March 30, 2012

The seasons are what a symphony ought to be: four perfect movements in harmony with each other

Hallo meine liebe Freunde!
Sõidan tunni aja pärast bussiga Elvasse koos oma toreda näiteringitrupiga esinema (kooli ajast, uiuiui), aga teen pisikese postituse ikka ka. Ahjaa, pealkirja kohta ütleks selgituseks, et täna toimus saksa olümpiaad koolis. Aga alustagem nüüd postitusega (kodanikud Maali ja Johanna, ma loodan, et tabasite viimases lauses mu peene huumori ära...)!
Asusin usinalt oma muusikaloo lõputööks õppima lõpuks ometi, sest avastasin, et sinna on alla kahe nädala aega. See on kohutav! Mul on lõputöö plaadil 78 pala varasematest aastatest ning kõik see peab idee kohaselt mu peas asetsema. Aga noh... viiendas ja kuuendas klassis oli meie õpetaja üldse lapsepuhkusel ja meid asendati. Eee, üsna halvasti asendati. Me kuulasime tegelikult nii vähe ja nüüd suurte silmadega avastan plaadilt lugusid, mida ma kunagi kuulnudki pole. Oleks see veel mingi Mozarti ja Beethoveni peale, aga ei. Võtame ikka keskaegsed organumid ja missad sisse, see on nüüd küll hea mõte! Aga pole hullu! Ma avastasin, et mulle meeldib Vivadi "Aastaaegadest" kõige rohkem "Talv" 1. osa-allegro non molto. Parem oleks, kui see sees oleks nüüd, sest 3/4 ajast ainult seda kuulangi!!
Mis veel? Mu klaveriõpetaja (jälle see jutt, ma tean) vist lihtsalt otsustas, et ma olen nagunii läbikukkunud ja et tema mulle lihtsalt enam tunde ei anna, sest tema on hingeliselt sügavalt solvunud. NOJAH. Kolmapäevaõhtusest karjumisest ja ähvardustest hoolimata sain eile õhtul kell pool kuus sõnumi, mis kutsus mind muusikakooli harjutama. Ilmselt korjas mingid auriismed kokku... ma tundsin end lihtsalt niiiiiii halvasti, kui ma helistasin vastu ja ütlesin, et mul on samal ajal direktori vastuvõtt. Olen vist tõesti läbikukkumise äärel. Aga jõudsime kompromissini ja ma saan minna homme, laupäeval kell 09.00 muusikakooli, JESS!! (sarkasmilevel over 10000). Aga ma tõesti ei kavatse läbi kukkuda!
Piltidel võib terasem silm kevadlillekesi leida. Teate ikka, et lumikelluke on mu lemmiklill? Esiteks armastan ma väga kevadet ja just lumikelluke on (minu jaoks vähemalt) esimene märk talve lõpust. Teiseks on mu lemmikvärv valge. Kolmandaks pole see lill ära leierdatud (see pole õige verb, aga mul ei tulnud paremat väljendusviisi pähe) nagu roos või gladiool või midagi sellist. Neljandaks on see praktiliselt esimene asi, mida ma peale pikka talve jälle õues pildistada saan. Ja minimalism on ka mu suur lemmik! Nii et jah. :)

APPI, ma jooksen bussile (aga enne tuleb Bachi orkestrisüit nr 3 D-duur-Aaria näbi kuulata)!
Nautige KEVADET,
xoxo


March 23, 2012

There are few things in life more heartwarming than to be welcomed by a cat

Hommikust!
Niisiis... nagu lubatud, tuleb tänane postitus ainult minu nüüdseks juba 8-aastasest kassist!
Niisama ilus:
SEE ON POJENGIÕIS, ausalt!
Niisiis... ega ma midagi südantsoojendavat öelda ei oskagi. Sa oled olnud kõige naljakam, suursugusem, uhkem, mõistvam, äkilisem, hoolivam, arukam ja armastusväärsem sõber läbi kõigi nende aastate! PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS! Muide, vanim kass on elanud 39-aastaseks. Aga meie lööme rekordi üle, eks?
Kvaliteetaeg:
MARILIND! Tunned alumised kingitused ära? :)
Miss perfect:
Fun facts: Kiki polnud väiksena must-valge, vaid hallikasvalge. Ta ei lase mu isa ikka veel endale ligi. Ta magab igal öösel minu kaisus ja nurrub nii kõvasti, et ma ei saa magama jääda. Ma olen endiselt kassidele allergiline. Kiki ei lase mitte kunagi võõraid inimesi ligi. Kord loomaarsti juures hirmutas ta pisikese taksikoera ära. Kui ta magab, moodustub ta kaela juures süda. Talle kõlbab ainult Royal Canin. Kord tõmbas ta end rihmast lahti ja jooksis ära, me kohutavalt kartsime, et ei saagi teda enam kunagi tagasi. Ta magab päeval mu õpikute ja töövihikute peal. Kardab ikka veel Mariid. Veel mõned aastad tagasi oli ta üks aktiivsemaid ja populaarsemaid kasse kiisu.ee´s, ma ei valeta (Kristiina mäletab ka...)! Ma võtsin ta endale niimoodi, et leppisin Paulaga kokku aja ning empsile ei maininudki midagi enne kui oli aeg kassile järgi minna. :) Mis veel... on kohutaval iseseisev, millega ma tegelikult äärmiselt rahul olen.
Hävitaja:
Ja mida ma iseseisvusest rääkisin?!
Ongi kõik tänaseks, loodan et nautisite!
Minge tehke oma kodulooma(de)le pai nüüd ilusti kõik. Lippan KOOLI nüüd!
(Ahjaa, kommenteerige ikka usinasti, võite vabalt mu tuhandes kommenteerija olla),
xoxo

March 22, 2012

No winter lasts forever; no spring skips its turn

Tere päevast, kallid kaasmaalased!
Ma teen pisikese enne-teatrit postituse. KEVADPILTIDEGA!!
Katsed on lõpuks ometi seljataga ja ma olen nõuks võtnud neist mitte sõnagi poetada enne 12. aprilli! Mitte sõnagi Treffnerist enam, olen piisavalt piinelnud! Üks asi on siiski mainimist väärt: kui ma oma koodi teada sain, pidin küll otsad andma! T 919. Pole raske arvata, et 919 on mu järjekorranumber, mistõttu olin 919. inimene katsetel. Edasi läksid numbrid T 920, T 921... võin kihla vedada, et tuhandepiir löödi üle. Ega see mind närvi ei ajaks kui ma ei teaks, et vastu võetakse 180 õpilast... AGA NOH. Enam ei räägi mitte midagi! :)
Käisime Lauraga eile esimest korda sel hooajal jooksmas, SEE OLI NIIIIII HEA LIHTSALT! Mulle nii meeldis jälle jooksurajal olla: tuul juustes, kruus tossude all, värvid taevas, süda kerge, mõtted lendlemas... võib-olla olen imelik, aga see tunne on lihtsalt suurepärane. Ja muidugi maitseb vesi ka pärast kolme Anne kanali ringi umbes kõigest 10000000 korda paremini. :)
Mul on teile üks kohutavalt suurepärane uudis rääkida, aga selle teen blogis teatavaks alles aprilli lõpus. Tegelikult tahtsin seda üldse praegugi saladuses hoida, aga nüüdseks (kolme päeva jooksul- toim) olen selle välja lobisenud umbes miljonile inimesele. STOPP, Mannu! Muideks, mitte nii hea uudis, aga siiski päris arvestataav: Auli teeb LÕPUKS OMETI kohtumisõhtu minuga. Ja kui veab, siis mõnega veel. :)
Lippan siis tagasi klaverit mängima (MU ÕPETAJA JÄTTIS MULLE NIIIIIIIII PALJU TÖÖD! :S) ja hiljem teatrisse, olge ikka toredad ja kirjutage helgeid ning kevadisi kommentaare, palun-palun-palun! :) Kui enne uus postitus ei ilmu, siis hiljemalt esmaspäeval kuulete minust uuesti, sest siis on mul kavas Kikist postitus teha. Minu pisikene saab kaheksa aastat vanaks!
Ahjaa, üks asi veel: MUL ON HOMSEKS "HUNGER GAMES´ile" PILETID!!

NAUTIGE KEVADET,
xoxo

March 18, 2012

The cleverer you are the more you have to study

Terekest kõigile!
Pole terve sajandi kirjutanud, aga vahepeal on lihtsalt niinii kiire olnud. Ilma naljata. Viimane nädal koosneski põhiliselt näiteringist ja klaveritundidest. Ahjaa, koolis käisin ka, ups. See nädal oligi teisipäev ainus päev, mil ma klaveris ei istunud kusjuures. Neljapäeval ületasin ennast veelgi ja olin korraga kohal klaveris JA solfis. See nägi välja umbes nii, et mängisin solfiklassi kõrval klaverit ja iga natukese aja tagant kandis hoolitsev solfiõpetaja mulle mingeid lehti sisse. :) Enne seda veidrat topeltmuusikakooli veidi varem toimus muidugi ka tavapärane näiteringi proov ja kohe peale seda näiteringi peaproov teises linna otsas. Kool toimus nagunii, pole mõtet mainidagi...
12. märts kell 7. 51 hommikul:
Reedel tõttasin samuti peale kooli kohe näiteringi ja sealt rallisin klaverisse, kus istusin kõigest kaks ja pool tundi. Mu õpetaja on võtnud endale pähe, et ma olen viletsam õpilane läbi aegade. Tal oli kindel plaan mulle kohutav veerandihinne panna, kuid nõustus kompromissiga, et kui ma pühapäevani kohal käin ja suurvormi selgeks õpin, siis saan enda poolt ihaldatud hinde kätte. Kuueleheline suurvorm, millest viimase kahe kuu jooksul sain õpitud kaks lehte (kõlab haledalt, aga mul on kolm pala veel ikkagi!). Ja viimase nelja päeva jooksul õppisin pähe kolm lehekülge!! Pisike eneseületus. Vaheajaks veel üks leht ja.... ja siis ma pean seda kõike JÄRJEST mängima!
Sama päev kell 16.55: (samast aknast tehtud isegi!)
Laupäeval toimus kooliteatrite festival, kus pidime Marilinnuga väikeste proovis juba kell 8.45 kohal olema. Tegime väikestega proovi, jooksime nendega esinema, seisime lava taga ja kamandasime neid, sest ise ei suutnud keegi õigest kohast peale minna! See oli masendav, ausalt. Peagi tuli meie kord ja... meil läks väga hästi. :) Jooksin ajaga võidu klaverisse ja piinlesin seal, siis rallisin täiega tagasi, sest festivali autasustamine oli pool tundi varasemaks lükatud. ME. EI. VÕITNUD. Saime ainult mingi mõttetu eripreemia. Aga pole hullu, nagu näha, ei kandnud me linnukesega üldse viha ega olnud pettunud!
Kui peale festivali Aulile tema nelgi lille majja viisime, polnud meil seda kuhugi jätta, sest Aulit polnud ja vaase samuti mitte. Hüüdsin Marilinnule: "Ma tean, mis me teeme" ja asusin tegutsema. Marilind tuli ja küsis: "Noh, panid märjad salvrätid varrele ümber, jah?". Mannuke was like: "Eeeem..." Nimelt toppisin kraanikausi põhja haigelt salvrätte, mis tekitasid ummistuse. Seejärel lasin kraani vett täis ja pistsin lillekese sinna sisse. Close enough!
Sest õppimine on elu:
Kokkuvõttes ongi mul kriitiliselt vähe aega õppimiseks jäänud. Eile öösel õppisin matat ja täna oma kolmetunnises klaveris füüsikat, plaanis on hakata veel hummi aineid kordama: ajalugu ja ühiskond, siit ma tulen! Tõmbasin endale telefoni Mozartit ka, sest teadlased on välja selgitanud, et Mozarti kuulamine muudab targemaks. Mina igatahes kavatsen homme gümnaasiumisse katsetele minnes ainult seda kuulatagi!

Soovin edu kõigile oma saatusekaaslastele,
xoxo

March 12, 2012

Prejudice is the reason of fools

Bonjour!
Aitäh Linnuke, need maasikad olid lihtsalt... nagu... sa kinkisid mulle keset märtsikuud MAASIKAID! Ma sain süüa maasikaid! Ja need maitsesid nagu maasikad! Nagu... ma ei oska mitte midagi öelda. Ainult seda, et ma küpsetasin kohvi-kakao-banaanimuffineid ja sõin neid ehtsate maasikatega. :)
Tegin eile pilte oma armsate kingitustega, aga kuna ma olen nii ideedevaene inimene, ei ole siin midagi uut. Kõigil Mannu piltidel võib märgata sellist joont: valge taust ja raudselt juures filmikaamera, et pilti lahedamaks muuta. Aga ma ei oska midagi kosta, laiskvorst as I am. KUI millalgi õnnistatakse mind sinise taevaga, on mul selle LOVEiga väga ebaoriginaalne mõte! Ja ma usun, et seda valemit pole raske ära arvata. Mul oleks venna käsi vaja ainult...:)
Ahjaa, REGISTREERISIN ENNAST EILE HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUMISSE ja Jaan Poskasse ka ära, katsed nädala aja pärast. Mingi suure üllatusena see ei tulnud, sest olen juba trimestri algusest saati Tõnnsoni juures matat harjutamas käinud ning viimasel ajal ka katseteni nädalaid lugenud. Füüsika on muidugi suur ja tühi laiuv auk, seega nädalavahetus tuleb idee kohaselt kooliteatrite festivali kõrvalt erakordne füüskaralli. Ma saan reaalis haledalt tappa, aga noh... you miss 100% of the shots you don´t take, seega NO REGRETS!
Täna oli Poskas lahtiste uste päev, kus nägin üllatavalt palju tuttavaid isegi. Kallis suusatrio üritas mind suusavõistlustele meelitada, aga MITTE KUNAGI ENAM!! Teate ikka, et nad valetasid mulle eelmisel aastal, et sõita on vaja 500m, kuigi tegelikult hoopis 2000m? Teate ikka, et kui nad küsisid, mis suusad mul on, vastasin ma "sinised"? Teate ikka, et ma reaalselt SURIN seal? Teate ikka, et suustatamine ei ole lihtsalt minu ala? Eneli, ma armastan sind väga-väga-väga, aga mitte nii palju. :)
Ma pole veel kindel, aga me vennaga VIST algatasime midagi. Ta on viimasel ajal sellest J. Kony loost nii pöördes, et kuidagi kasvas sellest midagi projektitaolist välja. Ja kuna hetkel on käimas koostöös Tartu Linnavalitsusega noortealgatusprojektide konkurss, siis... ma ei tea veel mitte midagi, aga VÕIB-OLLA läheb hästi ja saame rahad ka. :) Marilind lööb muideks kah kampa, vähemalt nii ma neile tüüpidele kirjutasin. Just letting you know, linnuke...
See on siis kõik praeguseks, tõmban otsad kokku. Homme ikkagi tavaline teisipäev, ma ei suuda vaheaega ära oodata!!
Nautige järjest suuremaid ja suuremaid lume- ja jäävabasid laike tänavatel (ja visake paar südantsoojendavat kommentaari palun),
xoxo

March 10, 2012

A man dies as often as he loses his friends

Hola!
Nagu paljud kindlasti teavad, ei näe ma kunagi normaalseid unenägusid. Lood sellest, kuidas hiigelsuur vahukomm mind taga ajab ja saksa keele õpetaja mu pesu kannab ja piraadid mu kinni püüavad, ei pane kedagi enam kulme kergitama. Jaanuari lõpus tekkis mul tungiv soov endale unenäopüüdja soetada. MA. EI. LEIDNUD. SEDA. KUSKILT. Ja siis tegi kallis Laura selle mulle ise! Uskumatu...

Kuid sellega oli see häda, et nädal aega ei näinud ma üldse und. Oli see väsimusest või millest tahes, igatahes tundsin neist suurt puudust. Kuid vaikselt hakkasin jälle nägema, veel lollimaid ja suurema kiiksuga kui varem. Ja ma olen ülirahul! :) Peale eesti keele olümpiaadi nägin unes, et jäin viimaseks ja Kaar andis mulle terve klassi ees vitsa näiteks... Liis Luude pulmi nägin ka, kusjuures sinna tungis ka teine pruutpaar oma külalistega ja kui nad pilti tegid ja mina taustale jäin, nimetasid nad mind nuhiks. Ja minust sai tagaotsitav terves riigis. :D:D Gotta love you, unenäod! Te muudate mu elu nii vaheldusrikkaks!

Täna pidasime Eneliga LÕPUKS OMETI oma sweet 16´ne ära! Ja minul oli küll äärmiselt tore. :) Teiste kohta ei oska öelda, sest sünnipäevalaps olla ongi alati kõige lahedam, aga ma loodan, et nende aeg möödus samuti väga nauditavalt! Sain maailma kõige suurepärasemad kingitused ka, ma hakkan alles nüüd mõistma, kui rõõmus ma nende üle olen! :) Zum Beispiel Laurake kinkis plaadi pealkirjaga "keep calm and be scherlocked" ja Marilind ostis mulle MAASIKAID, how cute is that?! Ma vist täitsa armastan teid, sõbrad...

Sõime oma praade, mingi hetk mängisime piljardit, vahepeal suutis Marilind vetsu kinni jääda, korra roomasin kuskil laua all, jagasime kingitusi, rääkisime Kairost ja Ivarist, tutvusime Kaisa ja Liisaga, nurisesime oma näidendi üle, tegime pilte (koledaid tuli rohkem kui ilusaid!), sõime kõige ebaõnnestunumat jäätist maailmas! Lõpuks istusime Marilinnu ja Lauraga kolmekesi ja rääkisime niisama, MA VIISIN KAKS ENDALE LÄHEDAST INIMEST KOKKU JA NAD SAID HÄSTI LÄBI!! Uskumatu.

Homme on kavas palju palju palju ilusaid pilt teha, sest enaMIK (mitte enamus!) kinkidest olidki fotomõteteks mõeldud. Ma loodan, et ma teid kõiki nüüd alt ei vea, kuna nagunii ootate kõik mingeid maailmaklassi tippteoseid!

NÄDALA AJA PÄRAST ON KOOLITEATRITE FESTIVAL!! Kolmapäeval kõnevõistlus. Kuu aja pärast muusikaloo eksam ja klaveri ettemängime (selgub, kas olen pädev eksamit üldse sooritama). Klaveri eksam ise on sellest veel kuuke edasi. Mai alguses solfi eksamid ja kui klaveri mingi ime läbi ära teen, siis... peale lõpetamist ja kevadkontserti mai lõpus olen vaba!! Ja jälle jõudsime ühe lõigu jooksul näieringist sujuvalt klaverisse. :)

Olge mõnusad ja nautige eeee.... mida siin nautida on? Nautige 10. märtsi!
xoxo

March 5, 2012

Dreams are like stars...you may never touch them, but if you follow them they will lead you to your destiny

Tsauki!
Kas keegi peale minu teab seda olukorda, kui lõpetad oma LEMMIKU seriaali/raamatu/filmi/mille iganes ja peale seda jääb sisse selline mida-ma-nüüd-oma-eluga-peale-hakkan?!-tunne? Kuna ma olen sellest viimase ööpäeva jooksul niiiii palju rääkinud, ei tee vast mainimine blogis ka halba. Mu absoluutne lemmiksari on BBC "Sherlock", millel lõppes eile teine kolmeosaline hooaeg. Ja uut kolme osa on oodata alles 2013. aastal! :( Mis ma teen nüüd!? Mul pole kunagi olnud niimoodi, et loen päevi ja tunde pühapäeva õhtuni, täpsemalt 22.00´ni. Kõiki teisi sarju ma lihtsalt vaatan. Aga seda ma Vaatan. Ja kuna ma olen mingi imelik, siis mul käib praegu "Sherlocki" soundtrack ka!

Reedel käisin eesti keele olümpiaadil, sain kaheksanda koha. Olen kergelt pettunud ka, aga kuna nagunii mingit riigivooru tulemas pole, on kõik korras. Õhtul vastu laupäeva jäin Maali poole ööseks. Õhtul käis Johanna ka, aga kahjuks pidi enne südaööd lahkuma. Sellest hoolimata saime temalt haigelt armasad sünnipäevakingitused ja maailma parima toorjuustukoogi. Tegime Caesari salatit või midagi sinnapoole, nägin ära ammuigatsetud "Date night´i" ja natuke vaatasime minu poolt palavalt armastatud "Inception´it" ka! Ning kuigi ma ei tohtinud pilte avaldada, siis... PALUN VABANDUST! :)

Täna tuli muusikakooli mingi klaverivirtuoos Inglismaalt meile, lõpetajatele, tundi andma. Muidugi minu geograafia kontrolltöö ajal, muidugi! Sest ma ju ometi ei pea minema seda oma ajast järele vaatama, eks. Aga läks päris ilusti, ta isegi kiitis mind ja puha. Oli hästi sümpaatne ja tore, jäin väga rahule. Otse vastupidiselt mu õpetajale, kes mossitas peale seda ja vingus, et tund on asjata raisus, kuna mitte midagi uut ei selgunud ja targemaks samuti keegi ei muutunud. Nojah... peale seda käisin näiteringis, kus oli tegelikult samuti äärmiselt tore täna. :)

Tõmban otsad kokku vaikselt, üritage selle jubeda libedaga siis ilusti ellu jääda ning võimalikult vähe luid murda,
xoxo

March 1, 2012

It is almost impossible to watch a sunset and not dream

Bonjour!
Laura saatis mulle kunagi Jared Leto poolt kokku pandud hunniku pilte tema pildistatud päikeseloojangutest. Neid oli ikka... HAIGELT PALJU. Pole kindel mitusada, aga väga-väga palju igatahes. Ma siis üritan oma väikese haleda koguga võistelda... naer tuleb peale. :) Aga päikeseloojanguid on minu jaoks alati tore vaadata, nii et ega see vast midagi kurja ei tee... niisiis, nautige (ja ärge Jared Leto omasid välja googeldage, palun!)! EDIT: Nagu preili Randoja meeleheitlikult täpsustas, polnud see kollaaž tema tehtud piltidest, vaid fännide omadst. Häh, no big deal. :)
Mida šokeerivat mul siis teatada on? Homme toimub eesti keele olümpiaad, mille jaoks olen viimased sada aastat haigelt õppinud. Ja kuna Kaar avastas, et mu nõrgim koht on võõrsõnad, tuubin neid lihtsalt kuivalt pähe. Nojah, päris märgatavaid tulemusi on esinenud: võin une pealt öelda, mis on atentaat, dekadents, degenerant, nihilism... aga nii paljud lollakad sõnad lihtsalt ei jää meelde. Näiteks šarž-karikatuurne, liialdatud kujutis. Kes sellist sõna kasutab?! Kahe nädala pärast on kooli kõnevõistlus ka, edu mulle.
Meil lõppes eile teine trimester koolis (sest meie kallis koolike kasutab normaalsete veerandite asemel mingit x-süsteemi), sain kõik viied!! Ja olen nii-nii-nii uhke enda üle. :) Fun fact: eesti keele õpetaja paneb viie keskmise hindega 4,5. Mata õpetaja vaatab 4,5 puhul kontrolltööde hindeid ja langetab selle põhjal otsuse. Enamik õpetajaid on viie nõus panema nelja koma kuuega. Saksa keele õpetaja paneb viie nelja koma seitsmega. Ja kallis ühiskonnaõpetaja pani nelja koma kaheksaga mulle viie ja Fredile nelja. Nagu... KAS MEIL EKSISTEERIB SIIN ÜLDSE MINGI SÜSTEEM KA VÕI?! Kas see ei ole kuskil kirjas, et ümardamine käib viiest ülespoole või nii...?
Kooliteatrite festival toodi nädala võrra ettepoole, mis tähendab juba 17. märtsi. Meil on aega kaks nädalat! Ja tahate nalja kuulda? Oleme põhimõtteliselt skaalal nullist kümneni kuskil kahe juures. Või kolme. Meie arust vähemalt. Juhendaja käib naerdes ringi ja kinnitab, et kõik on suurepärane, meie samal ajal pole kordagi isegi selgust saanud, mis järjekorras see toimub. Teeme kogu aeg mingeid suvalisi etüüde ja mul puudub igasugune pilt. Aga noh... järgmisest nädalast algavad kolmetunnised proovid!
Homme õhtul peame trenniseltskonnaga Maali pool minu ja Maali topeltsünnipäeva! Söögid on paigas ja see on väga hea. Kunagi peaks Eneli ja PJ´ga selle suure sünnipäeva ka korraldama, aga noh... aega on! Nagunii on vaid kaks nädalat möödunud. :)
Tõmban siis vaikselt otsad kokku, lähen ja õpin oma kalleid võõrsõnu edasi. Kas teadsite, et žiiro on vekslile antav allkiri? Nagunii teadsite, aga noh... mina igatahes mitte!
Olge mõnusad ja võtke kõigist päikseloojangutest viimast,
xoxo