April 15, 2012

An optimist is the human personification of spring

Terekest!
Midagi südantsoojendavat teile:
Klaveriõpetaja: "...ja mina ei saa aru, kuidas sina üldse kuhugi gümnaasiumisse said. Sa oled lihtsalt nii loll."
Maris: "Ega ma matemaatiliste tehete ja eesti keele vahel neile klaverit mängima ei pidanud!"
Ma lihtsalt ei viitsi temaga suhelda enam, sealt ainult alandavad, skeptilised ja õelad märkused tulevadki.
Mulle tundub, et mul on igal aastal ja aastaajal uus lemmik kaameralill, mida mulle üle kõige pildistada meeldib. Kes mu blogi kauem jälginud on, teab ilmselt, et eelmisel aastal pildistasin ma umbes samal ajal väga palju sillasid. Ma mäletan, et nii juuni paiku armastasin ma pojenge ja enne seda neid pisikesi mururoose. Ja veel enne seda meelespeasid. Krookused sattusid ka kogu aeg kaamera ette. Sinililled ja ülased on alati meeldinud. Nüüd on mu uued lemmikud "need kollase triibuga lilled", mis juba eelmises postituses ka üleval olid (teist värvi, aga ikkagi). Millegipärast olin pikka aega täiesti veendunud, et need on hüatsindid (ma ei tea, miks), aga kui ma igaks juhuks google´i pildiotsingust kontrollisin, selgus kurb tõsiasi, et hüatsindid on HOOPIS teistsugused. Ja kui ma kevadlilli googeldasin, tuli ette hoopis küpsiste pilt... Nii et kui keegi teab, mis lillega on tegu, siis oleksin väga tänulik:
Kui jutt juba lilledele läks, siis ma avastasin, et millegipärast pildistan ma kevadel kõige rohkem siniseid lilli. Meelespead, sillad, sinililled, need saladuslikud lilled... kes ei usu, võib mu tänaseid pilte vaadata ning värvitoone luubi all analüüsida! Aga ma ei kurda, sest sinise vastu pole mul kõige vähimatki (kindlasti on asi selles, et alateadvuses annab see vabaduse värv siin (muusika)kooli lõpetamise ja kordamiste pöörises mingit lootust või midagi. Ma pean psühholoogiks hakkama!). Tunnistan, et üks pilt ei sisalda sinist. Ihihiihii, kes üles leiab, on tubli. Vihjeks ütlen, et see on allpool. Mõtlesin, kas jätta postitus ainult siniseks või mitte, aga... ma ei saa, see pilt on nii humoorikas ja tuletab meelde seda, kuidas me kodanik Linnuga täna parte söötmas käisime. :)
Ja kui jutt juba pardisöötmisele ja kõigele läks (milline osav teemamuutja), siis mainiks ära, et Konsumist partidele saia ostes nägime mu füüsikaõpetajat. Punakaspruunid teksad, pikkade käistega särk, kõige selle otsas vest, habe ajamata, juuksed sassis nagu alati, ühes kõrvas juhe (kõrvaklapid- toim)... boheemlane nagu alati. Kõige uskumatum kogu loo juures on see, et ta tundis mu ära! Ma käin ta juures tunnis siiski teist aastat, aga poleks kunagi uskunud, et peale mu koolist lahkumist ta isegi märkaks, et midagi juhtunud on. Ausalt ka. Eelmisel aastal ei kutsunud ta mind kordagi nimepidi ega reageerinud üldse. Kuid kui nüüd aus olla, siis sel aastal on ta hakanud seda tegema. Küll vale nimega ("Vait, Paide"), aga siiski! Hoolimata kõigest kasutab ta mu nime siiski. Seda nimelt siis, kui ta Kristi Paidele "Vait, Pedaja" hüüab...
Aga tubli teemamuutja suunab teemat osavalt saiaostmiselt edasi! Kui sai sai ostetud (milline sõnademäng, ihhihihiii), siis läksime paadisillale kevadet nautima, parte söötma ja pilte tegema. NII MÕNUS JA SOE ON VÄLJAS! In fact, ma alustasin kah lõpuks seeliku kandmise hooaega, oli ka aeg. Ühel päeval teeme selle pikniku ka ära, Linnuke! Ja et kevadist päeva mitte raisku lasta, käisime hiljem Lauraga jooksmas ka. Uhke enda üle. :)
Üks lõigukene veel, et piltide ja lõikude suhe paigas oleks. Ma olen viimasel ajal nii palju klassikalist muusikat seoses muusikaloo eksamiga kuulanud, et mistahes hetkel hakkavad mind kõikvõimalikud sümfooniad ja klaverikontserdid kummitama. Näiteks praegu käib pidevat Bachi orkestrisüit nr 3 D-duur Aaria peas ringi (päris ilus looke tegelt, ausalt). :) Kuid siiski soovin ma, et see kõik mu peast kaoks, sest nii mõtlen sellele kõigele veel rohkem ja lähen närvi. Kallis muusika, mis sa oled umbes kolmsada aastat hiljem kirjutatud, kus sa oled ja miks sa mind enam ei kummita?
Toitsmie parte:
Palunpalunpalun kirjutage mulle ikka ilusaid kommentaare, sest ilma nendeta on niiiii nulline blogida! :)
Seniks aga viibige värskes õhus (või ekstreemsemal juhul tehke arvutis istudes aken lahti),
xoxo

4 comments:

  1. Need on kannikesed, tobujuss :D

    ReplyDelete
  2. KANNIKESED?!?!?!?!?! Ei saa olla, ausalt ka ei saa lihtsalt. :D

    ReplyDelete
  3. Sinine on muideks rahustav värv. Ju siis on rahustamist vaja, kui põhikooli lõpp paistmas :)

    ReplyDelete
  4. Põhikooli lõpu pärast ei põe ma tegelikult üldse hetkel, sest gümnaasium on olemas ja need eksamid ei tundu väga hullud, kuidagi saan ikka hakkama.:) Aga tegelikult mine sa tea, mida kõike see värvivärk tähendada võib... :)

    ReplyDelete