June 24, 2012

In order for something to become clean, something else must become dirty

Mõtlesin, et pole ammu looduspilte näidanud. Seega on siin värskeim valik uusi pilte!


Avastasin eile öösel VHSi koos enda lasteaia kevadpeoga, mille temaatikaks oli rand. APPPPPPPI kui vinge ja armas ja nunnu ja tore seda vaadata oli!! Tundsin ära kõik lapsed, kusjuures umbes 85% ulatuses olen laias laastus nende eludega kursis ka. Seda see internet teeb meiega. Igatahes leidis seal aset hetk, mil ma Maarja ja Brendaga luuletust lugema pidin ja üks tüdruk (ma tean küll ta nime, aga pole õigekirjas kindel, seega ei hakka suskima) samuti lavale tikkus. Lükkasin ta tagasi ja hüüdsin kõvasti "sina ei luuleta!!", mis ajas terve saali naerma. Tantsisin Randolfiga, kes väiksena niiiiii armas oli. Mingi hetk filmiti saali ka, kus nägin oma 10 aasta taguseid ultranoori vanemaid ja isa süles istuvat Martinit, kelle kirjeldamiseks pole muud sõna kui AWWW. :) Vinge aeg see lasteaed.



Kolmapäeval sõidan terveks nädalaks laagrisse, millest kindlasti hiljem blogida kavatsen. Sel ajavahemikul aga postitusi oodata pole. Siiski loodan, et enne kolmapäeva jõuan teile millestki vingest kirjutada!

June 22, 2012

ADIOS, Raatuse!

Lõpetasin eile põhikooli ja olen niiiiii rõõmus! :) Nii-nii-nii suur aitäh kõigile meelespidajatele! Olen äärmiselt õnnelik, et te kõik olemas olete!
Pisike pildike meie sõsaratest-vellekestest. Kiidan tausta muidugi!
Olin närvis, aga võrreldes muusikakooli lõpetamisega tundus see kõik piece of cake. Siis vabisesin pealaest jalatallani. Muretsesin kõne pärast. Aktus venis ja venis ja venis ja lõpuks-lõpuks-LÕPUKS sain rääkima ka. Vinge tunne oli, kui inimesed saalis naersid, niiiii vinge lihtsalt! Hiljem lilli jagades kiitsid paljud õpetajad kõnet, mis muutis tuju suurepäraseks! Mõlemad vanaemad käskisid aga isal see kortsuline ja märkmeid täid leht sisse skännida ja neile koju kaasa printida... oh neid.
Suurepärane taust, eks. Meie kooli fassaad.
MARII TÕI LILLI MULLE!!!
Kullapaid:
Särav Johanna:
Mu kallid-kallid Mannu, Maali, Johanna, Margit ja Katariina:
Muidu sain aastahinded kõik viied ja skoorisin eksamidki viitele, mis tähendas kiitusega lõpetamist!! Nüüd on olemas 9 kiituskirja ja võin uue hobi otsida.
Pärast aktust tähistasime sugulastega ja siis sõitsime Lauraga Liisu maale tähistama. Ei oska midagi välja tuua, oli väga vinge igatahes! Järgmisel päeval vedelesime rannas ja sõime kooki Laura pool.
Üsna talutav vaade Liisu aiast:
"Me oleme patrioodid, " sõnas suitsupääsukese tätokaga Liisu hommikul, haaras Marisel käest ja jooksis koos temaga rukkilillepõllule pildistama (katkend mu elulooromaanist):
Vot. Nüüd on põhikool selja taga ja hetkel pole ma ühegi kooli nimekirjas.
Mis tuletab meelde, et kui ma enne kolmapäeva (minu jaoks teisipäeva, sest kolmapäeval algab ujumislaager) oma dokumente Treffnerisse ei vii, võin ennast igaveseks lindpriiks lugeda...

June 20, 2012

All that stands between the graduate and the top of the ladder is the ladder

Lõpetamised on täies hoos ja ma olen neist nii väsinud juba. Kõik see planeerimine, soengud, kleidid, kingad, lilled... jätaks palju parema meelega vahele. Viimasel ajal olen rallinud ringi mööda kõikvõimalikke koole ja homme ootab mind mu enda lõpetamine, milleks mul enam üldse tahtmist ega viitsimist ei ole. Aga pole hullu!
Kesklinna kooli lõpetamine. Milleks teha pilte lõpetajatega, kui võib ka omavahel?

Täna hommikul ärkasin kell kaheksa ja kümneks istusime empsiga mõlemad Kõrveküla lähedal kraavipervel ja korjasime õpetajatele karikakraid. Terve. Suur. Ämber. Sai. Täis. Aga vähemalt ei pea ma ostma nüüd miljoneid roose soolase hinna eest, mis on vägagi positiivne! Elagu tasuta lilled!
Karikakraid korjates avastasime, et MAASIKAD ON VALMIS. Tegelikult oli terve nõlv punane, mistõttu tõin autost Marii liivavormid ning korjasime need maasikaid täis. :)
Need lähevad homme mu lõpukoogi peale (mida mul veel ei ole):
Peale karikakarde korjamist hüppasin Härma lõpetamisele, kus õnnitlesin järgmiseid preilisid: Anu, Sandra, Evelin, Liisi. Lõpetamised on vinged selles osas, et sinna voorib meeletult tuttavaid kokku. Seetõttu ei teinud lõpetajate hilinemine ka sugusi halba. Sai arutleda huvitavatel teemadel, alustades sellest, kas pilved on kurvad, ja lõpetades probleemiga, mida teha juhul, kui oled kogemata paarisarvu lilli toonud.

Preili Lepaga:
Hiljem jooksin kooli proovi ja pean mainima, et ma kardan homme meeletult kõneleda! MIKS pean ma mikrofoni kasutama, kui meie saal on nagunii nii väike, et kõik kuuleksid mind ka sosistamas? Noh, peaaegu nii väike. Kõnevõistlusel said küll kõik vabalt ilma mikrofonita hakkama... oh well.

June 18, 2012

In the end, it's not going to matter how many breaths you took, but how many moments took your breath away

Mina kui linnapreili nägin täna esimest korda elus tibusid lähedalt ja sain neid kätte ka võtta. Lähem tutvusringkond peaks teadma, et olen tibusid kaamera ette igatsenud alatres 2010. aastast. Ja lõpuks-lõpuks-lõpuks leidis ema mingeid hulle sugulussidemeid pidi talunaise, kes 9. juunil endale 25 tibu soetas ja neid lahkelt pildistada lubas. Muide, tibud maksavad 1,5 eurot tükk, mina kavatsen küll kanafarmi luua... noh, kunagi pensionärina ehk. Igatahes käisime tibusid pildistamas täna ja ma olen niiiiiii rõõmus!! :)




Muidu käisin Evelini sünnipäeval eile, mis võttis enda alla lõviosa päevast. Esiteks tuli talle hommikupoolikul kingitus leida, sest preili võttis alles laupäeval nõuks teatada, et järgmisel päeval tuleb kingitusega platsis olla. Noh jah... kinkisime Mannuga (mitte koos endaga, vaid Mari-Anniga muidugi) kahe peale kaks kino kinkekaarti, mille asetasime popcorni täis karpi. "Popcorni täis" on muidugi väga suhteline mõiste, sest suutsime selle tänaval maha kukutada ja kolmandik sisust lendas autorataste alla. Midagi päästsime ja kühvelasime karpi tagasi, et see päris tühjaks ei jääks. Meie kinki avades asus Evelin esimese asjana popcorni sööma, aga ma pole temast täna midagi kuulnud, loodan, et sa mürgitust ei saanud, kallis Evelin. :)



Sünnipäev ise oli vingeee. Väga huvitav on näha umbes neljateistkümmet näljast teismelist ühe viieliitrise jäätise kallal. Eriti kui igaüks on varustatud oma isikliku lusikaga ning jäätis asub põrandal. Kõige huvitavam on vaatepilt juhul, kui Maris kükitab Ragne kõrval ja omab suuremat lusikat, mis aitab kergesti Ragne poolt lahti kangutatud jäätisepallid tema lusikalt ära varastada ja vallandab lusikasõja. Hoiatus! Mitte kodus järele proovida!

Tänaseks kõik! Püsige lainel!

June 15, 2012

In youth we learn. In age we understand.

Terekest kallid lugejad!
Tuleb pisikene õhtune blogikene, mis kajastab tänaseid põhisündmusi.
Mannu lõpetamine, kuhu Johannaga koos läksime ja kogemata veel nende kahe otsa koperdasime:
Nagu näete, lõpetas minu armaskallis Mannu põhikooli ja sügisest läheb Härmasse IB´sse. Kallid ja musid sulle, oled niiiii tubli! (kas see lillehunniks on normaalne või?! Ma oleksin õnnelik, kui ma kolmandikugi sellest saaksin...)
Armas Evelin kinkis mulle gerbera, sest see sobis mu seelikuga:
Muidu käisin pärast lõpetamist Linnuga piknikku pidamas, tema sünnipäeva puhul või nii. SEE OLI NIIIIIII VINGE! Laotasime oma lina botaanikaaia varjulisse nurka ja hõivasime terve aia. Jooksime ringi, lollitasime, sõime, naersime, pildistasime, filmisime, lobisesime. Tuleb. Korrata. Raudselt.
Tegin talle natuke šokolaadiseid maasikaid:
Meie kõige vingem piknikulina (juhin tähelepanu ristikheinadele, mis ma talle korjasin...):
Natuke sõime kooki:
Fazeri maasikatükkidega šokolaad ei jäänud kah avamata:
Püstine tükk pidi abieluõnne tähendama...
Vahepeal hüppas Linnu väike õde (muna, ihihiii) läbi ja tegi meist ühe pildi:
Ilusal linnukesel oli deep hetk:
Nägime väga huvitavat isendit:
"Ärme naera, vaid vaatame tõsiselt kaugusesse" (katsetused Nikoni taimeriga):
Ullallaaa:
Väike sõbrapilt ka:
Igatahes oli niiiniiniiiniiii vinge ja kindlasti kavatsen edaspidi palju piknikke pidada! Linnuke, sa oled awesome, olen öelnud juba? :)
Hetkel istun piknikust tingituna veidi tõbisena kodus ja sorteerin pilte, olen tubli ja saan hommikuks terveks!
Ahjaa, mul on kuus villi jalgadel, nojah.
xoxo

June 13, 2012

Nothing in the world is friendlier than a wet dog

Ilusat suve kõigile!!
Mul on kõik eksamikesed selja taga ja terekest Maali rõdu, hea muusika, jäätee ning arbuus!

Saksa keel oli kerge, kuigi tundus tegemise ajal väga raske. Nojah... kergeks muutus ta siis, kui sain teada, et skoorisin viiele. :) Terekest, kiituskiri, olen sind oodanud! Suulises osas pidin kirjeldama uisutavate inimeste pilti ning mängima rollimängu, kus õpetaja kehastas mu sakslasest vahetusõpilast, kes-pärast seda, kui tegin talle ettepaneku vaadata eestikeelset filmi-küsis minult, kuidas ta sellest aru saama peaks. Uhh, kui ma nüüd õigesti märgistasin, siis... noh, minu arust oli see üks asi seal lauses kiil ning Endla Kaar rääkis, et see tuleb mõttekriipsuga muust osast eraldada!
Nautisime suve algust:

Nautisime suve algust:

Lisaks arbuusile leidus meil muideks veel 1,5 liitrit jääteed ja liiter mango-meloni jäätist.
Jah, Maali poole kogunemine eksamite lõpu ja suve alguse puhul on meil juba traditsioon, mida oleme järginud 2 korda. Eelmisel aastal Johanna eksamid. Sel aastal minu omad. Järgmisel aastal Maali kord. Siis sellest edasi teeb Johanna gümnaasiumi lõpueksamid. Minu gümnaasiumi lõpueksamid. Maali gümnaasiumi lõpueksamid. Johanna ülikool. Minu ülikool. Maali ülikool. Niimoodi kuni Marii kuldpulmadeni välja. :)
Mu uued lemmikobjektid ehk SÕNAJALAD:
MIKS ei võiks keegi mind jooksurajal JOOKSMAS näha?! Ma käin seal alates 2011. aasta aprillist, hetkel kolm kuni neli korda nädalas. Suvel tihemini muidugi, üle viie korra. Ja alati näevad kõik mind siis, kui ma korraks kõnnin! Nii ebaõiglane! Oskar, Maria koos emaga, muusikakooli Maria ja muusikakooli Nastja, muusikakooli lõpetanud Olga koos Sonjaga, Ergo, Paula Johanna, Anu koos Sandra ja veel mõne tuvastamata sõbraga, Maarja, Birgita... järele mõeldes ongi ainult Liilia mind vist vilksamisi jooksmas näinud. Inimesed, ma tegelikult ausõna jooksen seal!!
Reedest algab minu lõpetamiste ring, kuhu inimestele lilli viia tuleb. Mannu, Katariina ja Margit- pange ennast siis seal Veerikus valmis. :)
Vaade Maalikese rõdult:

Nautige suve ja vaadake jalgpalli,
xoxo

June 7, 2012

Education is what remains when one has forgotten everything he learned in school

Bonjour!
Tuleb VÄGA pisikene ja vanade piltidega postitus.
Rääkisime empsiga mingist body´st, millest Marii jälle välja on kasvanud ning tema soovist see hoopis pikaks särgiks muuta.
Emps: "Nojah... ma pean talle seda ennem selga proovima..."
Maris: "Enne, mitte ennem. Ennem tähendab pigem."
Emps: "Appi, jäta juba järgi!"
Maris: "Järele, mitte järgi. Järgi tähendab eeskujul."
Emps: "Ma ei räägi sinuga enam!!"
Hahahha, vot seda see Endla Kaar teeb minuga. :)
Tegelikult tahtsin hoopis matemaatika eksamist rääkida täna. Minu meelest polnud VÄGA hullu, kuigi suure suuga kuulutada ei oska, sest hinnet kallis eKool veel ei näita. Ma olin NIIIIIII ÕNNELIK, kui ukse taga kuulsin, et seitsmenda õige vastus on 75%! See ülesanne ise oli juba nii pikk ja lohisev, et anna olla. Viienda ülesande viimane punkt, kus tuli rombile lõik OK joonestada ning see välja arvutada, tundus minu jaoks ka väga mindfuck. Aga tehtud ta sai ja pikkuseks tuli tõesti-tõesti 12cm. Aaaah it feels good. :) Võtit vaadates klapivad mul muidu kõik vastused hetkel. Parem oleks, kui mingeid nõmedaid hooletusvigu poleks, sest kui neli peaks kukkuma, on kiituskiri koheselt läinud!! Ja seda ei saa juhtuda, sest ennast alt vedada pole sugugi mõnus.
Ahjaa. Ma pean lõpuaktusel üheksandike nimel kõnet. APPPPI.
Anderson vaatas mulle otsa täna sellise näoga, nagu oleks iseenesestmõistetav, et mul kõik valmis ja peas on. Ihihiii, mul pole veel mitte midagi. Aga meil on ju terve nädalavahetus! Kui teil on kõnemõtteid, siis kommenteerige julgelt. :)

Ja Muse tuleb Eestisse, pidin mainima lihtsalt!
Tsutsufrei,
xoxo

June 2, 2012

Youth has no age

Heihopsti!
Paar päeva tagasi oli Maris eeskujulik peretütar ja küpsetas perele heast südamest vahvleid. Aga tuulepea nagu ta on, raputas hooletusest taignasse hoopis rukkijahu. Vahvlid tulid pehmelt öeldes imelikud. Suure isuga isa astus sisse ja sõi koheselt ühe ära, ilma et Maris teda isegi hoiatada jõudnuks.
Maris (kartlikult): "Kuidas on siis?"
Isa (rõõmsalt): "Suurepärane karask!"
HAHHHAHAHAAA. :)
Minu pisike armas paksuke. Juhin tähelepanu südamele:
Esmaspäeval istusin kell kümme aulas ja kirjutasin eesti keele eksamit. Minu meelest täiesti normaalne, pole miskit halba kosta. Kirjanditeema üle rõõmustasin muidugi väga, sest kartsin, et pean kirjutama millestki, mida absoluutselt ei valda, zum Beispiel praegusest börsiseisust. Aga ei, saime teemaks raamatud, mis on kõige lihtsam teema üldse. Minu meelest käivadki tegelikult eksamikirjandite teemad üle aasta stiilis arvuti-raamat-arvuti-raamat... Maali, mõtle järgmiseks aastaks välja, mida arvutitest räägid! Eksami peale kokku suutsin kraapida kaunid 99 punkti jaaaaaaa tuju on tõesti hea. :)
Hetkel käivad meil matemaatika konsultatsioonid, et valmistuda reedeks. Isegi nendega on mul tunne, et tohutult ülimegapalju aega jääb üle. Iga kord, kui vaba sekund tekib, tahavad jalad iseenesest klaveri taha astuda, aga seejärel jõuab ajju signaal, et see pole vajalik!! USKUMATU. Olen imelik, aga ma ei suuda endiselt aduda, et see kõik on läbi! Ohh. :)
Vihmane päev (ihihihii, Mati Unt´i raamatus oli sama pealkiri):
Fun fact: Sellest ajast saati, mil ma kaheksanda klassi lõpus oma scientific kalkulaatori sain, olen ma kartnud, et see saab mul täpselt kaheksandal juunil kell kümme eksamit tehes tühjaks (mitte et ma eksamit ennast kardaksin). Ma mõtlen, see on perfektselt üle aasta vastu pidanud. Ja küll te näete, reedel annab see lihtsalt otsad ja ma pean cos 47 kraadi peast välja arvutama! Kunagi olid selleks ju need tabelid... tuleks isa oma kaasa võtta, just in case.
Ma armastan sireleid ka tegelikult, kuigi ma kunagi neid õnnetoovaid ei leia:
Fun fact vol 2: Mul on telefonis ikka veel selle mehe number, kellele me Liisuga üle-eelmisel suvel helistasime, et vaarikaid korjama minna. Ta ütles: "Jah, panen teid meie listis esimesteks, peagi vabaneb mõni koht ning ma helistan paari-kolme päeva jooksul". Ta ei helistanud kunagi. Aga selle kohta vist öeldakse, et lootus sureb viimasena!! Sel suvel leiab ta vahepeal kaduma läinud nimekirja üles ja helistab. Kindlasti!
Homme on Yzzi day, kõik tartlased kinno!
xoxo