Hallo meine liebe Freunde!
Sõidan tunni aja pärast bussiga Elvasse koos oma toreda näiteringitrupiga esinema (kooli ajast, uiuiui), aga teen pisikese postituse ikka ka. Ahjaa, pealkirja kohta ütleks selgituseks, et täna toimus saksa olümpiaad koolis. Aga alustagem nüüd postitusega (kodanikud Maali ja Johanna, ma loodan, et tabasite viimases lauses mu peene huumori ära...)!
Asusin usinalt oma muusikaloo lõputööks õppima lõpuks ometi, sest avastasin, et sinna on alla kahe nädala aega. See on kohutav! Mul on lõputöö plaadil 78 pala varasematest aastatest ning kõik see peab idee kohaselt mu peas asetsema. Aga noh... viiendas ja kuuendas klassis oli meie õpetaja üldse lapsepuhkusel ja meid asendati. Eee, üsna halvasti asendati. Me kuulasime tegelikult nii vähe ja nüüd suurte silmadega avastan plaadilt lugusid, mida ma kunagi kuulnudki pole. Oleks see veel mingi Mozarti ja Beethoveni peale, aga ei. Võtame ikka keskaegsed organumid ja missad sisse, see on nüüd küll hea mõte! Aga pole hullu! Ma avastasin, et mulle meeldib Vivadi "Aastaaegadest" kõige rohkem "Talv" 1. osa-allegro non molto. Parem oleks, kui see sees oleks nüüd, sest 3/4 ajast ainult seda kuulangi!!
Mis veel? Mu klaveriõpetaja (jälle see jutt, ma tean) vist lihtsalt otsustas, et ma olen nagunii läbikukkunud ja et tema mulle lihtsalt enam tunde ei anna, sest tema on hingeliselt sügavalt solvunud. NOJAH. Kolmapäevaõhtusest karjumisest ja ähvardustest hoolimata sain eile õhtul kell pool kuus sõnumi, mis kutsus mind muusikakooli harjutama. Ilmselt korjas mingid auriismed kokku... ma tundsin end lihtsalt niiiiiii halvasti, kui ma helistasin vastu ja ütlesin, et mul on samal ajal direktori vastuvõtt. Olen vist tõesti läbikukkumise äärel. Aga jõudsime kompromissini ja ma saan minna homme, laupäeval kell 09.00 muusikakooli, JESS!! (sarkasmilevel over 10000). Aga ma tõesti ei kavatse läbi kukkuda!
Piltidel võib terasem silm kevadlillekesi leida. Teate ikka, et lumikelluke on mu lemmiklill? Esiteks armastan ma väga kevadet ja just lumikelluke on (minu jaoks vähemalt) esimene märk talve lõpust. Teiseks on mu lemmikvärv valge. Kolmandaks pole see lill ära leierdatud (see pole õige verb, aga mul ei tulnud paremat väljendusviisi pähe) nagu roos või gladiool või midagi sellist. Neljandaks on see praktiliselt esimene asi, mida ma peale pikka talve jälle õues pildistada saan. Ja minimalism on ka mu suur lemmik! Nii et jah. :)
APPI, ma jooksen bussile (aga enne tuleb Bachi orkestrisüit nr 3 D-duur-Aaria näbi kuulata)!
Nautige KEVADET,
xoxo