November 29, 2010

Money without brains is always dangerous

Olete kunagi keerutanud hularõngast? Lugenud õpikut? Õppinud pähe "Kaunimaid laule"? Laulnud Star FM-ga kaasa seda Coca Cola reklaamilaulu? Valvanud oma väikest õde?
AGA. Olete teinud seda KÕIKE korraga? Järjekordne näide Mannu hullumeelsest mul-on-nii-kiire-et-ma-teen-miljon-asja-korraga elust. Ei, kõige hullem polnudki tegelt. Lihtsalt kahte laulu korraga on raske laulda, vahet pole, kas hularõngaga või ilma. Ja samal ajal tuleb hoida Marii heas tujus ning vaadata, et ma talle peale ei astuks.

Okei, täna ma ei saanud e-raamatu pärast näiteringi minna. Mitte et see mul valmis oleks, oh ei. AGA. Ma sain täna pilte teha kodus natuke, wohoo. :D Uskumatu, praegu pole isegi pildipäev. Kõik sellepärast, et me hakkasime emaga öösel lambist muffineid tegema. Täna nägid need nii mõnusad välja, ma ei saanud neid pildistamata jätta. Valgust muidugi ei ole enam üldse, aga midagi ma vist sain isegi. Hmm... mingi teine kord need pildid. Täna on nädalavahetuse piltide päev endiselt, võib-olla teen ühe postituse nendega veel isegi. Mõnus jõulutunne tuleb peale kui ma neid vaatan. :D

November 27, 2010

An honest man is always a child

Täna oli pildipäev, mis kujunes ülimõnusaks. Leidsin pildistamise käigus oma "lapiku-asja-mis-objektiivi-ette-käib" ka ilusti üles. Oli umbes kaks kuud kadunud, peaaegu oleksin uue ostnud juba. Nii umbes mõne kuu pärast...
Igatahes. Ma tahtsin teha selliseid hästi nunnusid piparkoogipilte, sellepärast ostsime mulle isegi lumehelbekujulised suhkrukaunistused (?). Neid müüakse ainult Annelinna selveris, ma olen neid umbes kuu aega passimas käinud. Eile ostsime ära lõpuks, kallis oli. Aga pildistamise pärast on Mannu ikka nõus raha ohvriks tooma, eriti emme raha.
Hmm... ja selleks, et ma füüsikatunnis aknast välja vaadates kogu aeg ahastusse ei satuks, läksin täna Tiigi seltsimaja juurde neid punasid lumiseid marju pildistama. Need näevad aknast välja vaadates niiii supermõnusad välja alati, õnneks kasvab see puu Tiigi seltsimaja juures ka. Täna käisin ära, võib-olla ma siis neljapäeval füüsikas ei hakka nutma, kui ma jälle neid marju näen. Kuigi tõenäosus on endiselt suur.


/MUL LÄKS MUUSIKAKOOLIS HÄSTI EILE! Uskumatu! Õpetajale MEELDIS! Ütles, et mul tuleb kohe eriti hästi see Mozarti lugu välja. Ja Arieti ajal ütles, et ma olen tubli! Ning mis peamine: tund lõppes õigel ajal ära ka! Seda pole juhtunud alates... hmm, seda pole kunagi juhtunud. :D Üldse oli eilne õhtu väga-väga super.

Homme on advent. Ma ostsin ekstra JOIKi lõhnaküünla selle jaoks, ülihästi lõhnab. Homme lähen "Potterit" ka vaatama ilmselt, mõnus. :) Ja muidugi loen kohustuslikku kirjandust ja koostan E-raamatut ja õpin ja koon. Aga ma olen rohkemate kohustustega harjunud, kõik on korras.




Pilte tuleb mõni päev juurde kusjuures, lihtsalt arvuti on täna 36576397502 korda aeglasem kui tavaliselt. xx

November 25, 2010

To be feared is much safer than to be loved

Überpikk to-do list, mille ma laupäeval koostasin, on peaaegu otsas. Uskumatu. Sinna on jäänud ainult sellised mõttetud asjad nagu E-raamatu koostamine ja kohustusliku kirjanduse lugemine ja Chopin´i tuupimine ja mingid pisikesed asjad veel. Natuke on juurde tekkinud asju, aga ka see on üleelatav. Saksa keele olümpiaadiks peaks ka õppima ilmselt, ma sain übersuure Saksamaa kaardi, mille ma homseks peaks enam-vähem pähe tuupima.
AGA. Mõnus on, kuna varsti on fotopäev ja mul on isegi vist mõtteid. Ja advent ja piparkoogid ja kõik... Mannu on ametlikult jõululainel. :D Oxen kiitis eile kõvasti minu ja Kristi jõululaule ka, tuli vahetunnis kujutletava mikrofoniga mu nina alla ning mängis reporterit. Kiitis mind, et ma olen saanud rahvusvahelisel lauluvõistlusel esikoha. See on tore... vist. :D

November 20, 2010

We know what we are, but know not what we may be

Mannu to-do list näeb välja umbes selline:
*esmaspäevaks õppida
*kolm saksakeelset raamatut läbi sirvida
*koostada E-raamat sotsiaalse meedia teemal
*kunsti powerpointi esitlus ühest kaasaegsest kunstnikust
*kampsunile teine varrukas valmis kududa
*sitaks palju klavert harjutada (Mozarti rondo pähe)
*Cis-moll selgeks saada
*kunstmuinasjutt kirjutada
*keemia kontrolltööks õppida
*pildistamisasjad osta
*PILDISTADA
*solfi testiks õppida
*muusikalooks Chopin´i tuupida
*klaveriks seda ülirasket rütmi koputada
*kässaks endale pits otsida
*mingile koolisisesele viktoriinile minna
*saksa olümpiaadiks õppida
*"Kärbeste jumalat" lugeda
*"Oliver Twisti" lugeda
*raamatukogus viivis ära maksta
*pakk postkontorist ära tuua (Kolmas pakk kahe nädala jooksul. Mina ei tea, kust nad kõik tulevad).
*OMA ELU KA ELAMA

Okei, enamus asju tuleb homme valmis saada, ülejäänu järgmise nädala jooksul. Peale "Kärbeste jumala" vist... Mõnus. Mul ei ole üldse aega, kõik lööb üle pea. Ja pildistamismõtted on ka täitsa otsas. Kõik edasised mõtted on makroobjektiivile. Ausalt. Ma tean täpselt, mida ma sellega teeksin. Kui ma praegusest hetkest MITTE MIDAGI ei kulutaks ning kõik hoiule paneks, võiksin makroobjektiivi ilmselt kahekümne aasta pärast osta ka. Suure laenuga muidugi. Intress 20% kuus, niimoodi veel 20 aastat. Matemaatikas olen lihtsalt super.

Aga. Toredaid uudiseid ka.
Eeee.... neljapäeval käisin Vanemuises tasuta "Vihmameest" vaatamas. Super, võiks ka niimoodi näidelda.
Mulle tuli JÄLLE mingi pakk. Vaikselt käib närvidele juba. Aga ma olen ülipõnevil. Mul pole aimugi, mis seal on.
Täna oli pildipäev. Aga nagu juba öeldud, nüüd on küll kõik mõtted otsas. :/





November 16, 2010

All life is an experiment. The more experiments you make the better.

Mida teha, kui oled kohviubadest juba täiesti tüdinud ja tahad midagi uut proovida? Vastus: tee ikka kohviubade pilte. Ehk siis pühapäevane fotopäev Mannu moodi.
Täiesti kogemata sain mõtte pildistada nukunõusid. Kaevasin need kuskilt voodi alt välja, üles leidsin isegi. Kusjuures, ma pole mitte kunagi nukkudega mänginud. Mul ongi olnud ainult üks barbie, millele ma ka kunagi erilist tähelepanu ei pööranud. Väikest Mannut huvitas hoopis kassettide järgi laulmine (Mannul on täna kassetipilt ka!), joonistamine, pildiraamatud, kassipojad ning muidugi maailmapäästmine. :D IGATAHES. Vahepeal harva Mannu natuke mängis nukkudega, et perele rõõmu valmistada või nii, sellepärast on mul ka üks nukunõude serviis tekkinud. Aga üldiselt pole Mannu seda kunagi kasutanud.

*

Teisipäev on masendav. Ma magan alati sisse, rõivistutädi vahib mind oma kurja pilguga, hilinen arvutitundi, geograafias vahin tühjust, lõunasöögi jätan vahele, kell neli koju jõudes pole üheksa tundi söönud, õpin, lähen solfi, magan tunnis, saan mingeid nõmedaid üheksaid seal, tulen pimedas koju tagasi, söön nii vahelduse mõttes, õpin pool tundi veel, lähen trenni, külmetan, tulen koju, õpin, koon, klaverit harjutada ei jõuagi. Tänane polnud ka mingi erand. Homme on parem. Vist.






November 14, 2010

To be an ideal guest, stay at home

Kui kaugele on Mannu valmis minema, et muffinipilte teha? Ikka päris kaugele. Mannu küpsetas muffeneid. Taigna tegin ka täitsa ise, kuna mingit pulbrit ei olnud. Šokolaadi ostsin ja sulatasin vesivannil üles. Ülejäänud šokolaadi riivisin sinna peale. Lõikasin riiviga kaks korda näppu. Valus oli. Otsisin plaastrit. Kõrvetasin ennast natuke. Kallasin natuke vett maha. Koristasin kööki. Panin parimad muffinid kõrvale. Pildistasin neid tund aega. Avastasin, et ma väga midagi head ei saanudki. Ja mis peamine: Ma ise ei saanud ühtki muffinit maitsta. Kõik söödi lihtsalt ära.
Selline nägi välja eilne fotopäev. Tegelikult oli eile täitsa tore, isegi see masendav tund aega oli tegelikult tore. Põhimõtteliselt.
Täna oli ka fotopäev. Aga neid pilte ma täna veel ei üles pane, kuna muidu ma ei saa nädala sees üldse postitada. Kunagi nädala sees saate tänase fotopäeva pildid. Nendega ma vist olen rohkem rahul ka. Ja neile kulus vähem närve. :D Igatahes. Eilne fotopäev:





November 12, 2010

To see things in the seed is genius

Tsau.
Ma pole jälle niii ammu kirjutanud. Tegelikult pole ma terve nädala jooksul kordagi arvtutissegi jõudnud. Kui nüüd välja arvata teisipäevane arvutitund, mis sisaldas miksikesse registreerimist.
Nii tore on jälle oma blogi vaadata. :D Aga täna teen ma kiirekiire postituse, kuna kolmveerand tunni pärast olen juba rõõmsalt klaveritunnis. Ja pärast seda solfis. Ja pärast seda muusikaloos. Kõlab suurepäraselt, ma tean.
Midagi ülierilist pole juhtunud. Vist. Mardisandid käisid teisipäeval, ma natuke piinasin neid. Nad ei julgenud mulle isegi otsa vaadata, laulsid maha. Aga pärast ma ikkagi leidsin neile mingi Pergale šokolaadi, nii et kõik on korras. Ma veel kuulsin pärast, et üks ütles koridoris teisele, et see tüdruk oli küll lahke. Kolmapäeval oli mingi eesti keele asi. Ja klaverieksam. Eesti keele asja tegin ilma rahustiteta ära. Eksamit ei teinud. Neelasin rahusteid, aga kuna ma olin juba enne üliväsinud, jäin sinna tooli enam-vähem magama. Aga närvis olin ikka. Unine JA närvis. Super. Aga ei, ilusa suure kaheksa sain. Täitsa rahul endaga.
Neljapäev oli tore. Kunstitund möödus väga... rõõmsalt.

Täna on vanade piltide päev. Loodusfoto eri, kuna ma pole üldse looduspilte siia pannud. Ja ega ma neid väga teinud ka ei ole enam. Mannust on vaikselt kujunenud still life fotode fänn. Homme on ka fotopäev, Mannu teeb (üritab teha) jälle nunnusid stuudio(LOE: aknalaua-)pilte.

Mannu jookseb nüüd.

November 6, 2010

Nothing succeeds so well as success

Tänaseks laupäevaks valmistusin erilise hoolega. Ametlik fotopäev ikkagi, jee. Nädal aega kogusin mõtteid ja värki, eile õhtul käisin uues Prismas vajalikke asju ostmas. Vajalikud asjad olid siis põhiliselt kokteilivihmavarjud, aga ka selliseid asjad, millega ma täna tegeleda ei jõudnud. Pole hullu, ka homme on fotopäev.
Tegelikult ei ole see üldse nii, et mul on fotopäev ja nüüd ma päev otsa pildistan. Hommikul vara läksin trenni ning kuna ma jään alati ka üle aja veel peale ujuma, jõudsin alles ühe paiku koju. Siis ma hõivasin täielikult ühe aknalaua ning tassisin kõik vajaliku kohale. Taevas oli hall ning väga masendav. Õnneks oli mul kaks liitrit viinamarjamahla ning igaks juhuks veel kaks liitrit multinektarit. Selle kahe tunniga jõin vist üksinda peaaegu kõik ära ka. Kui ma poleks mahlaga mõtteid kõrvale saanud, oleksin ma ilmselt taeva peale karjunud.
Aga. Valgust on vähe ja kui seda on, siis ainult lühikest aega. Kolme paiku lõpetasin ja koristain kõik ära, siis tuli päike välja. Mul oli mahl otsa saanud vahepeal ja ma ei jõudnud enam uuesti pildistamist alustada ka. Varsti läks üldse pimedaks.
Õnneks on mul ka homne. Kõige mõnusama valguse magan ma muidugi maha klaveritunnis, kuid võib-olla ma veel saan midagi. Kunagi tuleks õppida ka. Ja kududa. Ja veel klaverit harjutada. Ja proosateksti ning luuletust õppida.

Olge mõnusad ja kommenteerige :)
Mannu