February 12, 2011

We all know that art is not truth. Art is a lie that makes us realize the truth.


Edukaim foto läbi aegade. Mul pole aimugi, miks ma sea siia varem lisanud pole.

Nii, täna on teistsugune postitus.
MINU KAHEKSANDA KLASSI KÕIGE SUUREMAD FEILIMISED:
*Hommik, mina kõndisin unisena kuskil hämaras koridoris. Ühel hetkel märkan, et mu kass istub must natuke eemal ja tahab süüa. Mina, lahke nagu ma olen, läksin talle kohe pai tegema ja teda nunnutama. Mingi hetk avastasin, et see oli hoopis mu talvesaabas, millele ma pai tegin, tüüpiline.

*Kord kõndisin linnas ja nägin eemal oma väga head sõbrannat. ENDA ARUST. Hakkasin talle natuke vastu jooksma ning siis avastasin, et see on hoopis postkast. See oli lihtslt niii loll tunne. :) Aga ma nimesid mainima ei hakka parem.

*Üleeile, lastekooris. Harjutasime "Looduse tervitus tõusvale päikesele", mina laulsin, nagu ikka, hästi kõvasti. Viimane rida on esimesel häälel hullult kõrge ja ma lihtsalt ei saa seda nooti vaikselt kätte. AGA, enne viimast rida tegi klaver pausi, et "meie hääli sellest lõpust säästa". Kõik olid vait. Vaikus, vaikus, vaikus. Ühel hetkel Mannu karjub üle kogu aula kõrge häälega "PÄÄÄI..." vaikus, vaikus, vaikus. Kaks sekundit olid kõik vait, siis hakkasid kõik naerma, Mannu läks näost punaseks ja vappus samuti naerust, ausalt. See oli niiiiii feil. Oleks võinud veel mööda ka laulda, siis oleks veel eriti kohutav olnud.

*Harjutasin ühel ilusal sügispäeval klaverit ja sõna otseses mõttes magasin juba klaveri taga. Ühel hetkel avastasin, et häält ei tule. Muidugi olid klahvid otsa lõppenud, ma mängisin sõrmedega õhus edasi.

*See ei ole nüüd minu arust väga oluline, aga Maria käskis panna: Sügisel, kui me kehalist veel õues tegime, jätsin ma tossud maha. Mismõttes? Kuna ma ei saanud paljajalu õue pesapalli mängima minna, pidin ma minema oma sisejalanõudega. Hiljem Eneli päästis mu, andis mulle enda kaks numbrit väiksemad tossud.

*Koolisöökla, läksin vett võtma. Ühel hetkel käisin ma täiega pikali, mis oli meganaljakas. Kässa õps tuli ja nunnutas ja hoidis mul terve vahetunni silma veel peal.

*Mul on Vällikust (füsa õpsist) üks sarkastiline luuletus. Kirjutasin selle kuhugi Kristi päevikusse. Istusime ilusti vahetunni ajal füsa klassis, ühel hetkel tuli Ergo sisse ja tahtis Kristi päevikut nii muuseas näha. Ja hakkas seda luuletust kõva häälega ette lugema. Mainiks ära, et Vällik oli samal ajal klassis, meist kümne sammu kaugusel. Muidugi sain selle päeviku kohe tagasi, aga Vällk kuulis ikkagi algust. Tuli oma mullist välja isegi! Ma küll üritasin seletada, et "ei, mitte Vällik, vaid Hallik", aga ta vist ei uskunud väga. :)

*Geo õps on Laura tädi, läksime ükskord vahetunnis tema juurde. Meil oli mingi konkursi tõttu korraks arvutisse vaja. Kõik lõppes sellega, et ma ajasin seal tema koti kaks korda ümber ja jätsin tema arvutisse oma blogiaadressi lahti.

*Ma ei teagi... TEAN! Näiteringis rääkis Auli, et kui kolm last on peres, siis saab tasuta käia. Muidugi hüüdsin mina kogemata "Mul on kolm last, kas ma saan tasuta nüüd?", kuigi ma mõtlesin midagi hoopis muud.


SELLE NÄDALA FEILIMISED: TOP 3.
*Kindlati see koorilugu

*See, kui ma täna poes kõndisin vastu ust, kuna see ei avanenud. Seal oli küll punane silt peal, aga mis siis? Ma ei saanud kohe pihta, üritasin seda lahti kangutada. Õige uks oli selle kõrval. FEIL.

*Koolis oli mul ülisuur nätsuisu. Küsisin poolelt klassilt nätsu, halasin ja mangusin ja palusin. Kellelgi ei olnud. Lõpuks ma ohkasin "No eks ma pean siis enda oma võtma...".


Mul rohkem pole meeles, see ei tähenda, et rohkem poleks. Kui keegi mäletab veel midagi naljakat, võib kommentaaridesse kirjutada. :)

2 comments:

  1. Dear Mannu,
    I talked about the letters that I wanted to send to you.
    But I did not e-mail. I thought a real paper letter mail to come.
    So if you were still interested write to my mail (dotydot@seznam.cz) and we will.
    Love Doty

    ReplyDelete
  2. Of course I´m still intrested, it´s even better. :)

    ReplyDelete