March 15, 2011

Luxury must be comfortable, otherwise it is not luxury



Tsauki. Kiire-kiire hommikune postitus, sest nüüd kui Kristi või keegi poole tunni pärast arvutitunnis mu blogi vaatab, olen ma jälle midagi uut kirjutanud.
Igatahes. Pühapäev möödus toredasti koos Maaliga linnas, hiljem käisime empsiga poes ja ostsime Berliini reisi jaoks mingeid asju juba. MARII TEGI OMA ESIMESED 1,5 SAMMU!
Eile oli ka täitsa tore, alguses vähemalt. Koolis oli lõbus nagu viimasel ajal ikka ning KUNSTIÕPETAJA KÜPSETAS MEILE ŠOKOLAADIMUFFINEID! Noh, mulle, Enelile, Laurale ja Kristile. See oli selle ühe konkursi raames, sest ta leidis, et me olime seal eriti tublid. :) Aga kuigi need muffinid olid superhead, tundub mulle, et ta on köögis peaaegu sama saamatu kui mina. :) Oli ostnud kogemata soolase muffinipulbri basiilikuga. Ja asja päästa üritades, oli pannud sinna valget šokolaadi, tumedat šokolaadi, marmelaadi ja mett ja rosinaid. Aga head tulid, umbes nagu ürdikuklid. Šokolaadiga.
Näitering oli ka ülilõbus kui välja arvata see, et me saime kavad kätte ning vähemalt mina pole neist lõpustseenidest midagi kuulnudki. Ja nüüd ma sõidan nädalaks Saksamaale (parandus: neli päeva sõidan, kaks päeva olen kohal, jess!) ning jälle ei oska midagi. Ei, meil ju ometi pole esinemine järgmisel pühapäeval, ei. Ja ei, ma ju ometi ei tule alles teisipäeva öösel tagasi, ei. Mulle ometi ei jää ainult... kolm päeva aega, et see kõik selgeks saada, ei!
Pele seda käisime Marilinnuga Verneris kooki söömas ning rääkimas. Appikene, ma kaotasin täielikult ajataju. Jõudsin umbes tund aega hiljem koju kui pidanuksin. AGA. Supermõnus oli. :)
Õhtul saatsin Looduse Aasta Fotole pilte. Või noh... üritasin saata. Arvuti jooksis viis või kuus korda kinni vahepeal, see oli kohutav. Tegelikult ma alustasin juba üleeile, aga see oli veel hullem. Kõigele lisaks oli mul megapaha olla. Viisteist pilti oli kokku. Need kõik laadisid üliaeglaselt ning ikka jooksis nett kokku siis, kui kuus või seitse laetud olid. Lõpuks ma saingi ainult kaks pilti saata. Need, millele ma kõige rohkem panustasin. Tegelikult oli viis sellist pilti, millest ma midagi ootasin. Või kuus isegi. Ma ei jäta enam KUNAGI asju viimasele sekundile, ausalt! Kui kumbki pilt nüüd midagi ei saa, olen ma ülipettunud ja -solvunud. Päriselt. :)

No comments:

Post a Comment