July 14, 2011

To know that we know what we know, and that we do not know what we do not know, that is true knowledge

Heihei!
Ma üritan teid täna tekstiga võimalikult vähe piinata. Kuigi see võib kujuneda raskeks, sest ma pole päris ammu kirjutanud...
Mis ma siis teinud olen? Ee... pilte muidugi. Hilisõhtuti olen terve see nädal ujumas käinud (nii poole kaheteistkümne ajal). Muideks, Anne kanal on kell üksteist/pool kaksteist umbes selline: Jooksmas käisin ka täna õhtul üheteistkümne paiku, ei tohi ennast käest päris ära lasta, you know. Kinos käisin Vastikuid ülemusi vaatamas Johannaga, see oli lihtsalt niiiiiii naljakas! Linnas olen käinud ja maal ka olnud, Jüürimäega rääkinud ja fotoajakirju lugenud. Õde hoidnud ja kaks kooki küpsetanud.
Kookidest:
Esimese koogi tegin kunagi nädala alguses Mariile sünnipäevaks. Aasta ja kolm kuud, suursündmus! Lihtne marjakook oli nimi, pmst tuli see täitsa hästi välja. Ma unustasin muidugi suhkrut panna, aga lõpuks suutsin koogi kuidagi päästa, kui ahjuukse lahti tõmbasin ja suhkru peale valasin. TÜÜPILINE MANNU. Aga hea kook oli, istusime perega koos ja sõime ühiselt ja rääkisime oma eludest. Noh, empsi unistustes muidugi. TEGELIKKUS oli veits teistmoodi. Mina, Martin ja emps ootasime köögis oma kallist isakest, kes passis arvutis. Vingus, et me selle tüki talle viiksime. Peale väikseid draamasid ja pikka ootamist ja kannatlikkust läks meil kõht tühjaks ning me hakkasime aeglaselt kooki sööma. Ja siis ta tuli, haaras mõlemasse käte ühe tüki, kugistas need ühe ampsuga alla ja pomises midagi, mis kõlas umbes: "vga hjeaaa". Läinud ta oligi, meie passisime köögis väga kriipspunktkriips näoga. Kammoon, me olime otsinud välja ilusad nõud ja isegi kohvi keetnud! Yeah, see oli löök allapoole vööd.Teise koogiga oli veel suurem feil. Ma otsustasin proovida coca-cola kooki, sest see tundus niiiii huvitav. Tegin seda... eile öösel? Põhimõtteliselt oleks pidanud tulema see kook hästi hea, šokolaadine ja õhuline. Ja coca maitset poleks pidanud olema, aga coca mullidest pidi idee järgi jääma selline õhuline tektuur, nagu aero šokolaadil. Ja vahukommid pidid andma vetruvust ja pehmust. Eee... see nüüd ei tulnud päris selline. Esiteks ostsin coca juba hommikul vara ära, nii et kõik mullid olid ööseks kadunud. NEED OLID KÕIGE TÄHTSAMAD! Noh, segasin asjad ilusti kokku, panin ahju. Lasin isegi kaks minutit üle aja olla, aga ikka jäi kuidagi toores. Oli selline vedel ja võdises, kui ma teda vormis liigutasin. Kusjuures, ma kontrollisin kolm korda, ma tõesti panin õige aja ja temperatuuri! Igatahes kallasin peale glasuuri. Ei näinud üldse välja nagu pildil. Pigem selline... väga õõvastav. Vahukommid olid pinnale kerkinud ja nägid nii võikad välja. Okei, Mannu, välimus pole tähtis, asi on maitses! Retseptis öeldi, et sobib süüa kohe ahjust tulles. Kuna see oli ilmselgelgelt liiga vedel, panin ta külmkappi tahenema. Hommikul ärkasin rõõmsalt ja nägin, et kook on enam-vähem tahke! Palju õnne, Mannu! Nägi täitsa okei välja ka. Panin laulale, kutsusin venna ka ja lõin noa sisse. Lõikasin tüki. SEEST. OLI. KÕIK. VEDEL. Saate aru, kogu see vedel šokolaad seal sees voolas ülihelikiirusel koogi seest välja. Ainult see tahke kest jäi koogist alles. KÕIK kohad olid vedelat šokolaadi täis. Laud, laudlina, põrand, vaip, mu tuduriided... Yeah, go Mannu! Muidu oli hea kook, ausalt. :)Igatahes tahan ma seda kunagi veel proovida. KUNAGI. Ma arvan, et ma teen sellest hoopis plaadikoogi, mitte vormikoogi. Siis ta peaks ilusti läbi küpsema, eks? Ja ma kasutan õigeid coca mulle! Ja KUI see õnnestub, siis ma panen siia pildi ja retsepti ka, täpselt nagu Laura soovis.

Sorri, mu lubadus teid mitte tekstiga piinata ei tulnud välja kahjuks. Upsiii.
Ja järgmisel nädalal tripin ma vist kusagil Pärnu kandis ringi, just letting you know.
xoxo

3 comments:

  1. Hmmm...mul on köögi-äpardustega juba liiiga palju kogemusi, ei tea kohe, kust alustada.
    Okei, kõige meeldejäävam oli see, kui panin 2 muna asemel 6 muna ja 6 dl jahu asemel 2 dl jahu... Ei olnud just kena vaatepilt :S
    Aga täna tegin küpsiseid ja need tulid ÜLIhead lihtsalt :) Šokolaadiraamat on PARIM (Y)

    ReplyDelete
  2. Hehee, coca-cola kook kõlab küll huvitavalt. Sa võiksid retsepti postitada olenemata sellest, kas ta sul välja tuleb või mitte, mind hakkas täitsa huvitama. :)

    Üks minu suurimaid kokandus-feile oli ilmselt siis, kui ma kaerahelbeküpsiseid küpsetada proovisin. Välja tuli hoopis üks suur kõrbenud äärtega kaerahelbepannkook.
    Veel üks suur feil toimus siis, kui me sõbrannaga proovisime linnupiimakooki teha. Kõigepealt pidime põhja ära küpsetama. See aga ei läinud eriti hästi, see põhi nägi lõpuks välja nagu lõhkine vulkaan (ja tõsiselt ka, suur hull mägi oli koogivormi keskel). Ja siis pidime linnupiimakihi peale küpsetama. Meil ei olnud miksrit ja seega me proovisime kõikvõimalikel viisidel munavalgeid vahtu lüüa (me isegi kallasime need šašlõkiämbrisse, panime kaane kinni ja raputasime seda ning tantsisime sellega köögis ringi). Lõpuks andsime alla ja segasime selle linnupiima-kreemi-asja kokku ja valasime põhjale. Kogu meie vaev lõppes sellega, et lõpuks ei söönud seda koogi-hakatist isegi koerad-kassid mitte, meist rääkimata. Vanemad võib-olla võtsid lohutuseks mõne ampsu, aga see oli ka kõik... :D

    ReplyDelete
  3. APPI Johanna, ooo armuline köögijumalanna, kas tõesti teed ka sina köögis vigu?! Poleks uskunudki... Hahahaaa, see on sama hull kui üks mu anonüümne jutukas klassiõde, kes pani sõrnikutesse täpselt kuus korda rohkem suhkrut kui vaja. :)
    Mmmm.... mäletad, kui me mustikakoogi ära rikkusime ja seda veega leotasime? :D:D

    *

    Ma arvan, et ma panen jaa selle retsepti nagunii üles, see on ainult aja küsimus. :)

    HAHAHAA, ma tean täpselt, mida sa tundsid, kui kaerahelbeküpsistest lapik pannkook tuli! Või noh... mina tegin leiba ükskord, asetasin kaks pätsi kõrvuti plaadile. Ja ilmselgelt olin ma liiga vähe jahu pannud, nii et need valgusid ülihelikiirusel laiali ja tuli suur leivapannkook.
    Ja see linnupiimakoogijutt tegi mu tuju tõesti paremaks! Ma polegi ainus, kellega kõik need lootusetud asjad juhtuvad! Kui sa just seda lugu minu lohutamiseks välja ei mõelnud... :) Sa oleksid võinud selle koogi mu isale tuua, ta oleks KINDLASTI ära söönud!

    ReplyDelete