October 29, 2011

Life is like a hot bath. It feels good while you’re in it, but the longer you stay in, the more wrinkled you get.

Tsauki kõigile!
Ma ärkasin siiski neljapäeva hommikul haigelt vara üles ja vedasin ennast Ihatesse. Mul pole aimugi, kust ma selle põikpäise mõtte peale tulin, aga päikesetõusu ajaks kükitasin juba männimetsas ja otsisin paaniliselt kastepiiskades ämblikuvõrke. Leidsin ka? Hahahaaa, hea nali. See-eest oli hästi palju udu ja salapära ning muidugi kujutasin endale ette, et olen Narnias. :) Tagant järele mõeldes on päris jube meenutada, et ma olin hommikuhämaruses üksinda kusagil metsas tsivilisatsioonist eemal ning ükskõik kes oleks võinud mind minema lohistada... nojah, sel hetkel oli minu aju muude lollustega koormatud ega saanud tühiste asjadega tegeleda.
Hmm... mis ma siis räägin? Ericust pole nagu ammu jutustanud... meil oli neljapäeval veepall (JÄLLE) ning kuna poistega talle pläkutada ei meeldi ja tüdrukutest ainult meie Kelliga olimegi, pööras ta mulle äärmiselt palju tähelepanu. Noh... ta jõudis meie vestluse jooksul vast miljon korda mainida, et ma olen samal arenguastmel kui tema viieaastane poeg. Kõik ainult seetõttu, et ma kuulsin temalt midagi stiilis: "peale veepalli annan kõigile kolvikarikad" ning kui ma seletust nõudsin, ütles ta, et isegi tema poistele ei lähe "Autod" peale enam. Kutsus mind McQueeniks ja noris üldse igal võimalusel. Meil on nii soojad suhted. :)
Ma korra mingis postituses mainisin ka, et ühe kaheteistaastase poisi suhtes peaksin silmad lahti hoidma. Pole aimugi, mis ta nimi on, aga Eric kutsub teda millegipärast Elevandipoisiks. Noh, nüüd pole silmade lahtihoidmisest enam mingit kasu. MA. PEAKSIN. LÄHENEMISKEEELU. TAOTLEMA. Rippus terve trenni mul küljes, rääkis minuga, karjus üle basseini mu nime, üritas uputada, jälitas igal sammul ning podises iga kord, kui ma palli temalt ära võtsin. Milline Romeo.
Homme kavatsen minna Lauraga viimast korda sel hooajal jooksma. Põhjus lihtne: algab november, ilmad lähevad külmaks ja pimedaks ning esmaspäevast hakkab uuesti kool, mistõttu nagunii pole enam aega. Nii kurb hakkab kohe... meie jooksuaeg (pole vaja end imelikust sõnast häirida lasta...) kestis kokku seitse kuud, mis on selline peaaegu lumest lumeni aeg. Selle aja jooksul sai jooksurajal nähtud palju toredaid tuttavaid, hullumeelseid võõraid, üha kaugenevaid kalamehi ning kuuldud palju uusi pommuudiseid, kõiki muid uudiseid, mõttetuid uudiseid ja kõiki neid teisi imelikke mõtteid. :) Praegu jäin mõtlema, et see on täitsa pidulik lõpetamine... äkki peaks pidulikult riidesse ka panema? Lõpetaks viimsed ringid ikka kleidis ja kontsadel.
Ma vaatasin "Tuulest viidud" eile öösel läbi. SEE. FILM. KESTIS. PEAAEGU. NELI. TUNDI. Aga läks siiski päris ruttu. "Avatari" ajal ma küll piinlesin saalis, kuid nüüd lihtsalt kudusin vaikselt ning vaatasin, kuidas Scarlett järjest kõigi oma meestega abiellus ning lapsi sünnitas. :) Ma peaks kogu aeg selle filmi taustal kuduma. Geniaalne moodus salli pikkuse kasvatamiseks.
Homme hommikul plaanin Ragnega kaarsilla kaarele minna, sest täna sattusime Maaliga linnas olles juhuslikult kokku ning meil oli vägaväga lõbus. Kuna me ei osanud keegi väärikalt kõigi inimeste ees kaarele astuda, kavatseme upitada ennast sinna hommikul, mil keegi meid loodetavasti ei näe. Vot nii tegeletaksegi keeruliste situatsioonidega: teed asja pimeduse varjus tasakesi ära, et keegi ometi ei näeks! Nii tore, kui mu blogisse ka midagi sügavamõttelist satub...
Lõpetan tänaseks, olge siis mõnusad ja nautige viimast vabaduse päeva täiel rinnal!
Ja siis lihtsalt kannatage kooli kuni järgmise vaheajani, niimoodi veel aastaid järjest. Palju kannatust kõigile!
xoxo

8 comments:

  1. Ma loodan, et sa saad ikka aru, et kui me lepime kokku, et kell 8-9 saame kokku, siis ma hakkan sulle nagu raudpolt kell 7 (paremal juhul kell 6 :D) helistama ja närvidele käima, et kas sa ikka oled üleval. :D

    ReplyDelete
  2. Kogesin selle just oma nahal ära. :)

    ReplyDelete
  3. Sul on vapustavalt ilusad pidid.

    ReplyDelete
  4. Ma ei hakka rääkimagi, kui hmm... TARK idee oli ÜKSI minna VARA kuhugi INIMTÜHJA kohta, ei no see on isegi ... okei, palun võta järgmine kord vähemalt turva kaasa :)
    Õnneks said häid pilte sealt...

    ReplyDelete
  5. Eks ma pistan järgmisel korral oma isikliku turvamehe kotti. :)

    ReplyDelete
  6. YOU DIDN`T JUST SAY THAT :D :D
    Väikene indiaanlane jah...
    Otsi ta üles, ma arvan et varsti märgatakse ta puudumist -.-

    ReplyDelete
  7. HAHAHAAHAHA, mul on vägagi vürtsikas vastus keelel, aga inimesed hakkaksid imelikult vaatama, sest tegelikult ei saa keegi aru, mis värk sellega on. :)
    Otsime üles jaa, alustame kuskilt veekogu põhjast? Kõige tõenäolisem. Ta võis ka tuhapilve sisse kaduda tegelikult... :)

    ReplyDelete