May 2, 2012

When you play music you discover a part of yourself that you never knew existed

Tuleb postitus pühendusega Enelile!
People always say
Tom, this has gone too far
But I´m not afraid to chase my dreams,
Just me and my guit... PIANO!!!
Klaveriõpetaja lubas mul eile riigipüha puhul aja maha võtta ja ühe päeva jooksul mitte seda pilli mängida. APPI KUI HEA TUNNE!! (Seda enam, et eelmisel nädalal veetsin kokku 17 tundi muusikakoolis ja umbes 18 kodus klaveri taga. Elunautija nagu ma olen, aga varsti on see läbi!) Eilse juurde tagasi: sai rattaga kõvasti trenni tehtud, Karsummi ja paadirallit vaadatud, jooksmas käidud... ühesõnaga väga palju värskes õhus viibitud. Päikest sain ka, terve nägu õhetab nagu hoiaks keegi kuuma triikrauda vastu põske. Oli väga vesine, märg ja lõbus.
Paadiralli:
Karsumm:
Väga positiivne on see, et kogu aeg paistab nüüd päike ja kõik veekogud sillerdavad. Mis otse loomulikult tähendab massiliselt tulukesepilte! Kaadrisse on jäänud Emajõe tulukesed hetkel, mil Karsumm venis:
Igatahes. Homme on solfi kirjalik eksam ja ülehomme suuline. Eieieieieieiei. Täna istusime viimases solfitunnis, nii imelik. Idee kohaselt õppisime elu eest ja üritasime viimasel hetkel tarkust oma peakestest sisse ajada. Noh... tegelt lihtsalt naersime ja viskasime kildu terve tunni. Õpetaja parodeeris meie ennustatavaid esitusi ja viskas meie üle nalja, aitäh julgustamast! Märkasin, et ülemine abijoonel asuv A noot on nagu pisike rõngaga planeedike. Ühel hetkel avastasin, et ma ei tee enam dominantsekundakordil ja väikesel juhtseptakordil vahet!! Seda pole kunagi varem juhtunud! Ma palusin õpetajal homme vajadusel esimese ettemängimise puhul kukalt kratsida ja teise puhul jalaga vastu maad lüüa. Homme saame siis teada, kui väga ma talle siiski meeldin. :)
JÄLLE SEE NÕME MAJA, APPI:
Ahjaa, õpetaja rääkis solfis ühe hea loo, kus ühel aastal eksamil otsustas üks klass kollektiivselt, et üks poiss, kes alati väikese juhtseptakordi ära tunneb, sügab eksamil kukalt, kui see töösse sisse peaks tulema. Ja just sel päeval hakkas poisil pea sügelema ning ta kratsis terve eksami vältel kukalt. Vaesed lollikesed, kes tarka poissi pimesi usaldasid... millegipärast kukuti sel aastal massiliset läbi. :)
"Vaata mu tuvi":
Koolis pole ma käinud korralikult kaks nädalat, enne järgmist teisipäeva ilmselt ei lähe ka. Kui nii jätkub, siis kukub sel trimestril kolmekohaline puudutud tundide arv. Ma ei tea, mitmes allakäiguaste see on, aga hetkel võin muusikakooli oma teiseks koduks nimetada. Homseks käskis Hallik Kuu Tegijate jagamisele tulla, sest ma võitsin maakonnalise (?) saksa olümpiaadi 3. koha, aga muidu on ta väga imelikult optimistlik ja lubaks mul rohkemgi puududa vist.
Meh, ma siis juba räägin oma õudusunenäost ka: MA NÄGIN UNES, ET KEVADLILLE KÜPSISEID HAKATI ILMA ŠOKOLAADITUPSUTA MÜÜMA!! Ostsin 500 grammi kevadlilleküpsiseid ja ei saanud ühtegi šokolaadiga küpsist, vaid tavalisi võiküpsiseid. Appi! Lihtsalt kohutav! Küll oli hea tunne ärgata!
Ahjaa, mul on öölaulupeo pilte ka. Täpselt nädal aega vanad. Solfiõpetaja pidi minestama kui kuulis, et ma enne suulist eksamit lähen oma häält ära karjuma, aga kui ta vaid näeks, kuidas ma salli ei kanna ja joostes pidevalt tuult sisse tõmban, siis... see on väga leebe. Igatahes oli äärmiselt lõbus!
Kõik avasid oma kaamerate välgud:
Tõnis Mäe "Koitu" lauldi ilutulestiku saatel:
Ma lõpetan täna kuidagi sügavamõttelisemalt kui lihtsalt "nautige kevadet":
Kuulake ikka alati oma südame häält ja tehke teoks kõik oma unistused (aga kui välja ei tule, siis nautige lihtsalt kevadet),
xoxo

No comments:

Post a Comment