December 25, 2011

I'm dreaming of a white christmas...

KÕIGE ILUSAMAID JÕULE TEILE KÕIGILE!
Ma tahaksin tänada absoluutselt kõiki, kes mind jõulude ajal meeles pidasid! Nii-nii-nii armas teist. :) Kellele muule kui Enelile tuleks pähe kinkida mulle väike Pariisi raamatuke? Kellele muule kui Marilinnule tuleks pähe ise teha mulle maailma parimaid vahukomme? Kellele muule kui Laurale tuleks pähe joonistada mulle maailma kõige ilusam pilt ja küpsetada juurde maailma parimaid küpsiseid, mida ka mu isa ja venna häbitult söövad? Kellele muule kui Kristile tuleks pähe teha mulle meie pildist võtmehoidja? Kellele muule kui mu oma vennakesele tuleks pähe kinkida mulle fotomõtete jaoks laternake ja kirjutada kaardi alla "soovib: Martin (sinu vend)"? Ohh... ma ei jõua teid kõiki ükshaaval tänada, andke andeks. Ma armastan teid kõiki!
Sel aastal nautisin ise ka jõulukingituste tegemist täiega. Kirjutasin kaarte natuke teistsuguses võtmes ja mulle jäi mulje, et inimestele täitsa meeldis. :) Enelile ja Kristile ja Marilinnule üritasin piparkoogimajakesi teha, Maria sai kookospoiss Aadu (viimaste uudiste põhjal on ta veel elus!!), vennale küpsetasin kotitäie muffineid ja kinkisin kino kinkekaardi, vanemate jaoks panime koos rahasid kokku... kõige rohkem aega ja võhma võttis ilmselgelt Laura kingitus, aga NO REGRETS!
Eile veetsime siis sugulastega toredasti jõule ja mul oli küll väga lõbus! Sel aastal troonisid meil laual head söögid ka, verivorstid jäidki poeriiulitele ostjaid ootama. Õhtul möllasime natuke lumes Mariiga, sest lõpuks ometi tuli lumi (korraks) maha! Muidugi kasutasin viimase sekundini oma tasuta kõnede võimalust EMT võrgus ja rääkisin ennast segaseks. Vahel valisime vennaga üksteise numbreid ja jätsime telefonid lihtsalt lauale seisma ning kõneaja jooksma... mõelda, kui see oli viga ning eile oli tasuline päev siiski... nojah. Harrastasin ka oma lemmikut: Helistasin venna telefoniga endale, võtsin vastu, panin mõlemad korraga kõrvade äärde ja rääkisin iseendaga. See on kõige haigem, lahedam ja kosmilisem kogemus ever, soovitan proovida! :) Ja muidugi käis sel aastal meie peres parim jõuluvana:
Muidugi on mul haigelt magusat, just sayin´... Eile halasin Laurale, et ma ei oska sellega midagi teha. Kas ma peaksin tõesti seda kõike SÖÖMA või?! Mul on pilt ka sellest, aga loomulikult pole siin KÕIKE, sest see on juba kaks päeva tagasi tehtud. Vanaemalt sain palju šokolaadi juurde ja issi kinkis terve suure Kalevi kommipaki. Muidugi puuduvad siit veel Laura küpsised ja Marilinnu vahukommid... õudust tekitab mõte, et ma pole ju kõigilt inimestelt kingitusi saanudki veel.
Täna käisime Lähtel, kusjuures tegin päris kenasid pilte vist isegi. Järgmises postituses selgub! Kui läheb plaani järgi, siis õhtuks sean empsiga sammud kontserdile. Homme saabuvad sugulased vol 2 ja... kingitused, siit ma tulen! :)
Nautige lund ja kingitusi ja piparkooke ja glögi ja tulukesi ja... ja olge ikka mõnusad,
xoxo

8 comments:

  1. poja oli vägagi toitev, tänud:D

    ReplyDelete
  2. SA. OLED. KOHUTAV. INIMENE!!!!!!

    ReplyDelete
  3. Awww, sa kirjutasid mu nime enda blogisse.. ja lisasid kingi mu soperdistest! Nii armas. :):) Aga.. pildid ja jutt kirjeldasid mulle kui ilusad ja rõõmsad su Jõulud olid. :) Ja sellist Jõuluvana tahaks minagi!!! Igastahes ma loodan, et sa naudid enda vaheaega täiel rinnal ning vast me näeme veel enne kooli üksteist. Pole sind juba kaua aega näinud.. :D

    ReplyDelete
  4. Soperdisest? Soperdisest? SOPERDISEST? Aiaiai, see oli valus, sest ma jumaldasin seda!
    Usu mind, sa ei tahaks sellist jõuluvana! Lähen sinna, loen luuletuse, jõuluvana on nagu "hmmm... selle eest küll kinki sulle ei anna!". Eksole, lõpuks pidin kingi ta raudsest haardest välja väänama. Kaklesin jõuluvanaga, how cool is that? :D Kahju ainult, et venna sellel ajal teadmata kadunud oli ja seda kõike pealt ei näinud...
    Saame kokku siis, kui see kiire pühadehullus natuke vaibunud on ning sõprade külastamiseks jälle luba antakse! :)

    ReplyDelete
  5. aww.. :) Jõuluvanaga kakelda tahaks minagi.. :D:D Aga.. saame siis kokku kunagi. :)

    ReplyDelete
  6. Mannu, teavitada kõigile, et sul on süüa, pole just kõige parem idee... Eriti kuna ma tean, kus sa elad ;)

    Ja me peame veel enne uut aastat kokku saama ja lubadusi tegema, ehk siis veel enne laupäeva. Ma helistan sulle vast ise, ma ei usalda su mälu ikka veel (kuigi see on TÕESTI paranenud) :)

    ReplyDelete
  7. Muidugi pole ma nii loll, et jätsin peale seda postitust oma aadressi samaks! Olen juba ammu kolinud ja elan oma šokolaadikuhjaga turvaliselt Kanadas. :D

    JAAAA! Homme ma ei saa... aga neljapäev või reede - miks ka mitte! Muidugi on mu mälu paranenud, Monica! :)

    ReplyDelete