January 22, 2012

Here, beneath my lungs, I feel your thumbs press into my skin again

Bonjour!
Ma ei hakka mingit pikka romaani kirjutama, lihtsalt annan teada, et olen endiselt elus ja eksisteerin veel maa peal. Piltidega on selline lugu, et... kukkus väga irooniliselt välja kuidagi. Esimese pildi peal võib terasem silm märgata meie kallist jõulukuuske. Ja ülejäänud pildid pärinevad selle põletamisest. Nojah, close enough!
Kui kõik läheb hästi, võib 14. veebruar äärmiselt mõnusaks kujuneda. Kivikese lasteaed (minu kunagine kallis kodu) palus huvitatud üheksandikke, et need tuleks lastega tegelema ja mingit sõbrapäeva teemalist programmi läbi viima. Ma ei tea, teeksime kaarte ja punuksime sõbrapaelu ja... mina ja Laura olime muidugi kohe nõus, sest mõlemad käisime seal üheksa aastat tagasi. Muideks, see on kohutav, kuidas ma kartsin teda! Ta küünistas mind ühe korra. Aga Brendale virutas tokiga vastu vahtimist lausa. :D See selleks, praeguse seisuga on ka neli klassivenda nõus kaasa tulema, jess. Noh, viis tegelikult, aga klassijuhataja konfiskeeris Randolfi koheselt. Ei tea küll, miks. :) Aga ma ootan küll väga, sest Lille jõulumaal avastasin, kuidas mulle lapsed tegelikult meeldivad... noh, väikestes kogustes... pausidega.
Random fact: Marii oskab nii palju (enamasti kiiksuga) sõnu öelda! Ta on nagu mingi kodeeritud robot, kes teab täpselt, kuidas küsimusele vastata. Ja järgnevatele küsimustele vastab ta 100% just niimoodi: "Marii, mida issi toob?" "Bensiini". "Aga Marii, kes Martin on?" "Suli!". "Marii, kes Maris on?" "Kohuke!". "Marii, mida vanaema teeb?" "Pai-pai". "Marii, mida kass teeb?" "Mjäu-mjäu". "Marii, mida sebra teeb?" "Bööööö" (me õpetasime talle niimoodi, sest tegelikult pole mul aimugi, mida sebra teeb... )" Muidugi on neid küsimusi veel väga palju, aga ma tõesti ei jõua kõiki välja kirjutada. Eriti tähelepanuväärne on see, et kui juhtub midagi head, hüüab Marii "JESS", kui mina feilin, ütleb ta "FEIL" ja hiljuti õppis ta ära väljendi "U mad, bro?" Hahaha, ta ütleb seda kuidagi "juumäädbroo?". :) Aga pole põhjust karta, et ta ainult lolle sõnu oskab. Ta ütleb ka äärmiselt ilusti "isamaa", "vennakene", "õiekene" (õekese asemel...), "päkapikk", "kuusepuu", "Eesti", "jänkukene", "saapakesed", "karumõmm" ja niimoodi lõputult edasi. Ja lauseid moodustab ka. That´s my girl!
Homme algab koolinädal ja... (üritan meeleheitlikult ühte lõiku välja venitada, sest mulle meeldib, kui iga lõigu vahel on üks pilt. Mitte nii, et tekstis on lõike vähe ja iga lõigu vahel on seega mitu pilti. Mitte nii, et lõikude vahelt pilt puudub. Vot, mulle meeldib just, kui kõik on tasakaalus. Oh, see lause on juba päris pikaks veninud! Kohe annab lõigu välja... KOHE! Veel vist ei ole, aga... eeeeeeeem, noh, kuidas öeldagi, hmmmmmm, noh, ma pean mainima, et... et noh.... eeee, lause pikeneb ja pikeneb ja pikeneb.... nojah, annab vast mõõdu välja küll juba vaikselt...:D). Mis ma öelda tahtsingi? Ahjaa, homme algab koolinädal!
Nojah, eks ma siis tõmban otsad kokku kah nüüd.
Nautige viimast jaanuarikuist nädalat ja olge tublid,
xoxo

8 comments:

  1. Ma naersin mõnusalt selle Marii-lõigu üle, see on nii geniaalne. Tubli tüdruk, Maris, et sa oma õele maast madalast kvaliteetharidust annad :D

    Ja mul on lõikude ja piltidega samamoodi, I must say :D Tunnen sulle kaasa, see on alati väga raske ülesanne!

    ReplyDelete
  2. Hm. *köhh* Ma tunnistan üles, et oma hajameelsusega poleks ma oma blogrolli vaadates su posti märganudki, kui seda pealkirja poleks olnud. Radical Face, amirite? ^^ See laul on lihtsalt nii... shiny. Täpselt, shiny.

    Lihtsalt mainimiseks, kuigi ma aktiivselt ei kommenteeri, siis loen ma küll. Kasvõi sellepärast, et sa nii ilusaid pilte teed. =P Ja sa kirjutad ka toredalt.

    Ja... Mida sebra teeb? Bööööö! Ei, ma üldse ei saanud naermisest ekstrapikka köhahoogu, absoluutselt mitte. xD

    Keep going with awesomeness, M... Kohuke.

    ReplyDelete
  3. PJ: Marii ütles vanaemale: "jumäädbroo" ja vanaema oli nagu: "ja, kuusepuu, Marii, tubli tüdruk!". Marii laseb edasi: "juumäädbroo, juumäädbroo" ja vanaema oli nagu: "Mida? MIDA? Mis puu? Ah ei, hoopis suusad toon." :D:D
    TÄPSELT! Ma nagu haigelt näen lõikudega vaeva ja lõpuks on tulemuseks siiski see, et keegi nagunii ei märka, niuniuniu. :(

    Birgit: Ma võtsin kõige viimase rea laulust ja sa tundsid ära? USKUMATU. See on minu meelest SUUREPÄRANE laul ning ma ju ometi ei leidnud seda üles Nikoni reklaamist...:)
    Hea teada, et mõni ikka veel loeb! Ja keegi ei keela sul siin tihemini kommenteerida (VIHJEVIHJEVIHJE)! :D

    ReplyDelete
  4. Ooooh ma mäletan kui sa kunagi telefonis lasid Mariil mulle "isamaa" öelda... Ma ei tea miks ta üldse sinu moodi pole aga see oli kohutavalt armas :D:D:D:D

    Pildid, 5+, istu. :)

    ReplyDelete
  5. MA TAHAN KUULDA KUIDAS MARII ÜTLEB: " U MAD, BRO?!" :D:D:D:D Appppii, see on arvatavasti kõige nunnum asi, nii armas. :D:D Sul on õega vedanud. :)
    Ma näitasin seda lõiku muidugi vennale, kes seda emale räägib, ja ema isale, ja isa õele JAA NII EDASI- nii jõuab see terve minu suguvõsani. ;)
    Aga, JESSSSSSSSS! Ma kirjutasin sulle kommentaari ! ! ! ! :)

    ReplyDelete
  6. Johanna: Ma mäletan ka veel seda hämarat aega...:D
    Kommentaar, 6+, seisa edasi! :)

    Marilind: Hmmmm... ah et siis kohe nii avalikult. :D:D Vean kihla, et nad on nagu mida-ta-meile-jälle-sellest-nõmedikust-marisest-räägib...:)
    MA KIRJUTAN VASTU KA!

    ReplyDelete
  7. hahaha. ;D Aga ilmselgelt olen ma nii laisk ja mul pole veel postitustki. :/ aga KOHE KIRJUTAN ÜHE... :)

    ReplyDelete
  8. Jah, postitus oleks kommentaariks üsnagi vajalik...:)

    ReplyDelete