January 29, 2012

When everything's coming your way, you're in the wrong lane

Hola!
Ma tegin teile mõeldes pilte täna ja sõna otseses mõttes piinlesin selle käigus kohutavalt. Tuli selline tore mõte jäälilli pildistada. Meie autoaknal on iga talv kohutavalt ilusad jäälilled, niisiis toppsin hommikul selga oma kõige soojemad riided ning nende peale viskasin veelgi soojemad. Kubujussina istusin maja ees üksinda autosse ning asusin aknaid pildistama. Õues oli miinus kuusteist kraadi ning autos küll vähemalt miinus viiskümmend miljonit. Peagi selgus tõsiasi, et kõige kaunimad jäälilled asetsevad muidugi juhi kõrvalistme taga ehk teisisõnu turvatooli koha peal. Mis seal siis ikka- pressisin ennast kõverasse Marii turvatooli ja pildistasin akent. :) Naabrid vaatasid mind haigelt imelikult, aga NO REGRETS! Tulemus on täitsa vaadatav kah minu meelest. Nojah... oleksite te vaid neid pilte kaameras näinud!
Eile (laupäeval) toimus Kristi üllatuspidu, mis kujunes minu meelest küll väga toredaks. Vedasin Laura kaasa ning terve reede õhtupoolik kulus kingituse valimisele, mis oli tappev! Aga valmis ta sai ning meie jäime küll väga rahule. Ja kui Kristi just mingit Maailma Parima Valetaja Tiitlit 2012 ei oma, siis talle vist meeldis ka. Vähemalt natukene. :) PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS KA BLOGIS, KRISTI! Muidu panime ka Piia pildistama tema kingituse saamise reaktsiooni, aga noh... ei kukkunud just kõige loomulikum välja millegipärast. Kui järele mõelda, siis võis seda mõjutada natuke minu ergutused stiilis: "Kristi, vaata seda kinki avades sinnapoole"... nojah. Aga ei, oli ülimalt mõnus!
Täna õhtul tähistasime Johanna, Kelli ja Maaliga Kellikese sünnipäeva. Ei hakanud midagi väga fancyt ette võtma, sõime lihtsalt pizzat nagu maamatsidele kohane! Möödus väga tore õhtupoolik ning seekord sain ma sünnipäevalapsega märksa rohkematele piltidele. PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS KA BLOGIS, KELLI! Ja kui Kelli just mingit Maailma Suurima Luiskaja Nominenti 2012 ei oma, siis talle vist ka natuke kingitus meeldis. :) Oli väga awesome!
Järgmisel nädalavahetusel ööbin Katariinaga vist Mannu pool, mis pole mulle sugugi vastukarva. :) Laupäeval toimub keemia olümpiaad ning mul on suur eesmärk mitte viimaseks jääda! Varsti peaks hakkama enda sünnipäevale mõtlema ja...
...aga veel ei mõtle, sest kõigepealt tuleks algav koolinädal üle elada! Esmaspäeva esimene tund algab hüppenööriga hüppamisega hindele, oh why? Mida mul ikka kosta- niuniuniu.

Random faktike kah siis lõppu: Mul on täpselt üks kindel mall, mida mulle kasutada meeldib. See on TÄPSELT õige suurusega, kujuga, värviga, materjaliga, painduvusega... iga natukese aja tagant ostan ma täpselt ühest poest täpselt samasuguse. Ja põnev tõsiasi: ma murran selle IGA KORD vasakult poolt kolmekümne kraadi juurest ära! Mul tegelikult olekski uut vaja, vana on kolmekümne kraadi juurest katki. :)

Nautige talve (SULATAGE PUHURIGA SEE LUMI ÜLES PALUN!),
xoxo

January 22, 2012

Here, beneath my lungs, I feel your thumbs press into my skin again

Bonjour!
Ma ei hakka mingit pikka romaani kirjutama, lihtsalt annan teada, et olen endiselt elus ja eksisteerin veel maa peal. Piltidega on selline lugu, et... kukkus väga irooniliselt välja kuidagi. Esimese pildi peal võib terasem silm märgata meie kallist jõulukuuske. Ja ülejäänud pildid pärinevad selle põletamisest. Nojah, close enough!
Kui kõik läheb hästi, võib 14. veebruar äärmiselt mõnusaks kujuneda. Kivikese lasteaed (minu kunagine kallis kodu) palus huvitatud üheksandikke, et need tuleks lastega tegelema ja mingit sõbrapäeva teemalist programmi läbi viima. Ma ei tea, teeksime kaarte ja punuksime sõbrapaelu ja... mina ja Laura olime muidugi kohe nõus, sest mõlemad käisime seal üheksa aastat tagasi. Muideks, see on kohutav, kuidas ma kartsin teda! Ta küünistas mind ühe korra. Aga Brendale virutas tokiga vastu vahtimist lausa. :D See selleks, praeguse seisuga on ka neli klassivenda nõus kaasa tulema, jess. Noh, viis tegelikult, aga klassijuhataja konfiskeeris Randolfi koheselt. Ei tea küll, miks. :) Aga ma ootan küll väga, sest Lille jõulumaal avastasin, kuidas mulle lapsed tegelikult meeldivad... noh, väikestes kogustes... pausidega.
Random fact: Marii oskab nii palju (enamasti kiiksuga) sõnu öelda! Ta on nagu mingi kodeeritud robot, kes teab täpselt, kuidas küsimusele vastata. Ja järgnevatele küsimustele vastab ta 100% just niimoodi: "Marii, mida issi toob?" "Bensiini". "Aga Marii, kes Martin on?" "Suli!". "Marii, kes Maris on?" "Kohuke!". "Marii, mida vanaema teeb?" "Pai-pai". "Marii, mida kass teeb?" "Mjäu-mjäu". "Marii, mida sebra teeb?" "Bööööö" (me õpetasime talle niimoodi, sest tegelikult pole mul aimugi, mida sebra teeb... )" Muidugi on neid küsimusi veel väga palju, aga ma tõesti ei jõua kõiki välja kirjutada. Eriti tähelepanuväärne on see, et kui juhtub midagi head, hüüab Marii "JESS", kui mina feilin, ütleb ta "FEIL" ja hiljuti õppis ta ära väljendi "U mad, bro?" Hahaha, ta ütleb seda kuidagi "juumäädbroo?". :) Aga pole põhjust karta, et ta ainult lolle sõnu oskab. Ta ütleb ka äärmiselt ilusti "isamaa", "vennakene", "õiekene" (õekese asemel...), "päkapikk", "kuusepuu", "Eesti", "jänkukene", "saapakesed", "karumõmm" ja niimoodi lõputult edasi. Ja lauseid moodustab ka. That´s my girl!
Homme algab koolinädal ja... (üritan meeleheitlikult ühte lõiku välja venitada, sest mulle meeldib, kui iga lõigu vahel on üks pilt. Mitte nii, et tekstis on lõike vähe ja iga lõigu vahel on seega mitu pilti. Mitte nii, et lõikude vahelt pilt puudub. Vot, mulle meeldib just, kui kõik on tasakaalus. Oh, see lause on juba päris pikaks veninud! Kohe annab lõigu välja... KOHE! Veel vist ei ole, aga... eeeeeeeem, noh, kuidas öeldagi, hmmmmmm, noh, ma pean mainima, et... et noh.... eeee, lause pikeneb ja pikeneb ja pikeneb.... nojah, annab vast mõõdu välja küll juba vaikselt...:D). Mis ma öelda tahtsingi? Ahjaa, homme algab koolinädal!
Nojah, eks ma siis tõmban otsad kokku kah nüüd.
Nautige viimast jaanuarikuist nädalat ja olge tublid,
xoxo

January 14, 2012

Where does the white go when the snow melts?

Bonjour!
Olen pikka vahet pidanud, aga sain uusi pilte ja nüüd võib rõõmsalt blogima asuda! Piltidel võib näha laternakest, mille mu armas vennake mulle fotomõtete inspiratsiooniks kinkis. Niisiis ärge olge imestunud, kui näete seda kevadel sirelitega... ja kirsiõitega... ja suvel keset viljapõldu... ja mere ääres... ja metsa all... ja sügisel vahtralehtedega. :)

Mida ma vahepeal ekstravagantset teinud olen? Eee... eelmisel nädalavahetusel meenus, et Mari Annile jäigi jõulukink üle andmata. Halb sõber nagu ma olen, aga niimoodi seda jätta ei saanud! Rallisin mööda linna ringi, ostsin uue Milka šokolaadi, uurisin välja tema aadressi ja postiindeksi, käisin postimuuseumis (maksikirjade ümbrikud otsas), R-kioskis (maksikirjade ümbrikud pole müügil), veel mingis väikeses postipunktis (kinni) ning lõpuks ka postkontors (samuti kinni, how cool is that?). Esmaspäeval oli postkontor lahti, hüppasin enne näiteringi läbi ja ostsin kollase ümbriku. Ja kaks marki. Ja seisin kohutava mõistatuse ees: kuidas ma seda ümbrikut vormistama peaksin?!?! Pole kunagi elus vist üksinda päris kirja saatnud. Emps kirjutab neid
ikka igal aastal sugulastele, aga minu roll kõiges selles piirdub vaid sellega, et kirjutan enda nime kirja lõppu. Olen saanud sugulastelt palju kaarte, aga ümbrikut vaatan vaid seniks, kuni selle lahti rebitud saan. Ja algklassides oleme kirja vormistamist õppinud idee kohaselt... aga ma tegin seda alati mingi väljamõeldud aadressiga. Noh, nuputasin vähemalt välja, kuhu poole peaksin kleepima margid ning kirjutama tema aadressi. Aadresseerides järgisin mingit väljamõeldud skeemi "nimi-aadress-vald-maakond-riik-indeks" ja taha kirjutasin enda aadressi samas järjekorras. Pole aimugi, kas see ikka õige oli, aga šokolaad jõudis kohale! Ma olen nii uhke. :) HÄID JÕULE, MARI ANN!

Muusikakool on killer! Sain klaveris oma lõpupalad. Etüüd, sonaat, suurvorm, mul on aeglast pala ka veel vaja. Ja nüüd ma tean, miks suurvormi ikka suurvormiks kutsutakse! Sest seda ei saa kirjeldada teiste sõnaega kui suur. Kui ma tavaliselt mängin kahte umbes kolme- või kahelehelist pala, siis seekord saan neli pala, millest ainuüksi suurvorm võtab enda alla kuus lehekülge. Nii armas. Kokku on mul hetkel KOLMTEIST lehekülge palasid, kusjuures nagu juba öeldud, üks pala ootab mind veel ees! Vaesed eksamineerijad! Kui iga lõpetaja mängib umbes veerand tundi kuni kakskümmend viis minutit ja kokku on sel aastal lõpetajaid kolmekümne ringis, siis aega kuluks neil... MASENDAV. Nad teevad seda mitmes jaos. Ma loodan.
Solfedžo pole sugugi parem. Laulsime täna harjutust 69 (kui irooniline), mis tuleb eksamile ja on absoluutne õudusunenägu. Tempoks Allegretto (kiiresti) ning terve see pikk harjutus on umbes selline (lühendatud versioon): c des es as ges f c des ges as c des es es as ges es ces ges ges ces b as ges c ces g ges f as des es g as. Vahepeal muutub As-duur muidugi Es-duuriks ja hiljem tagasi. Milleks mustalehmasabavalgelehmataga, kui meile on loodud selline õnnistus!
Ja muusikalugu kallis... 11. aprill leiab aset eksam, jess.

Silly faktike ka: Ma mõtlesin ükspäev, kui sarnased on ikka Sigatüüka kool ja minu muusikakool. Jah, vabal ajal ma mõtlen sellistele asjadele, pole midagi imestada. Mina oleksin muidugi Harry, sest olen selline üsna äpuke tundides, eriti klaveris (nõiajookides). Väga hea olen muusikaloos (mustade jõudude vastane kaitse). Mustade jõudude vastase kaitse õpetaja koht on kaetatud- muusikaloo õpetaja oli vahepeal lapsepuhkusel poolteist aastat ja meile andis tundi teine õpetaja. Rääkimata mu prillidest ja sellest, et mul on ka otsa ees arm ajast, mil ma väiksena laua otsa kukkusin. Põhjus, miks ma tukka kannan, just sayin´... IGATAHES. Klaverigeenius Džessika ja Katariina väärivad Hermione tiitlit. Anu on minu Ron! Klaveriõpetaja võib vabalt Snape´i kehastada. Maria on Draco Malfoy, sest me ei meeldi teineteisele, mis teha. Voldemortiks pean haridusministeeriumi, kes koostas sellise õppekava, mis nõuab lõpetajatelt suurvormide valdamist. Aga see pole veel kõik. Sigatüükas saavad andekad inimesed kandideerida lendluupalli meeskonda. Meil on võimalus liituda kooli sümfooniaorkestriga. Õppetöö kestab seitse aastat. Ainus vasturääkivus ilmneb siin: väljaspool kooli võlukunsti kasutada ei tohi- väljaspool kooli on pilli mängimine suisa sunniviisiline!

Midagi tarka mul vist rohkem ei ole... vaatasin eile öösel Mamma Miat ja laulsin kaasa ABBAt, nii 1. jaanuari tunne tekkis! Täna õhtul pimedas (et keegi ometi ei näeks) tegime vennaga lumesõda, jooksime ringi ja käitusime nagu väikesed lapsed. Mul oli nii naljakas. :) Neljapäeval kaotasime veepalli jälle, kõik skillid on kadunud kuhugile. Reedel tantsisime tšatšat hindele, sain viie!
xoxo

January 3, 2012

You can't have everything....where would you put it?

Bonjour!
Võite kõik pakkuda kolm korda, mida ma üleeile harrastasin.
Vale!
Vale!
Vale!
Jooksmas käisin hoopis miinuskraadidega (ma nüüd haigelt loodan, et keegi seda ei pakkunud, muidu oleks küll natuke feil tunne nüüd...)! Ma ei tea, mis mul hakkas, vaatasin õue ja lihtsalt pidin jooksurajale saama. Muidugi küsisin nõu oma parimalt sõbralt google´ilt ja ammutasin palju kasulikku informatsiooni riietuse ja kõige muu osas. Aga kuna mul väga profikaid jooksuriideid nagunii pole, läksin jooksma ikkagi nii, nagu ise kombineerida suutsin. Mütsi panin pähe! Ja määrisin nägu õekese külmakreemiga ja... appikene kui mõnus oli! Plaanitud kaheksa kilomeetri asemel pidin küll kuuega leppima, sest jäin lumetormi kätte, aga ikkagi! Peakski hakkama reedeti peale kooli jooksmas käima... lumi, kao ära! Kuigi... kui järele mõelda, ega lumi mind ei takistakski. Jää, kao ära! Ja kuna sind hetkel polegi, siis... jää, ära tekigi!
Mul on megapalju piparkoogitainast veel jõuludest. Nüüd on vaikselt aega juba piparkooke teha ka. Enne jõule ja jõuludel tormasin ringi igal pool ja näpistasin vahel oma väärtuslikust uneajast kalleid tunde, et piparkooke küpsetada. Nüüd aga... üleeile hommikul näiteks küpsetasin neli plaaditäit, tantsisin ja lausin ja... jälle poolteist kilo tainast vähem, jess! Mul on ainult kolm kilo tainast veel...
Kas te teate sellist kohta nagu Salar de Uyuni? Põhimõtteliselt on tegu soolakõrbega, mis valgub vihmasel ajal vett üleni täis ja muutub maailma kõige võimsamaks looduslikuks peegliks. Seetõttu kutsutakse seda ka maapealseks taevaks. SEE. ON. NII. ILUS. Mina tegin juba ammu (okei, kaks päeva tagasi pole just väga ammu) otsuse, et käin seal kunagi ära! Paneks muidugi pildi üles, aga põhimõtte pärast ei saa, sest leppisin juba ammu endaga kokku, et siia riputan ainult enda tehtud pilte... erandkorras ka endast tehtud pilte. See oleks valus reetmine. :)
Aga mis ma veel kunagi peale selle teha tahan? Tahaks selle hiinlaste kuumalaterna õhku lasta, mul on juba hindadest ja kõigest väga selge ettekujutus. Õhupalliga lähen ka lendama! Kui ma rikkaks saan muidugi. Vahetusõpilaseks on plaanis minna ja... langevarjuhüpped teen ka ära! Uusaasta võtan vastu kunagi ilutulestikumaal. Enda pilte hakkan müüma ja... oi, mul on palju mõtteid veel. :)
Esimene pilt on juba umbes nädalakene vana, varem pole olnud võimalust üleslaadimiseks lihtsalt. Ülejäänud pärinevad eilsest, mil ma Mannuga linnas käisin. Mul oli väga lõbus, Mannu! :)
Nautige veel viimaseid päevi oma kallist ja vägagi üürikest vaheaega,
xoxo

January 1, 2012

HAPPY 2012

KÕIGE ILUSAMAT, MEELDEJÄÄVAMAT, ERILISEMAT JA PÖÖRASEMAT AASTAT TEILE KÕIGILE!
Mis ma oskan öelda? 2011 oli suurepärane ja 2012 ei tohi grammigi sellest maha jääda! Ja just nüüd sain aru, kuivõrd tore asi see blogi ikka on, sest just vanu postitusi sirvides tulid meelde ka kõik aasta alguses langetatud otsused ja tähtsad sündmused. Aitäh Sulle, kallis blogi! Ja nüüd teen pisikese kokkuvõttekese ka... nojah, pisikese.
Jaanuarist ja veebruarist ma kahjuks väga paljusid asju ei mäleta... ja blogist ka VÄGA abi ei olnud, sest ma olin kirjutades suhteliselt pealiskaudne (tegelikult pole see õige sõna päris). Ja mu pildid ja tekstid olid paigutatud nii randomilt, et ma ei saanud midagi aru. Ajan selle asja korda! Aga kõige toredamateks sündmusteks võib lugeda kohe kindlasti ujumistrenni suurepärast talvelaagrit, Kelli awesome´t sünnipäeva, intervjuu andmist fotograafide blogisse, kunstiprojekti Eneli, Laura ja Kristiga (mille tõttu kunstiõpetaja meile muffineid küpsetas), sõbrapäeva tähistamist ning minu ja Maali toredat topeltsünnipäeva.
Märts, aprill, mai- käisime Lauraga vaatamas tasuta "Casanovat", toimus klassireis Deutschlandi, võitsime Kooliteatrite Festivali piirkonnavooru ja olime haigelt õnnelikud, hakkasime Lauraga jooksmas käima, saime Kooliteatrite Festivali riigivoorul laureaatideks, pidasime Johanna maal tema awesome´t sünnipäeva, mis kaasas ka enda alla munadepühad, vahepeal suutsin elada nädal aega täiesti hilinemisvabalt, toimus kooli kevadkontsert, kunstitunnis saadeti meid linna peale laiali Tartut pildistama, elasin üle maailmalõpu, sooritasin ülieduka arvestuse klaveris, tegin saksa keele üleminekueksami Liisuga viiele, pidasime Marilinnu suurepärast sünnipäeva, pidasime Laura suurepärast sünnipäeva, käisin preemiareisil hea seltskonnaga. Toredasti läks.
Juuni, juuli, august- SAIN OMA KALLI KIITUSKIRJA, osalesin Marilinnu ja Annaga näiteringilaagris, käisin Johannaga Peipsis juuni alguses, laulsin üheksandike lõpetamisel ja üldse külastasin paljusid lõpuaktuseid, veetsin terve jaanipäeva oma toredate sugulaste seltsis, käisin laulupeol, sõitsin esimest korda elus kajakiga, ujusin kohutavalt palju, päevitasin ennast pruuniks, tegin palju suviseid pilte, feilisin haledalt coca-cola koogi valmistamisel, veetsime perega nädalakese Pärnus, käisin Liisu ja Lauraga vaatamas Harry Potteri viimast osa, ärkasin ikka hommikuti enne päikesetõusu pildistamise eesmärgil, külastasin palju TARTUFFi, käisin Marilinnu ja Annaga Lähtel, trennikatega tegime tripi Tallinnasse, jõin praktiliselt iga päev jääjooki. Ja suve lemmikraamatud olid "Näljamängud" ning "Tuulest viidud"!
September, oktoober, november- esimene september oli äärmiselt tore, lisaks sain tänu enda feilile uue voodi, anonüümne inimene ostis mulle deviantarti Premium Membershipi, käisime uuesti Lähtel Marilinnuga, kunstiõpetaja tegi minu, Liisu ja PJ piltidest näituse kooli koridori, käisin perega seenel, Eric hakkas meile haigelt tihti veepalli tegema, külastasime näiteringiga teatrit, koolis toimus karjäärinõustamine, täiesti lampi andsin tänaval vastu tulnud suvalistele inimestele intervjuu, ööbisime Johannaga Mannu pool, tegime vennaga mullisõda, pildistasin hommikust härmatist, käisime Lauraga Tigutorni tipus Tartut pildistamas, Ragnega kõndisime üle Kaarsilla, ajasin end hommikul üles ja loksusin bussis Ihastesse männimetsa pildistama, sooritasin oma viimased heliredelid klaveris ja jäin väga rahule!
Detsember- muidugi mäletasin siit kõike ka blogi abita. Istusin paljudel koolitustel, et pääseda LILLE JÕULUMAALE raha teenima. No regrets! Osalesin kõnevõistlusel ja lauluvõistlusel, tegime näiteringiga Darko-näidendit, feilisin esimest korda muusikaajaloo kontrolltöös ja kukkusin läbi, tähistasin vägagi meeldejäävalt esimest adventi, broneerisime Lauraga ära Pariisi piletid suveks, koolis algasid tantsutunnid, mängisin klaveri jõulupeol, osalesin näiteringi jõulupeol ja näiteringi jõulupeol vol 2, laulsime kooriga Peetri kirikus, laulsin esimest sopranit õpetajate segakooris, käisin Ragne sünnipäeval, veetsime vennaga kvaliteetaega teatris, nautisin jõule koos sugulaste ja kingituste ja söökide ja kõige muuga (sellest olen juba liigagi palju rääkinud), ööbisin Johanna pool (vaatasime koos öösel Harry Potteri kuuendat osa, tegime süüa, koostasime uusaastalubadusi), nägin ära Laura pool "Breakfast at Tiffany´s",TÄHISTASIN PARIMAT AASTAVAHETUST!
Aastavahetusest...olin eile öösel Laura pool, vaatasime muidugi ära kohustuslikud "Õhtusöök ühele" ja "Tujurikkuja". Keskööl käisime linnas, mis oli ülisupermegahüper. Jagasime keskööl kallistusi, rääkisime võõrastega ja tegime pilte... või noh, mina tegin muidugi. Hüppasime läbi fastersist ja tellisime kanarullid, sest kõhukesed olid tühjad. Öösel vaatasime Lady Gagat ja Muse´i. Ja siis lihtsalt laulsime (taidlesime, karglesime, hüplesime) öö läbi vanu ABBA hitte. Gimme gimme gimme a man after midnight... vajusime kolmveerand kaheksa hommikul ära. Igati õnnestunud. :)

Niisiis, PARIMAT UUT AASTAT TEILE KÕIGILE veelkord!
Kommenteerige ikka uuel aastal uue hooga ja olge mõnusad (ja täitke kindlasti ära kõik uusaastalubadused!),
xoxo