April 24, 2011

Language was invented to ask questions

PALJU HILINENEUD ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS, JOHANNA!
PALJU AINULT HÄSTI NATUKENE HILINENUD ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS, MARI-ANN!

Heihei!
Mul on nüüd megavähe aega, et oma awesomest nädalavahetusest lühikokkuvõte teha. Üritan teha lühidalt ja kiiresti, aga vabandan juba ette, kui see pikaks ja venivaks ja lohisevaks ja igavaks muutub. Igatahes lisan siia ka hunnikutes pilte oma nädalavahetusest ning üritan neid kuidagiviisi teksti sobitada. Ning mainin juba ette ära, et mu nädalavahetus oli super!Reede:Ärkasin tund aega hiljem kui olin lootnud. Mul oli suhteliselt vähe aega Johanna sünnipäevani. Siiski vedasin ennast hommikul jooksma. Ilma Laurata on see nii... ebamotiveeriv. Jooksin järjest kolm kilomeetrit, kõndisin neljanda. Tossud hõõrusid ning lõpuks hakkas mul iseenda mõtetega igav. Jooksin kiiruga koju, kuna mul oli ju endiselt kiire. Venitasin ja käisin kiiresti duši all, pakkisin Johanna kingitust. Ilmutasin talle ühe oma loodusfoto suurelt seinale, raamisin ära ka. Selle ilmutamisega oli mingi hull jama, ma sõna otseses mõttes läksin selle Anu Foto tädikesega tülli.
Hmmm.... ma pidin ju ometi lühidalt tegema? Okei, jõudsin Johanna poole, Kelli ja Maali tulid ka. Sõitsime koos Johanna maale. See oli väga awesome. Tegime palju-palju pilte.

Ja kuigi siin on enamuses ainult looduspildid, tegime palju muid toredaid pilte veel. Maali ütles lihtsalt, et mu blogi on nonde jaoks liiga kvaliteetne. :) Nunnutasime Johanna kasse ka. Mingi aeg sõime ja Johanna andis meile maailma parimaid muffineid. Tõsiselt, need olid niiiii head. Kuigi ma ainult ühe saingi. Siis käisime igal pool väljas ringi, mingi aeg ma ronisin ühte väga kõikuvasse ja ebakindlasse torni. Mõnus oli, pildistasin niisama pilvi ja nautisin sooja. Hiljem olin paksult pinde täis, kaks tükki on praegugi alles. Siis me eeeemmmm... mängisime mädamuna. Trihvaad (?) ka natukene, sest meil oli Johanna väike õde kaasas. Okei, hull ettekääne nüüd. :) Me oleks ilmselgelt ilma tema õeta ka mänginud... Varsti hakkas sadama, mängisime ja lollitasime vihmas natukene. Pildistasime vikerkaart.
Ja pajuurbi ka. Johanna kass ronis Maalile pähe ning üritas seal head kohta leida, see oli ilmselgelt meie tipphetk. Hiljem punus Kelli oja ääres patse, sest ta on selles lihtsalt superandekas. Minu tulevane isiklik juuksur. Tegime veel palju-palju pilte ning naersime. Käisime saunas, kannatasin esimest korda elus välja sajakraadise kuumuse! Hiljem grillisime vahukomme, mis olid ülihead. Õhtul pimedas veel natukene naersime, siis läksime tuppa. Kelli punus meile jälle ilusad patsid ning mingi hetk me Maaliga ei suutnud naermist lõpetada. Johanna andis meile veel isetehtud võileivatorti ja Sacheri torti, mis olid ÜLIHEAD. Eriti viimane! Terve õhtu peamine lause oli: "Mannu, sa oled nii rõve!", suur üllatus. Kuigi hiljem ma sain teada, et Maalile see isegi meeldib. MA TEADSIN SEDA! Ma tõesti ei tea, kuna me tuttu jäime, ilmselt kunagi väga määramata ajal.

Laupäev:
Johanna ehmatas mu kell kümme üles. Nojah, mul tuli tõesti hästi välja see 05.30 ärkamine! Tahtsin hommikust valgust pildistada. Hommikul sõime ja värvisime mune. Ma tegin ülnunnu muna, panin talle nimeks munapoiss Teodor. Kirjutasin ta koorele, et ta on maailma ilusaim, rõõmsaim ja õnnelikum muna ning ei lähe kunagi katki, sest ta on awesome. Ja milline muna kõige nõrgem oli? Muidugi mu kallis Teodor! Pildil on Johanna muna.
Mängisime võrkpalli ja tegime uuesti pilte, pesime sada aastat seda nõudehunnikut ja rääkisime niisama. Kui ma koju jõudsin, käisin uuesti jooksmas. Kuus kilomeetrit seekord, kuid endiselt puudus igasugune motivatsioon. Kõndisin päris palju. Laura, sa pead minuga uuesti jooksma hakkama! Ma lasen ennast muidu täitsa käest! :) Peale pesemist sõitsin perega maale, veetsime mõnusalt aega. Tegin pilte, üllatus-üllatus. Koju jõudsime väga hilja, nii et ma uut postitust teha ei jõudnud.Täna: Hommikul värvisime mune. See oli tõsine feil. Ja ma otsisin oma üllatuspakki nagu segane, ei leidnud sada aastat üles. Lõpuks rippus see mu riidekapis, homsete kooririiete vahel.
Kõndisin Ihastesse, vajusin põlvini vette. Ei kommenteeriks. :) See oli... kohutavalt feil. Üks tädike oli sellise näoga, et tuleb mulle kohe abi pakkuma, ent õnneks ei tulnud. Muidu oli mõnus, kuulasin muusikat ja tegin pilte ja ostsin tee peale 100%-list apelsinimahla kaasa. Ihastes sõime pashat, muidugi tegin sellest pilti. Ülihea oli. Siis korjasin sillasid ning avastasin, et need lõhnavad ülihästi. Hakkasin just kaaluma, et äkki on need mu uued lemmiklilled. Vanaema ütles, et see on umbrohi ning ma pean kõik ära korjama. Jah, hästi. :) Tegin muidugi pilte ja nautisin elu võrkkiiges. Mõnusmõnusmõnus oli, üldse ei viitsi jälle kooli minna. Tahaks juba suve, sest ma tõsiselt tahaks juba elu nautima hakata!

xoxo

7 comments:

  1. Need pashapildid on mõnusa õhustikuga :)

    Mis makroobjektiiv sul on? Võiksid äkki kuhugi kirja panna kogu oma fotovarustuse, võibolla tahab keegi tulevikus veel teada mida täpselt kasutad.

    ReplyDelete
  2. Aitäh. :)

    Tamron 60mm f/2,0 macro on hetkel, olen täitsa rahul sellega. :) Ja see fotovarustuse asi on hea mõte tegelikult, kuigi mul mingit suurt varustust väga ei olegi.

    ReplyDelete
  3. oeh.. ma olen vist ainus inimene maamunal (või vähemalt üks väheseid), kes ei ole kuangi lihavõttete ajal üllatust otsinud.. mul isegi pole lihtsalt jänku käinud.. noo Matkavanaema(RIP) oli jänku (ta ise ütles nii enda kohta), aga ta käis iga päev mul.. oeeh. jaah. ma ei väsi kordamast, et sul on meganunnud pildid. ;)

    ReplyDelete
  4. Mariiiis ..

    MIKS SUL ON JÄLLE NIIIIII ILUSAD JA KENAD PILDID ? ! ! ! :))

    Ma vist ei teee enam pilte -.- :D ,sest sellise profi kõrval on suht mark teha selliseid pilte nagu mina :D

    ReplyDelete
  5. Keith: Ma kusjuures ehmatasin ka ära, kui mu ema ütles, et tal on mulle üllatus. Nagu... say whaaat? Mis ajast MINA munadepühadeks üllatusi saan? Kunagi väiksena sain ka vist, aga siis ma uskusin, et see on jänkult (kui mõni väike laps seda praegu loeb, siis... LIHAVÕTTEJÄNKUD ON OLEMAS, AUSALT!). Mul on nii kahju sinust, ma saadan sulle järgmisel aastal mundepühadeks üllatuse (väike laps: ma mõtlen muidugi, et ma lasen jänkul saata)! :)

    Marilind: Ära aja, sinu vanuses (see kõlas, nagu ma oleksin mingi vanamoor :D) olid minul kohutavad pildid, sa võid mu esimesi postitusi vaadata! Ja ega need praegu ka nüüd mingid suurepärased ei ole. :)

    ReplyDelete
  6. Hei Mannu, osad pildid on päriselt sellised dA-1000feivi-pildid :)

    ReplyDelete
  7. Hei Liisu! Veame kihla, et üle kolmesaja ei tõuseks siit mitte ühelgi. :) Ma olen liiga laisk selle jaoks, absoluutselt ei viitsi. :)

    ReplyDelete