January 29, 2011

The best part of beauty is that which no picture can express



Täna on olnud väga mõnus päev, siiani vähemalt. Hommikul sain magada kella kümneni, uskumatu. Sõin ja mässasin natuke, siis algas fotopäev. Ma üritasin teha midagi hästi lihtsat ja hoida kõik väga tagasihoidliku, täpselt nii, nagu Laurale meeldib. Terve see pildistamise aeg oli mul nagu "Appi, ei ole võimalik, see on nii-nii lahe". Arvutisse laadides kustutasin umbes kolmandiku piltidest lihtsalt ära. Masendav, ma ei jäänud üldse rahule. Aga vähemalt oli tore neid pilte teha. Järgmine kord teen jälle midagi hästi keerulist, äkki tuleb siis välja ka. :)
Keset fotopäeva helistas Laura ja kutsus mu õue. Lõpetasin kähku (kolmveerand tunniga) ära ning pool üks saimegi kokku. Laura vedas mu E-kunstisalongi mis oli ülilahe. Ma polegi seal varem käinud, harimatu nagu ma olen. Siis käisime veel raamatukogus ja Riiamäel kunstipoes, Laura sai omale mingi valge varjutamise pliiatsi. Igal pool mujal käisime ka, tore oli. :)

January 22, 2011

He does it with a better grace, but I do it more natural












Kuidas õpib Mannu oma tähtsateks muusikakooli töödeks?
Mannu tuleb ja paneb selle muusikaloo plaadi ilusti arvutisse. Võtab kaasa oma konspektid ja õpikud Lizsti kohta, samuti solfi vihiku. Aga selle asemel, et Liszt´i kuulata ning samal ajal tema kohta teooriat lugeda, surfab Mannu netis ja ei pane seda taustamüra tähelegi. Teises toas mängib raadio, ühel hetkel tuleb sealt midagi head. Kuna Mannu on üksinda kodus, jookseb ta loomulikult teise tuppa, paneb muusika hästi valjuks ning laulab & tantsib kaasa. Ja niimoodi kolm korda järjest. Masendav.

Muidu oli muusikakoolis tore eile. Klaveriõpetajal oli hea tuju, ma sain ilusad palad endale. Tal oli viitsimst otsida mulle midagi, mida kogu aeg ei mängita. Lõppkokkuvõttes sain mingi väljaloendamatu Vene helilooja ja Vivaldi lood. Ekstra rasked seekord. Õpetaja lohutas mind stiilis: "Ära põe, võta ikka, su tehniline tase on täitsa... khmm, ei ole halb". Kas tõesti nii raske on öelda, et mu tehniline tase on hea?
Solfis oli töö, õnneks teise õpetajaga. Meie õpetaja läks ära kuhugi, enne rääkis mulle, kuidas ta mind linna peal nägi. JÄLLE. Kas ta jälitab mind?
Muusikaloos oli muusika ja teooria peale töö ja mul pole aimugi, kuidas mul läks.



Täna oli emakeeleolümpiaad, mis oli lihtsalt halelihtne. Järelikult läks mul halvasti. :) Ma tegin selle ära alla 40 minutiga, aega oli 2,5 tundi. Lõpetades korra mõtlesin, et läheks ikka keemia olümpiaadile ka. Tuleks ust paugutades sisse, koperdaks tooli otsa, kukuks maha ja vaataks kõiki dramaatilise pilguga.
Selle asemel tähistasin hoopis fotopäeva. Tegin vahukommipilte ja hiljem käisin õues ka. Mõnus.

January 19, 2011

Everyone thinks of changing the world, but no one thinks of changing himself




Tsauki.

Nüüd tuleb üks pikk postitus kõigest sellest, mis vahepeal juhtunud on. Pilte saate ka, jee. Ma julgesin need alles nüüd üles panna, kuna tegelikult on need selle "Märgates kodukohas Euroopat" konkursi jaoks. Aga selle tähtaeg on juba homme ning isegi kui keegi üritaks nüüd meie fotomõtteid varastada, on pildistamisvalgus otsas juba. Säriaeg langeks ilmselt 1/15 sekundile. Aga keegi mu kallitest lugejatest poleks nagunii mõtteid varastanud, onju. :)

Igatahes. Selle konkursi jaoks pidime moodustama neljaliikmelised grupid. Mina sattusin kokku Kristi, Eneli ja Lauraga (okei, "s a t t u m a" on vale sõna).Meil tuli täitsa palju häid mõtteid, mis on väga tore. Vaidlesime ja kaklesime ka kõige selle pärast, haha.
Laupäeval läksime Kristiga Laura poole pilte tegema. Laura ja Kristi tegid lipukesi, Laura kirjutas mingit teksti, Kristi lõikas tähekesi, mina istusin ja joonistasin maha Euroopa kontuurkaarti (Ma sain nii palju targemaks! Ma teadsin juba varem, et Inglismaa on jänese kujuga; Itaalia on saapa kujuga; Rootsi, Norra ja Soome moodustavad jääkaru ning Euraasia meenutab liblikat. Nüüd ma sain veel teada, et Saksamaa on ingli kujuga; Läti ja Leedu moodustavad südame ning mingi väike Saksamaa naaberriik on nagu pisike elevant. Ahjaa, Saksamaa kõrval moodustavad 4 riiki sellise kuju, nagu istuks mingil nõiamooril orav peas. :D:D Väga... hariv). Üldse tegime me palju ettevalmistusi enne pildistamist. Mina kleepisin veel tähekesi ja Laura lakkis küüned ka ära. IGAKS JUHUKS.
Jah, meil läks selleks kõigeks ainult natuke alla kolme tunni. Kui me lõpuks pildistama saime, oli valgus juba praktiliselt kadunud, aga midagi me ikka saime. Ma piinasin õues külmetavat Kristit ja Laurat stiilis: "Ei, pane oma käsi allapoole" või "Ainult MÕNI võte veel, ausalt!".
Kui ma veel mingi neli või viis tundi pärast seda minema hakkasin, toppis Laura mulle igast ajakirju, pileteid ning muud kola kaasa. "Kultuuripildi" jaoks! Pühapäeval tegin ma kodus "Kultuuripilti", "Inglismaa pilti", "Prantsusmaa pilti" ja "Eesti pilti". Ilusti aknalaua peal, täpselt nagu mulle meeldib. Päris rahule jäin ka, success.

Kultuuripildi mõte tuli Laura kaudu. Kuna Euroopa on VÄGA kultuurne koht, tegime ka kultuurse pildi. See tähendab, et ma toppisin aknalauale ajakirju, kino- ja teatripileteid, flaiereid, raamatuid, pabereid jne. Ise jäin rahule, see tuli ägedam, kui ma arvasin. :)

Inglismaa pilt: Minu mõte. Inglased joovad palju teed. Ja söövad muffeneid ka kõrvale, onju (ma loodan küll vähemalt). Tegin siis teetassiga, muffiniga ja Inglismaa lipuga pilte. (Sellega oli jama ka kusjuures. Ma tahtsin mustikamuffeneid pildile, kuna need on nii nunnud. Hommikul hakkasin küpsetama. Esimene plaaditäis tuli super, mustikad olid ilusti terved. Teise plaaditäie ajaks olid mustikad taignas üles sulanud ning tainas oli ühtlaselt lilla. Okei, lillad muffinid, las olla. 200-kraadises kuumuses muutsid nad värvi. Damdidam, mul tulid ROHELISED muffinid. Kolmandale plaaditäiele panin palju kakaod juurde, et muffinid pruunid tuleks. Need rohelised nägid nii jubedad välja :D).

Väikesed lipukesed: meie kõigi mõte? Ma ei tea, Laurale see pilt igatahes väga meeldib.

Selle konkursi peaauhind on reis Brüsselisse muidu. Palun meile üks ilus esimene koht. :)

*
Koolis juhtus lõpuks see, et keemia õps ja eesti keele õps läksid kaklema minu pärast. Olümpiaadid on täpselt samal päeval täpselt samal kellaajal. :D
*
Ma lähen Paulaga direktori vastuvõtule täna. Me peame laulma ka seal, khmm. Põhimõtteliselt ma võiks nüüd lõpuks need laulusõnad pähe õppida... EI VIITSI.
*
Nii. Ja et see postitus VEEL pikem tuleks, panen ma "Maailmalõpu" luuletuse ka siia! Vaesed lugejad, kes üldse on viitsinud nii kaugele lugeda. :/ Aga ma teen lühendatud versiooni, pikk on igavam.

MAAILMALÕPP
by: Mannu

Maajad tekitavad kära:
varsti maailm lõpeb ära,
ükskõik mis plaaniks, teeks või muudaks,
vältida ei seda suudaks.

Mul ei ole surra kavas,
surm ei ole minul tavaks.
Päevaplaani surm ei mahu,
tuleb teha vaherahu.

UFOdest mul täitsa savi,
maajad vajaks veidi ravi.
Ma paneks neile kinni aja,
neil on seda väga vaja.

Maajad koolis feilisid,
tunni ajal meilisid.
Matas vangutasid päid,
1 ja 2 vaid meelde jäid.

Nüüd, kus nad on vanemad,
meile tarka panevad.
"Kui 21 detsember tuleb,
inimsugu välja sureb!"

Kust nad seda infot saavad?
On neil mingi inforaamat?
Seisab seal: "Pea kõik on läbi,
paanitseda pole häbi"?

On sensitiivivõimed neil?
Veavad ninapidi meid?
Äkki hoopis pendeldavad,
teised lolliks tembeldavad?

Ma ei tea, mis teevad nad,
mind ei väga koti ka.
Tulgu torm või tulemeri,
külmaks ikka jääb mu veri.

Maajasid ei mina usu,
nende usk mind küll ei rusu.
Elan üle saja aasta,
ma ei usu nende saasta.

Treffneris kord murran pead,
sammud Saksamaale sean.
Ära käin ka Prantsusmaal,
super fotograafiks saan!

Ma tegelt ei ole selle lühendatud versiooniga väga rahul. See kuidagi... läheb liiga kiiresti ühelt teemalt teisele. Aga ma ei viitsi oma pikka ja väga sujuvat versiooni ka ümber kirjutada. :D

KES LÄBI LUGES, VÕIB MINU KÄEST EKSTRA SUURE KALLI SAADA. :)

January 18, 2011

Sometimes you have to be silent to be heard

http://7vaadet.blogspot.com/2011/01/maris-pedaja-seitsme-noorpiltniku.html - minu intervjuu, lugege :D (Sorri, ma ei ole hetkel suuteline seda linki normaalselt panema, te peate copy-paste tegema, haha).
Ma ise kusjuures pole julgenud seda läbi lugeda. Ma olin seda kirjutades lihtsalt nii noor ja loll.... okei, ma saatsin need vastused ära kolm päeva tagasi. :) Aga ikkagi, mina seda lõpuni ei loe!

Ma tegin tegelt postituse, et teatada, et minuga on ikka kõik korras ning midagi hullu pole juhtunud. Ma niiii väga olen tahtnud oma uusi ägedaid pilte siia lisada, aga ma ei saa seda teha mitte enne homset. Homme õhtul teen mõnusa pildipostituse, ausõna! Ma juba nii väga ootan seda, ausalt. Elu ilma blogita on olnud... kohutav. Okei, tegelt on väga palju toredaid asju juhtunud.

Ahjaa, tänase päeva tipphetk:
Nägin Auras Gerly Padarit, kes hallide juustega nägi niiii võõras välja.

Koolis oli ka naljakas, eriti enne mata tundi. :D:D

Head ööd

January 14, 2011

If you tell the truth, you don`t have to remember anything



Tsauki. Mul on täna mitu juttu:

1)Ma ei suuda ikka veel uskuda, millise jama ma endale näiteringis kaela tõmbasin. Hea asja ringis rääkisin oma järjekordsetest fotosaavutustest ja kuidas see kõik siis lõppes? Aulit hakkas asi huvitama ning ta lubas korraldada kohtumisõhtu. MINUGA. Nagu... kohtumisõhtutel käivad tavaliselt mingid tuntud näitlejad oma toredast elust rääkimas, peavad pikki kõnesid ja vastavad küsimustele. See tähendab, et see on selline üritus, kus keegi kohal käia ei viitsi. Ma ei taha, ma ei taha, MA EI TAHA seda teha. Põhimõtteliselt ma peaksin teistele toredatele inimestele oma pilte näitama ja juttu juurde rääkima ja küsimustele vastama (kindlasti keegi küsib ka midagi). Korraks tundus see mõte mulle juba hea, aga... EIEIEI, unistage edasi, ma ei julge. :)

2) Ma õppisin saksa tunnis tänu Kristile ja Paula Johannale mingi plaksutamise kombinatsiooni ära, see on niiiii lahe. Ma olen terve õhtu perele sellega närvidele käinud.

3) Me issiga kujundasime täna Ihastest koju sõites linna natuke ümber. Kujutage ette, et Tigutorni asemel seisab seal Eiffeli torn. Vanemuise asemel on see kuulus Sydney ooperimaja. Valget värvi Eedeni asemel on hoopis White house. Eedeni ristmik on 5th Avenue. Annelinna jätaks üldse mängust välja. See kollane sild seal Eedeni kõrval on see kuulus punane sild sealt "Lastega kodus" saatest. Anne kanal on kuulus Baikali järv. Emajõgi on Amazonas. Atlantise park on troopiline vihmamets. See saareke seal botaanikaaia keskel on Madagaskar. Mina ei ela Kivi tänaval, vaid hoopis Stone streetil. Pikk tänav on Long avenue või midagi sellist. Meie maja asub otse Broadwayl. Kuskil Toomemäe kandis on Hollywood. Aura keskus oleks meie oma tilluke Hawaii. Comarketi külmlett oleks ehtne Itaalia pitsarestoran. Kalevipoja kuju oleks Vabadussammas. Peetri kirik oleks Jumalaema kirik Pariisis. Tartu ülikool oleks Yale või Harward või midagi sellist.

Pärast seda ettekujutamist tundus Tartu veel pisem ja armetum kui tavalselt. :)

4) Täna oli fotopäev, ma nägin vaeva ja tegin ühe suvalise moosipurgi hästi ilusaks.

5) Viimane kroonide päev, tere tulemast, eurod. :)

5) Homme hakkame Kristi ja Lauraga selle kunsti fotokonkursi jaoks pilte tegema, ma niii väga tahaks midagi lahedat saada.

7) Mul saab varsti "Maailmalõpu" luuletus ka valmis!

January 12, 2011

The idle always have a mind to do something


Lalalaa, ma peaks oma meile tihemini lugema, sealt leiab nii toredaid asju. Täna ma sain šoki, kuna mulle kirjutati ja paluti vastata küsimustele ja saata veel enda tehtud kõige südamelähedasem pilt. Taheti teha intervjuusid noorte loodusfotograafidega, et seda kõike nende vaatenurgast näha, win. Kuigi mul pole aimugi, kust nad mu nüüd välja googeldasid. Nädala aja pärast läheb intervjuu ja särkvärk minuga ühte fotoblogisse üles ilmselt, siis saadan lingi ka. :)

Igatahes, kool on täitsa üleelatav. Ma ei saa lihtsalt aru, kuidas õpetajad minu pärast veel kaklema pole läinud. Keemias: "Maris, sina lähed ka linnaolümpiaadile." Matemaatikas: "Ahjaa, Maris, laupäeval on linnaolümpiaad, ole kohal". Eesti keeles: "Linnaolümpiaadile lähevad... Maris ja Paula. Koolisisesele ka!". Saksa keeles: "Maris, harjuta ja korda siis, varsti on olümpiaad". Muusikas: "Maris, tule ja laula direktori vastuvõtul. Ma kusjuures mõtlesin, et paneks su kevadkontsertil ka duetti laulma". Isegi lastekooris: "Maris, sina ja Anni laulsite täna eriti hästi, blablablablablaa". Masendav.

Igatahes, täna jäi klaver ära ja see on ülimalt awesome. See tähendab, et Mannul oli poolik fotopäev, juhuu.

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS, LIISU! JA NATUKE HILINENUD PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS, MARII!

January 9, 2011

What is once well done is done forever



Miks ma ei taha, et vaheaeg läbi saaks?
*Ma pean igal hommikul ebainimlikult vara tõusma
*Mul ei ole hommikul piisavalt aega, et end valmis seada
*Mata klass on liiga palav
*Keemia klass on liiga külm
*Saksa klass on liiga kõrgel
*Muusika klassis on liiga väikesed pingid
*Ajaloo klass on lihtsalt liiga imelik
*Tunnis hakkab tihti pea valutama
*Mulle ei maitse eriti koolitoit
*Kehalises tuleb korvpalliveerand, kus ma totaalselt feilin
*Mul hakkab uuesti muusikakool, st et ma pean JÄLLE selle nõmeda klaveri taha istuma
*Ma pean kässa õpsile nüüd hoolikalt kõik ära kuduma ja heegeldama
*Tuleb jälle megapalju olümpiaade, kuhu ma minema pean
*Mul pole enam üldse aega pildistamiseks
*Mul pole aega ka joonistamiseks
*Tegelikult pole mul üldse mitte millekski aega
*Ja kammoon, see kümme nädalat on üldse väljakannatamatult pikk aeg


Miks ma tahan, et vaheaeg läbi saaks?
Eee...
*Ma näen neid toredaid inimesi, keda ma ammu näinud pole
*Näiteringis hakkame kooliteatrite festivali jaoks lavastust tegema, mis on tõsiselt lahe

Nagu näha, suhtun ma asjasse äärmiselt optimistlikult. :)

January 7, 2011

When the heroes go off the stage, the clowns come on

Tsauki.

Ma olen laagrist tagasi ja täiesti elus. Ja mis ma öelda oskan? See oli lihtsalt ülisupermegahüper. :) Nii palju nalja sai lihtsalt. Hmm... mingit mündimängu õppisime, mis köitis kogu tähelepanu, kuigi see oli suhteliselt valus. Kaarte mängisime ka, palju. Suusatasime ja uisutasime ja mängisime bowlingut.
Eilne öö oli ülimõnus. Mängisime seitsmekesi tõde ja tegu, aga huvitavat veriooni. See tähendab, et küsimused olid stiilis "Kui sa oleksid vaene, kas sa läheksid prostituudiks?" või "Kui sa oleksid üks päev nähtamatu, siis mida sa teeksid?" või " Kui sa olesid Jumal ning saaksid maailmas ühte asja muuta, mis see siis oleks?". Põhiliselt olid kõik küsimused muidugi minu poolt välja mõeldud. :) Haha, see oli hea, kui ma küsisin "Millise omaduse sa minult endale võtaksid?" ja Kätlin vastas: "Sinu naha". :D:D
Varsti hakkasime tõdede asemel tegusid tegema, see oli veel naljakam. Teod olid alguses stiilis "Kalla morsi sisse soola ja joo ära" või "Mine baarileti juurde ning küsi, mis aasta praegu on" või "Jookse lumes ümber Ericu auto kolm tiiru" või "Laula midagi" (Ma laulsin ka, mul kästi Superstaari-saatesse minna :D). Lõpuks kiskusid teod muidugi väga ära.
Siis tuli Mannul geniaalne mõte. Ma ütlesin ühele, et ta näitleks seda, kuidas ta kiviga vastu pead saab ja ära sureb. Joonas näitas selle ette ka ning me hakkasimegi mingeid näidendeid tegema. Jagunesime gruppidesse ja mõtlesime kahtlaseid teemasid välja. Vahepeal käis baaritädike meid vaatamas ka, ta suht naeris kui Kätlin kahvliga Johannat tappis või mina Oprah´t järgi tegin. Joonasega tegime korraks top shopi reklaami, mis oli täielik success. Reklaamisime ukselinki ja improviseerisime kõik välja, see oli nii naljakas. :) Teistele ka väga meeldis meie reklaam, vähemalt nii nad ütlesid. Ja siis mulle väga meeldis see näidend, kus Johanna Joonase maha jättis, see oli nii mõnus.

Üldse, eile oli täielik super päev (öö). Tegelikult oli kogu laager väga super, mina olen igatahes väga rahul.

Pilte ma seal ei teinud, sorrrrrri. Ma ei julgenud oma kallist Nikon D60´t ja makroobjektiivi kaasa võtta lihtsalt, aga oleks pidanud. Seal oli niiiii ilus valgus ja kõik. Ma lähen sinna kunagi tagasi pildistama, ausalt!


January 2, 2011

The exit is usually where the entrance was









Ma teen ühe mõnusa postituse enne laagrisse minemist. Ja see postitus ei sisalda ÜHTEGI hiljuti tehtud fotot, vaid hoopis pilte, mis ma joonistanud olen. Ma avastasin, et pimedatel õhtutel on jumalast mõnus joonistada, eriti kui pildistamisvalgust nagunii ei ole. Tavaliselt ma kulutan pildile keskmiselt ühe tunni, rohkem nagu pole vaja. Ja ma ei ole selles hea või mdagi, aga küll ma kunagi hakkan pro´ks ka kui viitsimist tuleb. Praegu tegelen ma hästi palju fotograafiaga ja ma olen sellega ka ülirahul. Joonistamine on nagu hobi selle kõrval. Aga kuna fotograafia on ka hobi tegelikult, on see nagu... hobi-hobi? Igatahes olen ma väga rahul sellega, mis ma teen. Ja ma loodan, et teie ka. :) Kuigi, Laura (Evelin ka?), sa võid nüüd oma jämedat kriitikat minuga jagada, ma täitsa luban.
PS! Pildid ja tekst on väga segamini, sorri. Eelvaates näeb kõik väga super välja. :)
PPS! Nüüd ma teen blogimisega ilmselt laagri tõttu pika vahe, näeme reedel. :)

Ootan teie ilusaid, pikki ja sisukaid kommentaare.








January 1, 2011

HAPPY 2011


KÕIGE ILUSAMAT, TOREDAMAT, MÕNUSAMAT JA KAUNIMAT UUT AASTAT TEILE KÕIGILE!

Nii, nüüd ma üritan teha ilusa kokkuvõtte oma ilusast 2010´st aastatst. Ma olen teinud väga palju toredaid asju ja see kõik oli lihtsalt super. Nii.

Jaanuar- talvelager. 20. veebruar- minu ilus 14. sünnipäev. 27. märts- me võisime kooliteatrite festivalil esimese koha ja samal päeval sai Liisu moekesel 2. koha. Mingi aprillipäev- mind märgiti ära "Looduse Aasta Fotol", käisin Nokia kontserdimajas auhinnal järel. 11. aprill- meie perre sündis väike Marii, kes on lihtsalt supernunnu (ma pole ikka veel temast pilte üles pannud. Ausõna, ma parandan ennast). Kunagi aprillis võitsin ma Cinamoni fotokonkursil 1. koha, minu pilt pidi pääsema ajakirja "Cheese". See pole ikka veel ilmunud! Klassiga käisime Lätis. Hakkasin edendama oma luuletaja annet. Kunagi käisime näiteringiga selle kooliteatrite festivali asjus Tartut ka esindamas, hästi läks. Hmm, siis ma tegin blogi endale. Hakkasin kasutama issi peeglit ja avastasin, et mu tilluke digikas on lihtsalt hale. Klaveris sain esinemise eest üheksa ja õpetaja oli minuga rahul & tegi mulle kalli (!). Juunis sain omale Nikon D60-ne, sellest hetkest saati on mu elu super olnud (ja samal päeval võitis Liisu ühel konkursil 3. koha). Mu suvi polnud KORDAGI igav. Ma sain palju uusi toredaid sõpru. Ma küpsetasin suvel piparkooke. Sõitsin busiga üksinda sugulaste poole, nad enamuses ei teadnud mu tulekust midagi. Tegin palju suviseid pilte. Käisin trennilaagris. Emaga küpsetasime öösel muffeneid ja vaatasime filme. Puhkasime perega Roostal, kus ma PEAAEGU sõitsin jalgrattaga mööda mereriba päikeseloojangusse. Käisin TARTUFFil ja tivolis. Enne kooli käisime Johannaga Tallinnas, was nice. Muusikakoolis oli (ja on edaspidi ka) Katariina kõrval muusikaloo tunnis F. Liszti taustal täitsa tore oma supervõimetest ja ideaalmeestest rääkida. Koolis osalesime mingil Saksa powerpoint´i tegemisel ja võitsime Saksa viktoriinil 1. koha. Kässa õps ütles, et mul on väga super huumorisoon, kuid ma pean sellega ettevaatlik olema. Samal ajal kirjutas ta mulle lambist viisi. Võitsin "Märka mind" konkursil 3. koha, auhinnaks sain Ripsiku pildistamisõpetuse. Käisin fotolaagris, sain kastepiiskades ämblikuvõrku pildistada. Kristi pühendas mind ühte asja. "Young Photographer Of The Year" konkursil märgiti ka mu töö ära. Näiteringiga esinesime Lille jõulumal, st puudusime palju koolist ja saime palju šokolaadi. Auras laulsin duši all, lõpuks. Mul on siiani olnud super tunnistus, viimati olid mul kõik viied ilmselt... neljandas klassis? Sain palju ilusaid jõulukingitusi, mõned on ilmselt veel tulemas ka. :)

Ilmselgelt olen ma midagi väga tähtsat ära ka unustanud, aga rohkem mu mõistus ei haara hetkel.

Ahjaa, KÕIGE TÄHTSM: Jõululaupäeval, 24. detsembril, läks täide minu elu-unistus. Ma sain makroobjektiivi! Ma tõesti ei tea, kuidas ma võisin selle ära unustada. :D See on ju kõigest... mu elu mõte.

Ikkagi, ma loodan, et 2011 tuleb veel säravam, ilusam, meeldejäävam ja sündmusterohkem, meil kõigil! :)




Pildid on lihtsalt suvaline valik kogu mu avaldamata piltide hulgast, nautige!