June 12, 2011

Even war is better than a wretched peace

Heihei. Ma ÜRIATN teha lühidalt nüüd.
Laura pidas oma awesome´t sünnipäeva nädalavahetusel. Idee järgi vähemalt, sest tegelikult on tema sünnipäevast juba kauakaua aega möödas. Ja kuna tõsiselt suur enamus ei saanud üldse tulla/ööseks jääda, korraldasime Liisu ja Lauraga lihtsalt täieliku tüdrukuteõhtu.Laupäev algas rannapeoga ehk siis chillisime niisama rannas. Pritsisime vett ja lollitasime vees. Meil on juba väga palju huvitavaid inimesi seal silma jäänud, suurimateks lemmikuteks on siiski meie kallis Kuldkihar ja See-mees-on-rasta-see-mees-on-rasta-rasta-rasta. :) Ronaldo sel suvel (Laura suureks pettumuseks) rannas ei tööta enam.Mingi... äkki üheksa paiku õhtul lahkusime rannast, käisime läbi poest, ostsime süüa ning suundusime Laura poole. Sõime ja vaatasime telekat. Ühes filmis oli tõsiselt creepy taksojuht, mingi aeg ei julgenud keegi meist jalgu maha panna, sest me hirmutasime üksteist sellega, et taksojuht peidab end voodi all. Tumblerdasime (kas selline sõna eksisteerib?) ja rääkisime niisama, Laura näitas meile Maigitädi poja pilte, keda Laura vanaema nii möödaminnes geiks peab. Siis lugesime Cosmost horoskoope ja tegime tohututes kogustes teste. Mis ma siis teada sain? Et ma oleksin kutsapoos ja et argielus ma tapan ennast tööde ja kohustustega. Hariv. :) Kella nelja paiku avastasime, et päike on tõusnud. Kogu mu uni oli kuhugi kadunud, kuid Liisu üritas meid mõlemaid magama saada. Veerand kuue paiku see õnnestus ka lõpuks, vajusin kuhugi Laura kõrvale tuttu. Tegelikult oleksin ma niiiii väga tahtnud hoopis õues pilti teha. Liisu kaameraga muidugi, sest enda oma olin rõõmsalt koju jätnud.Hommikul ärkasime veidi enne ühte, saavutus! Küpsetasime banaani-šokolaadimuffineid ja rääkisime miljon aastat. Mul oli tõsiselt rõve lõpuks, aga vähemalt sai nalja. Kuigi kui ma peaksin kuskil nüüd mõnda kaheksajalga nägema, siis ma lihtsalt... ma ei tea, aga see oleks kohutav! Seitsme paiku vist lõpuks lahkusime Laura suureks kergenduseks.
Igatahes oli mul väga tore nädalavahetus ja ma võin siiralt öelda, et tänane päev oli ka super. Hommik muidugi välja arvata, sest ma feilisin lauldes ikka haledalt. Mul oli nohu. Ja mingi varahommikune (kell oli alles 11, kohutav) kinnine hääl. Ja ma polnud üldse viitsinud sõnu õppida ja ega ma väga ei viitsinud ka pingutada (veel vähem kodus harjutada). Peaproovis pingutan kõvemini ja üritan rohkem ja katsun laulda puhtalt, ma luban! Aga jah, peale seda keeras päev kohe palju parema külje (mida väljendit?!).

Nautige suve (aka äikest ja vihma hetkel)
xoxo

2 comments:

  1. sa ei tulnudki pungile.. :( sa jäid niiiiiipaljust ilma. :( kaasaarvatud minust. :( :D

    ReplyDelete
  2. Mkmmm, ma poleks neverever sinna tulla saanud. :(

    ReplyDelete