February 5, 2012

The only real failure in life is the failure to try

200. postitus, ooooo. :) Palju õnne, Mannu blogi!
Miks miks MIKS ei võiks iga pühapäev alata sellise hommikusöögilauaga?!
Nagu pildilt juba järeldada võib, ööbisin nädalavahetusel Mari-Anni pool Katariinaga. Oli väga tore ja lõbus, tegime süüa ning vaatasime "Austraaliat"+ teisi filme, mille üle me sugugi uhked ei ole ega avalikustada ei julge. :) Arutasime maailmaasju ja vajusime kella poole kuue ajal kuhugile elutoa põrandale lambanahkade ja tekihunnikute vahele magama. Mannu põrand on soojem ja pehmem kui minu voodi, ausõna! Hommikul vurasime bussiga ilusti Tartusse tagasi ja olen nüüd väga eeskujulikult oma kõnet kirjutanud (pole üldse rahul veel) ja klaverit mänginud (võiks ka hullemini). Nojah...
Eile hommikul toimus keemia olümpiaad Härmas. NOH... ütleme nii, et viiest tunnist suutsin ainult kaks täis istuda. Tegin kõike, mida oskasin (praktiliselt mitte midagi) ja kõikjale mujale toppisin oma koostatud x-valemite järgi mingid täiesti randomid numbrid, et kõik enam-vähem tehtud oleks. Ma ei tohi viimaseks jääda nüüd, sest kuigi keemia absoluutselt mulle mõeldud pole, siis KEEGI on alati leidunud, kes minust milligrammi võrra vähem oskab... siiani.
Mis ma siis veel räägin? Ma olen avastanud, et ma viimastel nädalatel peale tunde ainult koolis istungi. Iganädalased Tõnnsoni konsultatsioonid+eelmise nädala Sixteni konsultatsioon+kolmapäevast alanud kahetunnised eesti keele konsultatsioonid+särgi õmblemined Luha juures+mõned Astoki vastamised ja... Hallik tahab hakata saksa keele konsultatsioone tegema enne Tallinna olümpiaadi, niuniuniu. :( Siis me oleme mõelnud natuke seda lasteaia sõbrapäevaprojekti peale tunde ja... sinna see klaveriharjutamine lähebki. Mu õpetaja tegi mulle väga ilusti selgeks, et kui ma tahan hästi lõpetada muusikakooli, pean loobuma igasugusest isiklikust elust aasta lõpuni. Aga noh... halb tunnistus näib ahvatlevam variant minu meelest.

Nautige veebruari ja kõrgemaid temperatuure (ja visake ikka ilusaid kommentaare, kuigi postitus oli häbiväärselt sisulage ja pildivaba),
xoxo

6 comments:

  1. LOL, keemia... Aga jah, viimaseks sa ikka ei jää :)
    See pole lihtsalt su loomuses :D
    JA ma tahan kaaaaa jääääätist.

    Üle pika aja üks tõsiselt sõbralik ja mitte VÄGA kahemõtteline kommentaar ;)
    BE PROUD!

    ReplyDelete
  2. Uskumatu, täiesti armas ja ilus kommentaar Johannalt! Kindlasti oli siin ridade vahel mingi väga suur sarkasm ja solvang, mida ma ära ei tabanud. :D
    Ja keemias jäin keskele... aga tahapoole keskele, mitte ettepoole keskele. Väga tahapoole keskele. Aga ikkagi nii proud enda üle. :)

    ReplyDelete
  3. mitmes sa olid? :D sessuhtes et ma käisin ka keemiaolümpiaadil. :D ja gümnaasiumi ülesanded olid ikka megarasked. komisjonis olevad õpetajad ütlesid ka, et gümnaasiumiastmele liiga rasked ülesanded pandud. :D

    ReplyDelete
  4. Ma uurin sulle keemiatunnis välja, mul oli küll see leht kuskil, aga pole kindel. Kuskil kolmekümne juures vist... HÄBI-HÄBI. :)
    MA EI SAANUD PÕHIKOOLI OMADEGAGI HAKKAMA! :)

    ReplyDelete
  5. Oi, need olid tõesti ühed head pannkoogid ja veelgi parem pühapäevahommik. Ka mulle meeldisid need filmid, neid on raske sõnadesse panna :)
    Maris, sul polegi keemiaga mõtet jamada, kuna sa tuled minuga koos reaali( PS. olen hakanud ka hummi peale mõtlema... :) ) ja jutul lõpp :)

    ReplyDelete
  6. OOOOOJAAAAA! :)

    Ma teen hummi JA reaali katsed, ole siis koos minuga eksinud kahe suuna vahele. :) Esmaspäeval algab registreerimine, mul pole aimugi, kumb esimeseks eelistuseks panna ainult!

    ReplyDelete