August 6, 2011

He said my story was cool and called me bro

Hello.
Viimased päevad on olnud üpriski mõnusad. Ma pikemalt neist ei räägi, lihtsalt mainiks, et üleeile vaatasin muu seas ka öösel "The last song´i" ja nutsin lõpus venna patjadesse. :) Eile lugesin muu seas ühe õhtuga "Näljamängud" läbi, mis oli lihtsalt suurepärane. Nagu... ma hakkasin juba ära vajuma, mõtlesin pidevalt, et ainult üks peatükk veel... aga need lõppesid kogu aeg nii põnevalt, et ma pidin lihtsalt teadma, mis edasi saab. Soovitan soojalt. Ja täna käisin muu seas ka vihmaga jooksmas, mis oli üsnagi põnev. Vähemalt oli mõnusalt jahe jooksuilm vist esimest korda sel suvel. Aga ma ei vingu sooja ilma üle, olen sellega väga-väga rahul.Niisiis... ma loodan, et te pole faktidest tüdinud, sest ma leiutasin teile mõned. JÄLLE.* Mu parim tegemta jäänud pilt oleks kindlasti 2007. aastal perega Jurmalas. Käisime veepargis ja peale seda meres. Ja ma pole mitte kunagi midagi sellist näinud! Terve mererand oli täis lepatriinusid. Ma ei räägi kümnest ega sajast ega isegi tuhandest lepatriinust praegu, eks. Kogu liiv oli sõna otseses mõttes punane ja liikus. Kõndisime ettevaatlikult kikivarvul, mõned lepatriinud sibasid mööda jalgu üles. Tekki vist ei saanudki korralikult maha laotada. Neid oli ka vees. Põhimõtteliselt seletas mu tark isa, et ilmselt oli öine torm nad vette kandnud ja lained nad rannale toonud. Ilmselt kosusid nad päevakese ja lendasid minema. Sellist vaatepilti ei näe me enam kunagi. SEE OLI NII ILUS. Otse loomulikul polnud mul siis veel Nikonit. Ega isegi Olympuse seebikat. Ma ei teadnud fotograafiast midagi. Ma ei teinudki pilti. Oh why? Olen viimaselt ajal näinud unes pilte, mis ma oleksin võinud saada... kümned või sajad tuhanded lepatriinud, merelained ja tõusev päike... ma pean lõpetama, muidu hakkan nutma.*Mu vanaema on arvutanud mulle välja eluteenumbri. Kuidagi sünnikuupäevade ja kellaaegade ja nimetähtede ja kõige sellise liitmisel. Kui ma nüüd ei eksi, olid eluteenumbrid ühest üheksani, lisaks veel 11 ja 22. Nii palju kui ma vaatasin, läksid need üsnagi täppi. Igatahes, 11 ja 22 on sellised hästi haruldased. Ja kuidagimoodi tuligi minu numbriks kallis 11. Iseloomustas mind päris hästi, tore numbrike oli. Kuni selle hetkeni, mil öeldi, et mul on suur võimalus kunagi kohtuda maaväliste eluvormide ehk siis UFOdega, kellega enamikel inimestel kontakti pole. Eeeee... creepy hetk. Ma ise ka ei tea, kas ma neid täpselt usun, aga natuke rahutuks muudab mõte, et lähen õhtul pimedas koju ja mingi UFO imeb mu endasse. Kuigi kui see aitaks mingeid kahtlaseid vanamehikesi vältida, võtaksin vist siiski selle.*Ma mäletan esimest "Simpsonite" osa, mis ma kunagi vaatasin! Lisa klassi tuli uus ülbe tšikk, kellega Lisa üritas sõbruneda. Aga tšikk kiusas teda ja tegi ta nuku katki, Lisa hakkas nutma. Edasi ei mäleta kahjuks, lapsemälu veab mind alt. *Hmm... kui ma istun autos ja kuulen kurba laulu, siis ma ikka vahin valulikult aknast välja ja kujutan ette, et ma olen kurvas muusikavideos peategelane. :)*Kui ma taban ennast rõvedatelt/haiglastelt/lollidelt mõtetelt, siis tekib ikka alati hetk, kui ma kardan, et keegi äkki oskab mu mõtteid lugeda. See hetk kestab enamasti seni, kuni ma suudan asja jälle kaine mõistusega võtta. Aga see on alati äärmiselt piinlik. :)

Loodan, et nautisite,
xoxo

5 comments:

  1. Appikenee.. see lepatriinude pilt oleks olnud... VAPUSTAV!! Nii vägev. Ma ei mõika, kuidas see võimalik on, et neid nii palju oli. :) Lahe!
    Kusjuures neljas fakt käib 100% ka minu kohta!! Ma kujutan ka niimoodi ette! :)

    PS! Ma jumaldan su pilte! Eriti seda esimest. :)

    ReplyDelete
  2. Mmm , mul on kaks viimast fakti samad . :) Lihtsalt nagu nii peabgi olema :D .

    Last Song ja näljamängud on head japp :) , mina vana friik ikka juba tean :D

    ReplyDelete
  3. Marilind: Sellise pildi nimel oleksin nõus minema läbi tulest ja veest, kannatades samal ajal tühja kõhtu ning üksindust. Eeee, appikene kui dramaatiline. :)
    Ja suur-suur-suur aitäh! :)

    Ennu: Hahahaa, kaks viimast fakti on ka kõige ebanormaalsemad, nii et ma mõistan sind täiesti. :) Ja peabki on tugeva k-ga. Hahaha, mu eesti keele tüütu targutamine lööb välja, ups.

    On küll jah, nüüd mõistan ma sind TÄIELIKULT! Oleme friigiksed koos. :)

    ReplyDelete
  4. Nõustun ka kahe viimase faktiga. Mul on ka alati samamoodi, haha. :D
    Ja see lepatriinude fakt- omg, ma ei kujuta ettegi, milline lahe vaatepilt see oli. :)

    ReplyDelete
  5. Mhmh, eksole, minu puhul on just eriti see eelviimane fakt äärmiselt tõsi. :)
    Ja sa ei kujuta ettegi kui ilus see oli, ma nii-nii soovin, et mul oleks hetkel pilte, et sulle näidata... :(

    ReplyDelete