July 3, 2010

As soon as there is life there is danger

Jõudsin koju. Oleksin pidanud küll üleeile jõudma, aga meil on selline tilluke hilinemine alati veres olnud. :D Igastahes. Hakkasin pilte üles laadima. Olen nii tark, et enne panen pildid laadima ja siis hakkan teksti kirjutama. Vauu, blogimine tõstab mu IQ taset ikka kõvasti. Ma olen geenius. Tegelikult ma ennast nii palju ei kiidaks, aga no pildid laevad ja mul on kirjutada aega maa ja ilm. Tunnen teile kaasa, lugejad! Kui keegi üldse mu blogi loeb, kuna stabiilselt on mul tavaliselt ainult üks kommenteerija...

Igastahes. Olin pühapäevast saadik Tõrvas. Tegelikult kaks või kolm kilomeetrit linnast väljas, aga kes seal ikka vahet teeb? Sel aastal otsustasin ka mööda linna chillima minna, kuna ma ei tea no, neliteist aastat käinud seal juba ja polegi suht mujal kui Konsumis ja rannas olnud...

Seal oli silt "raamatukogu". Ma mõtlesin et läheks vaataks ning kui tundub ok, võiks ennast lugejaks teha. Läksime vennaga koos (loe: Eelnevalt olid kõik enne mu venda piinanud, et ta ka kaasa tuleks, kuna leiti, et ta peaks rohkem värskes õhus viibima. Tema ei viitsinud tulla ja vingus, mina käskisin tal endale jäätist otsa, et ta mõtteid mujale saada.) raamatukogu otsima. Seal oli suur valge maja, millel oli kirjas "Tõrva vallavalitsus" ning tee lõppes enam-vähem ära. See ei saanud õige asi olla ja ma helistasin empsile:

M:"Kuuule, siin kuskil peaks raamatukogu olema?"
E:"Mhmh, vaata see valge ja suur mitme korrusga maja, see ongi."
M:"Eeeee, kindel?"
E:"Jah, kunagi oli seal mingi vana koolimaja isegi."

Niisiis läksin sisse. Ja... tegemist oli siiski vallavalitsusega. Küsisin lõpuks mingilt tädikeselt raamatukogu kohta ja ta seletas: "Ah, no siit veel edasi selle käänaku taga on paremat kätt selline suur valge maja, vot too ongi". Palju neid valgeid suuri maju selles väikeses linnas olla saab? Aga muidu oli kõik OK, tegin ennast seal lugejaks isegi.

Siis, ma hakkasin "Hüljatud" lugema. Esimene mulje sellest oli, et ma viskan selle käest ära ja võtan hoopis "Hirveküti", aga kui ma olin sealt 5 rida läbi lugenud, otsustasin ümber. "Hirvekütt" tundus veel hullem. Aga tegelikult see "Hüljatud" nii hull polegi kui ma arvasin. Kuigi see on raskes kirjas, kartisn ma palju hullemat. Aga jah, vara rõõmustada, mingi viissada lehte on mul veel ees alles...

Samuti ma üritasin purustada Liisu ütlust, et pojengi-pildid tulevad koledad. Enda meelest sain ma hästi hakkama, aga ega ma eriti ei viitsinud nendega mässata. Pojengipilti ilmselt mu arvuti ära ei lae, aga... polnud tal häda midagi, ausõna.

KAUA mu arvuti laeb? Kunagi kevade alguses tegin listi asjadest, mida ma sel aastal kindlasti pildistada kavatsen. Täna sain uue linnukese kirja. Pildistasin tigu. Kõlab kahtlaselt, aga tõsiselt ilus pilt tuli! Ausõna. Muidugi ei lae mu armas arvuti ka seda ära, aga kõik valgus ja särkvärk oli paigas, tigu ise jäi ka nunnu. Tõsiselt.

Kahe nädala jooksul olen ma kahjuks liiga palju looduses viibinud. Nägin asju, mida poleks näha tahtnud. :D Lepatriinude pornot nägin, varblaste pornot nägin ja mingite suurte sääskede pornot nägin. Väga hull ei olnudki (nad elasid lihtsalt üksteise seljas), aga no lõpuks lihtsalt tuleb selline tungiv soov ära minna. Muidugi alles siis, kui oled ikka pilti ka teinud. :D:D Aga neid pilte te ka ei saa, kuna mul pole kavaski terve öö laadimist oodata. Üldse jäävad mu paljud pildid selle aeglase arvuti pärat saamata. Pealegi on mul kõht tõsiselt tühi, kuna ma pole pärast kella viit õhtul midagi söönud. Praegu on kell pool kaks läbi, nii et eriti sööma ei sooviks minna enam, pole mõtet. Minu lahendus sellele probleemile: magama. Töötab hästi kusjuures, magades ei tunne tühja kõhtu. Aga kuidagi tuleb lihtsalt enne magama jääda. :)

Maal saime ema vana jalgratta korda. Ma alguses natuke kahtlesin, aga see on tõsiselt lahe. Antiik või noh, selliseid enam ei ole. Ma ei tea, mulle tõsiselt meeldib see. Emps rääkis, et ta käis suvel mingi kuu aega tööl ning teenis selle ratta jaoks, lõpuks vanemad panid ka mingi suure osa rahast juurde ja ratas oli ostetud. 79 rubla, see on alla kümne krooni. :D:D No ma ei tea, ma loodan, et maasikatega ikka teenib rohkem...

Niisiis, tekstiga on vist kõik, pean leidma tegevust kuni ka need pildid ära laevad. Aga PALUN LUGEGE ka, onju. Või siis vähemalt kirjutage kommentaar ja valetage, et te lugesite, kuna ma nägin ikka vaeva selle memuaariga. :) Danke

.



4 comments:

  1. Mulle meeldivad tulukeste pilt ja viimane. Teksti lugesin ka kunagi läbi, aga ma ei mäleta sellest midagi:D

    ReplyDelete
  2. Tulukeste pilt on kaks korda. :/ Haaa, ega ma ise ka ei mäleta suht midagi :D

    ReplyDelete
  3. ma tahan sult muide pilte kunagi saada. :):) Matkast. :)

    ReplyDelete