May 1, 2011

It is not the years in your life but the life in your years that counts

Ma tahaks täna faktipostitust teha üle saja aasta, nii vahelduse mõttes. Seepärast räägin ma hästi lühidalt ainult, mis vahepel toimus. Või vähemalt üritan hästi lühidalt.Laupäeval käisin hommikul Lauraga jooksmas, kolm ringi ümber Anne kanali. Küll me oleme sportlikud, yeah. Peale seda nurusin miljon aastat oma venda, et ta minuga Luunjasse rattaga sõitma tuleks. Mul on plaanis järgmisel nädalal emadepäevaks ülaseid korjama minna, selle rattasõidu põhimõte oli Luunja üles otsida. Ma olen seal miljon korda käinud, aga... rattaga on teistmoodi. Ja kuigi me Maaliga kunagi seal sõitsime, olin selle tee ära unustanud. Niisiis, sinna on kümme kilomeetrit, tagasi ka. Pole üldse hullu tegelt, aga me eksisime täiesti ära. Sõitsime mööda Ihaste uusrikaste rajoone ning ma lihtsalt korrutasin kogu aeg randomilt: "Ma tean küll kus me oleme!". Lõpuks leidsime selle koha üles isegi, kuid kokku sõitsime vast kaks korda kauem kui oleks pidanud. Pole hullu, ülased õitsesid kenasti, tegime palju pilte ja šoppasime sealses A&O´s. Kui keegi mu toredatest sõpradest tahab minuga järgmisel nädalal kaasa tulla, oleksin väga rõõmus. Ma luban, et nüüd kus ma sinna sõita oskan, ei tule tee üle kahekümne kilomeetri. :) Vend ei tule minuga enam ilmselt kunagi sõitma.Täna käisin Mannu ja Johannaga kinos "Linnaluba" vaatamas. Naljakas oli, aga rohkem nagu... rõvedalt naljakas, mitte heldimusest naeratama panev. Minusugusele täpselt see õige. :) Hiljem jalutasime ringi ja tegime kõvasti pilte, Mannu omastas mu kaamera mõneks ajaks. Siis vaatasime sõudmist, Mannu rääkis mulle mingist Raul Tõnnsonist või Jüri Jaansonist või Kaupo Adamsonist või kes iganes see olümpiavõitja ka ei olnud. Tore oli, ausalt. Kodus mängisin terve igaviku seda nõmedat klaverit, targemaks ega osavamaks ma igatahes ei muutunud. Käisin jooksmas ning lugesin terve tee oma inglise keelt Jaan Tõnissoni kohta. Üsna keeruline oli, kuna käsi pidevalt rappus. "Jaan.... Tõnisson... Tõnisson... Jaan Tõnisson... was....was born... in... Jaan Tõnisson was born in.... he was... born in... 1868..... appikene, kuidas ma selle meelde jätan? Oh, täpselt sada aastat enne mu ema sündi! He.... he... was... oot-oot, kuhu see 22nd December jäi? Ma unustasin kuupäeva öelda! Eks alustame algusest. Jaan Tõnisson... was... born in... Jaan Tõnisson... was... he was...." Masendav. :) Õhtul tegin endale ja vennale oma lemmikrooga, feilisin sajaga. Ärge küsige, te ei taha teada (võite ikka küsida). :)Hmmm, nüüd siis kauaoodatud faktid:
*Ma ei karda süsti. Tegelikult ei tekita see minus mingisugust emotsiooni. Üldse. Kuna mu ema on perearst, olen ma päris palju igasuguste grippide ja puukide ja allergiate ja muu sellise värgi vastu süsti saanud. Nojah, väiksena olin ma surmahirmul. Nüüd ma lihtsalt mõtlen, et ma-saaks-oma-aega-hetkel-kasulikumalt-veeta-kui-siin,-endal-mingi-ora-läbi-naha-torgatud,-niisama-passides. :) Kusjuures homme ma lähen puugisüsti saama. Uuendatakse üle kolme aasta.

*Mulle meeldib Domine Jesus see koht, kus esimesel häälel on sõnad "päästa meid kõik ära lõukoera hambust. Ärgu neelaku neid ka surmavald". See on nii mõnus. :)

*Mulle pööraselt meeldib, kui keegi mulle autoukse lahti teeb. Issi teeb aeg-ajalt, aga pärast seda, kui ma talle seda ütlesin, pole ta seda kordagi teinud. See oli kuu aega tagasi! Ma arvan, et ta ajus on selline nupp, millele on kirjutatud "kui-sind-millegi-eest-ära-kiidetakse-ei-pea-sa-seda-kunagi-enam-tegema-sest-pole-mõtet-kuna-keegi-sind-sama-asja-eest-lõputult-ju-ei-kiida."

*Ma oleksin pidanud sündima umbes kolm nädalat ja mõned päevad hiljem. 14. märts või midagi sellist. Aga olen väga rahul oma 20. veebruariga. Mu isikukood on kahtesid ja nulle täis, väiksena läksid need mul KOGU AEG sassi.*Ma olen vahepeal mõelnud, et tahaks tšellot osata. Nii... sensuaalne pill. :) Muidugi ei ütleks ära ka kitarrist. Või trummidest. Aga klaver... KES SELLE PILLI LEIUTAS?

*Ma ajan pidevalt omavahel sassi Mozarti türgi rondo ja Mozarti 40. sümfoonia g-mollis. Ma ei suuda ka kunagi otsustada, kumb mulle rohkem meeldib. Mitte et ma neid vabal ajal kuulaks, eks. Aga seda esimest olen ma mänginud. :)

*Tegelikult käib mul praegu Mozarti 40. sümfoonia g-moll. MA EI OLE IMELIK, SEE KOGEMATA LÄKS KÄIMA. Ausõna, ma ainult kontrollisin eelmise punkti jaoks youtubest, kas see on g-mollis või G-duuris. Ise läks käima!

*Ma arvan, et Alari Kivisaar on mu hingesugulane, kuigi ma pole teda kunagi näinud. Haha, et seda mõista, tuleb tema raamatut lugeda. See on niiiii... sarkastiline ja samas huumoririkas ning seda on põnev lugeda. MA EI VÄIDA, ET MINU JUTTE ON PÕNEV LUGEDA, aga lihtsalt... mul on temaga kõiges sama arvamus ja vaatenurk. Ja sama sarkastitase. Ja talle meeldib makrofotograafia samadel põhjustel mis mullegi. Nojah, mu hingesugulane isegi ei tea, et ma eksisteerin. Go Mannu, go! :)

*Mulle meeldivad pilved viimasel ajal. Ausalt, ainult neid pildistakski. Teine pilvekese pilt blogis juba.

*Mu nädal aega mittehilinemist on ametlikult lõppenud. Kinnominek tõestab seda. Hilinesin seitse minutit. Mu hilinematus kandus üle Johannale, kes oli kohal täpselt kell 12.00. Have fun!

3 comments:

  1. Mullle nii meeldivad need pildid ... eriti see esimene ;) ja su faktid meeldivad ka mulle :D:D

    ReplyDelete
  2. Aaa et ns mingi ora läbi naha torgatud.. MA SAAN SÜSTI JÄRGMINE NÄDAL.. AITÄH MANNU :))

    ReplyDelete
  3. Marilind: Aitäääh, eks ma siis teen neid faktipostitusi tihemini. :)

    Liisu: See pole lihtsalt ora. See on terav ning valus pikliku kujuga mürgine ora, mis sinu verega segunedes võib sulle HIV´i anda. Ja palaviku. Ja tuulerõuged. Ja mumpsi. Ja kõhulahtisuse. Ja astma. Ja iivelduse. Ja kubemetäid ka. :D:D EDU SÜSTIGA! :)

    ReplyDelete