vähemalt kirjutage kommentaar ja valetage, et te lugesite, kuna ma nägin ikka vaeva selle memuaariga. :) Danke

.