April 9, 2012

The earth laughs in flowers

Värvilisi munadepühi kõigile tagant järgi! (ma pole tegelikult kunagi aru saanud, mis kasu sellest on, kui ma mingeid pühi tagant järgi soovin. Nagu... (note to Endla Kaar: ma ütlesin "nagu" meelega!!) MIS KASU SELLEST SIIS ENAM ON?!)
Ma loodan, et te kõik saite mune värvida ja šokolaadimunasid süüa ja kolme pikka (jajah, muidugi) päeva vabadust nautida!
Me peres otsustasime lihtsuse kasuks (kui värvilistele poevärvidega värvitud munadele saab lihtne öelda üldse... arvestades sellega, et paljud peavad lihtsuseks ja minimalismiks sibulakoortega värvimist) ja ei hakanud mäkerdama mingite fancy´de marmorvärvidega või mis iganes värve veel olemas on. Eelmisel aastal sai juba proovitud nagunii. Seega kasutasime lihtsalt külmas vees lahustunud värve ja minu meelest tuli tulemus väga rõõmus ja mõnus. :) Just hetk tagasi tuli mulle munapoiss Teodor meelde eelmisest aastast, appikene (kes viitsib, võib mu blogi ajaloost eelmiste lihavõteteni kerida). Ma avastasin, et mu solfi õpetaja võib uskumatult lahe olla! Kuna ma nüüd muusikakoolis sõna otses mõttes elangi, olen alati kas kõige viimane lahkuja või üks viimaseid. Täna õhtul sattusin lahkudes kokku oma solfi õpetajaga, kes elab minuga samas kandis, seega sammusime koos kodu poole. Jutuajamine hõlmas põhiliselt mai alguses toimuvaid jubedaid solfi eksmeid, aga ka mu peret, gümnaasiume, klaverit, muusikalugu ja teisi õpilasi meie klassist (ihihihiii). Ja ma pole vist kunagi ühegi õpetajaga vabamalt rääkida saanud, alati on mingid piinlikud pausid ja vaikushetked. Aga jutuajamise käigus suutis ta mulle neli šokolaadimuna ka toppida. Üritas alguses tegelikult pärismune anda, aga nurjasin ta plaanid sellega, et avalikustasin, et ma mune ei söö. :) (LIHAVÕTETE REETUR as I am...)
Fun fact: Ma magan kõige paremini kõval pinnal. Hetkel on mul ka kõigi teiste pereliikmete meelest madratsi asemel telliskivi voodis, aga minu meelest on see telliskivike (või peaksin ma ütlema pehmete udusulgede kuhjake) lihtsalt perfektne! Kunagi väiksena magasin üldse puust voodis, nii et sealt see ilmselt alguse sai... aga ma ei väida, et mulle pehmed voodid ei meeldi!
Bye-bye, Hollywood hill... eee, kallid lugejad! Kolmapäeval saate Marii postituse! (kusjuures kolmapäeval ja teisipäval mind klaveri tõttu koolis ei kohta).
Seniks aga võtke aeg maha ja nautige arginädalat,
xoxo

No comments:

Post a Comment