March 1, 2011

A yawn is a silent shout

Anekdooti tahate kuulda? Homme on suusavõistlused. Ja kes sinna läheb? MINA! Mitte et ma suusatamist vihkaks, eks. Päriselt ka... ma feilin seal sajaga ning kogu võistkond hakkab mind vihkama. Nagu ma ei teaks, kui hoogu kõik sportides lähevad. Näiteks jalkat mängides... kõigil on nagu: "MIDA SA TEED? VISKA! LÖÖ ÄRA! NO MIDA?! MIDA? MIS SUL VIGA ON? MIKS SA EI LÖÖNUD!?". Ise olen ka selline, aga noh... püüan seda parandada. :) Ma pole suusavõistlustel käinud, aga ma usun, et see väga maha ei jää.
Viimane sõpruspäev oli tore, Eneli! Ma jään seda igatsema. :)

Nii. Ja nüüd tuleb natuke lühendatud, kuid see-eest täiesti ilustamata dialoog minu ja Ergo vahel. Kes enne veel uskus, et ma saan suusarajal hakkama, eksib rängalt.



Ergo: Mis suusad sul siis on?
Mannu: Eeem... sinised!
Ma-jään-rahulikuks-näoga Ergo: Ee, okei. Aga mis määre?
Mannu: Miinusmääre oli vist...
Naiivne Ergo, kes üritab ikka veel minusse uskuda: SELLIST ASJA POLE OLEMAS.
Mannu: Ups noh...
Ergo: Oota... kas uisk või klassika?
Mannu: Klassika oli viimati...
Ergo, kes üritab mind vist innustada: Väga hea. Ja kas pidamine on ka?
Mannu: Midagi nad ei pea!
Ergo, kellel on juba väga "APPIKENE" nägu peas: Noh, kas sealt keskelt on paksemini määritud?
Natuke ärritunud Mannu: Kuule, ega need mingid eurod ei ole, et ma nende tekstuuri katsun ja neid silitan. Need on kõigest suusad.
Ennu: Alt on valged?
Mida-hekki näoga Mannu: Mkmm... sinised on!
Meeleheitel Ergo: APPI. Kes sul määrib neid suuski?
Kuidas-sa-ise-aru-ei-saa näoga Mannu: Eeeem... pood!

Natuke aega hiljem:
Rõõmus Mannu: MA TEAN! Mul on Fischeri suusasaapad!
Maharahunenud Ergo: Siis on kõik korras, rohkem pole vajagi. :)

Nii et jah. Suusatama! Jess, just seda mul vaja oligi!

Ülehomme on klaverikontsert, mida ma juba tegelikult natuke ootan. KUULSITE? Ma ütlesin, et ma OOTAN OMA KLAVERIKONTSERTI. Sest ma tõesti tahan juba ära mängida ja sellega ühele poole saada. Siis tuleb kunagi heliredelite arvestus. Ja siis ma saan kolm suurvormi, mis isegi õpetaja sõnul on rasked. Tõlge: minu jaoks täiesti võimatud.
Aga täna juhtus tunnis uskumatu asi. Õpetaja ütles, et ma mängin OSAVALT. Ja ta ütles, et mul tuleb see lugu paremini välja kui tal. Midaaa? Kuulsin ma ikka õigesti? Ilmselt siiski mitte. :) Aga ma sain sellise innustuslaksu, et mulle hakkas klaver korraks juba meeldima. Saate aru? Uskumatu. See oli vist üks parimaid komplimente, mis ma klaveris saanud olen. Jess!

7 comments:

  1. See dialoog ajas mind naerma. :D
    Aga tore, et suusatama lähed. :D
    Ma ei oska üldse suusatada muideks. Haha.
    Kuidas sul kogu aeg nii head mõtted tulevad, mida blogisse üldse kirjutada ma ei saa aru?
    Mul ei toimu üldse midagi naljakat suht, et saaks kirjutada, aga sul igas posituses nagu nii huvitavad asjad. :D
    Äge postitus igatahes + ah jaa, mul on ka selline Eiffeli torn, natuke vb teistsugune, aga suht sama siiski. Hõbedakarva. :D Kunagi oli teine ka, mis oli pronksikarva, aga see oli kuskil põrandal laiali ja juhtus nii, et keegi astus selle sodiks põhimõtteliselt. :D

    ReplyDelete
  2. Jess, siis on mu postitus korda läinud. :D
    EI OLE TORE, ma vihkan suusatamist! :D Või noh... ma ei naudi seda. Ei ole ilmselt minu ala. Oleks see mingi ujumine või rattasõit või sõudergomeeter või 2000m jooks või no ma ei tea, kõhulihased kasvõi, oleks kõik korras. AGA EI. Me kaotame kõik minu pärast!
    Mul ei ole ju miagi väga erilist. :) Lihtsalt sellised väikesed asjad, mis pole väga tähtsd. Ja ma olin kindel, et keegi tegelikult ei viitsi neid lugeda. :)

    ReplyDelete
  3. nohjah.. ma loodan, et sa väga shokeeritud ei olnud siis, sellest et 500m asemel oli 2km :D:D

    ReplyDelete
  4. HAHAHA, homme koolis karjun teie kõigi peale. :D

    ReplyDelete
  5. Liisu teab KÕIKE :D (laura ütles tglt)

    ReplyDelete
  6. Pmst, see on lihtne. KÕIK teavad KÕIKE. Parandus. KÕIK peale Mannu teavad KÕIKE! :)

    ReplyDelete