July 17, 2012

I love you, Paris (esimene osa)

Bonjour, mu kallid lugejad!
Saabusin veidi aega tagasi Pariisist, mis oli suurepärane! Kodus on samuti hea olla, eriti oma reisipildikesi sorteerides (minul umbes 900, isal umbes 700, Laural umbes 400), mis võtavad ikka korralikult aega. Seega teen postituse kahes jaos, nii et ilusat lugemist. :)

Lendamine. Mina ja Laura, kes me oleme vaesed talupojad, saime elus esimest (ja tagasi tulles muidugi teist) korda lennata. Täitsa uskumatu, kui ilusad asjad need pilved on! Filmides istuvad inimesed lennukis niisama, magavad ja räägivad omavahel. Mina litsusin ennast lihtsalt vastu klaasi ja vahtisin kakskümmend minutit ilusaid pilvi. Tõsi, teisel korral see enam niiiiiii vinge ei tundunud. Aga siiski ülimegahüpersuper.

Liiklus. Kõige mõttekam on osta (meie tripi puhul) nädalane metroopilet, mis laseb sõita, palju süda lustib. Note to self: prantslastel kehtib nädal vist viis päeva, igatahes kaotas meie kaardike kehtivuse pühapäeval viimase sõiduga. Muidu tuleb arvestada ka igasuguste rahahädas tänavamuusikute/lauljatega, kes metroosse esinema ronivad, mõned peatused meelt lahutavad ja seejärel raha nõuavad. Andekad vennad muidu.
Ilus vaikne ilmake:



Toit. Olime fancy'd ja proovisime järjest Prantsusmaale omaseid croissant'e, nutellasaiu, jäätiseid, vahvleid, baguette'sid, macaroon'e, crep'e ja frozen yoghurt'it. Tegelikult sõime me kogu reisi vältel väga vähe (me magasime ka vähe) ja rallisime muudkui mööda linna ringi. Niimoodi loendades tundub seda sööki palju, aga kui see kõik ühtlaselt 8 päeva vahel ära jagada ning mõned nuudliroad ja supid juurde lisada, jääb tulemus lahjaks. Aga toit oli heaaaaa, eriti muidugi macaroon'id!

Kirju linnapilt. Igal pool kohtasime mustanahalisi, pilusilmu, lõunaeurooplasi, põhjaeurooplasi, ameeriklasi, mulatte... eriti vinge on üle kõige kõvas eesti keeles rääkida ja laulda, sest nii mõnus, kui keegi aru ei saa! Seda võimalust kasutasime Lauraga muidugi ilusti ära ka, sest nagunii ei näe me neid inimesi enam kunagi. "Kõige suuremat sõpra" ja "Tweenie põngerjaid" laulda on igati normaalne. Kuskilt olen kuulnud, et eesti keele ilusaim lause on "auto sõidab üle silla", mida iga natukese aja tagant randomilt laususime, kui mõni huvipakkuv välismaalnae mööda läks. :)


Feilimised. Hmmm, kust küll alustada? Äkki sellest, et suutsin voodi ära lõhkuda (väike hüppamine) või et mu isale määriti tänaval pähe kaks võltsi nahkjakki, mis kumbki talle selga ei mahu... Või mainiks seda, et kui lipsasime salaja botaanikaaias mingisse meile keeatud ruumi, rahustasin teisi stiilis: "Ärge muretsege, kui meid tabatakse, siis teeskleme, et me ei oska prantsuse keelt!" Kui mu isa mainis moodsa Triumfikaare juures, et see on Pariisi serv, hüüatasin ma: "Kas siit on Hispaaniat näha?" Tagasi sõites võtsime lennujaamast takso ja rallisime elu eest bussijaama, et Tartusse saada. Ja buss sõitis siis lennujaamast läbi! Ahjaa, isa unustas meile öelda, et lend lükati tund aega edasi, nii et istusime seal veel kauem. :):)

Kohustuslik triumfikaar:

Eiffeli torn. Totaalne turistilõks ning ma mõistan, miks. See on lihtsalt niivõrd ilus! Eriti pimedas särades. Ja igal täistunnil toimub viieminutiline tulukeste show, mis on lihtsalt fantastiline. Ise ronisime sinna kuskil õhtul kümne ja üheteistkümne vahel, mil õnneks juba pime oli (ekvaatorile lähemal=keine hämarik ja kohe pime). Kaalusin sinna üles kolimist, aga ei tulnud siiski välja.




VIIEMINUTILINE SHOW:

Kultuur. Olime väga kultuursed ja külastasime selliseid turistilõkse nagu Louvre'i muuseum, Orsay kunstimuuseum (meeldis isegi rohkem kui Louvre, sest seal leidus imelisi Degas' ja Monet' maale ning oli rahulikum), Notre Dame, Versailles, Sacre Coeur... Isa oli meie giidi eest, targutas aastaarvudega ja ladus fakte nagu segane. Igatahes on Pariis kultuuri paradiis, kusjuures juba hooned näevad väljastpoolt välja sellised, et neid peaks kümnepalliskaalal üheteistkümnega hindama. Tõsiselt! Järjekorrad on igal pool muidugi kilomeetrised.
"Mona Lisa" huvitas kergelt mõnda inimest:

"Mona Lisa" pildistatud, mida me nüüd 5 tundi teeme?!"

Maailmakuulus Venuse kujuke, mis kah kergelt huvi pakkus:

Ilm. Külm, vihmane, hall, tuuline. Tegelikult ma ei kurda, lõpu poole oli päikegi väljas ning mõnusalt soe. Aga vahepeal... ütleme nii, et jooksime vihmakeepides ringi, selle asemel, et parisienne´i mängida ning kleidikest kanda (eks me kandsime ja lõdisesime ka muidugi). Siiski oli niimoodi üllatavalt lõbus, igatahes nalja juba sai.
Päikeseline Montmartre:


Moulin Rouge´i ees sellele tuulutusvärgile peale astuda on kah muidugi hea mõte:

Tänaseks kõik, järgmisel korral näete uusi pilte ja kuulete Bastille´i päevast, Versaillest, meie öisest diskost, issi naisestumisest ja paljust muust. :)

7 comments:

  1. Ma vast ei pea mainima et veits normid pildid-jutud-särgid-värgid eksole :)
    Meil siin Eestimaalgi oli väga põnev sündmusterikas elu, ega see Pariis nüüd nii hea ka pole... järgmine kord ära unusta mind kohvrisse toppida :S

    ReplyDelete
  2. vast-äsja*
    Selles ma ei kahtegi, Johannake! HAHAHAHAA, kui võtad 30 kilo alla nagu rääkisime, mahud sisse. :D

    ReplyDelete
  3. Oh,kõik need pildid on lihtsalt imelised.Ja Eiffeli torn tundub ikka eriti vapustav.:)Tahaks ise ka kunagi nii väga sinna jõuda.Tundub,et su reis läks päris imeliselt - väga tore.:) Aga jah, ootan juba uut blogipostitust- uusi pilte & muud kõmu . :D

    ReplyDelete
  4. Suur-suur aitäh, Kristiina, täna saad uusi pilte ja uut kõmu! :)

    ReplyDelete
  5. pole veel Pariisi (ega ka mujale Prantsusmaale) jõudnud, aga see fotokogumik siin on nii super! ja ilmselgelt paneb unistama kõigist nendest kihvtidest kohtadest ja sealsest olustikust. väga vinge postitus!

    Maiken,
    Maikeni blogi - part of me

    ReplyDelete
  6. Suured-suured tänud sulle! Kui peaksid kunagi Pariisi sattuma, siis loodan, et vähemalt sul on seal ilusam ilm igatahes. :)

    ReplyDelete