July 18, 2012

I love you, Paris (teine osa)

Bonjour!
Tuleb teine (ja ühtlasi viimane) ports Pariisi pilte. Loodan, et naudite!

Jardin des Plantes. Pariisis on mingi selline lugu, et avalikes kohtades leidub pille, mida kõik mängida võivad. Ja muidugi seisis botaanikaaias suure hoone ees mu armas-kallis klaver! Ma ei jõudnud silmigi pilgutada, kui juba oli isa mult koti käes krahmanud, klaveri poole lükanud ja anuma asunud: "Mannnnuuuuuuuu, mängi!". Temaga ühines kohe ka Laura hääleke ja kaua ma ikka vastu panna suudan. Kaks minutit keeldusin kategooriliselt, siis surus isa mu pinki ning mis mul üle jäi? Rahvas hoidis hinge kinni ja ootas. Mängisin kuuelehelisest suurvormist kaks, enam ei raatsinud neid piinata. Nad plaksutasid küll, aga eks ikka viisakusest. Pärast mossitasin kombekohaselt mitu minutit, aga mu piinajad vaid naersid ja tundsid kõigest lõbu.

I love Paris. Vot neid särke ajasime Lauraga taga nagu tuld. Mitte et neid leidunud poleks, lihtsalt igal pool olid need erineva hinnaga. Eiffeli torni juures maksis üks selline särk kolmkümmend kuus (!) eurot. Halloo. Kuid mida kaugemale, seda odavamaks särgidki muutusid ning lõpuks Montmartre rajoonis (ohtlik ja kahtlane: kurjategijad, prostituudid ja šallallaa) saime endale särgid neli korda odavamalt. :)
Me tõesti vihkasime Pariisi:

Isaga Pariisi? Ma tegelikult väga põdesin, milliseks see reis kujuneb, kui mul on kaasas sõbranna ja isa (sest ega ta kõige peenetundelisem inimene just ei ole). Tegelikult sai ikka väga palju nalja temaga, sest pidevalt suutis ta feilida (see on vist päritav!) ning kildu rebida. Tuli arvestada ka tagasilöökidega. Huvitav, aga hommikuti kulus tal ALATI vannitoas rohkem aega kui meil, kahel teismelisel tüdrukul kokku. Tavaliselt olime Lauraga ammu valmis, kui see veel pool tundi vannitoas askeldas. Eks teda sai naiseks ka noritud, sest me nuputasime, millist prantsuse maniküüri ta hetkel teeb või kuidas oma kulme kitkub. Eriti naljakas oli kujutluspilt valge näomaskiga isast, kes lesib voodil ja kellel on kurgiviilud silmadel. :) Ja eks ta mängis ise ka kaasa, sest kui ma küsisin, kuidas ta Orsay aastaarvu teab, vastas: "pediküüri tehes naistelehest lugesin".
Ülevalpool mainitud Orsay muuseum (kus oli pildistamine tegelikult keelatud):

Öine disko. Oli reede õhtu ja akna taga hakkas kõrvulukustav tümps käima. Veidi aega taidlesime Lauraga oma toas selle rütmis, sest muusika oli mõnus. Siis jooksin läbi vihma välja piiluma ning avastasin, et meist saja meetri kaugusele on dj roninud ning rahvamass jõudnud ka juba ümber kogunenuda. Mõeldud-tehtud. Vihmakeebid selga (millest kasu polnud, sest lõpuks olime nagunii läbimärjad) ja tantsima! See oli nii vinge lihtsalt! Kell pool üks otsustas mu isa autoriteetne olla ja vedas meid ära, aga tegelikult kahtlustan, et ta tahtis lihtsalt magama minna ning ei viitsinud võtit meile alla jätta.
Notre Dame:

Bastille day. Põhjus, miks me Pariisi just sellel nädalal läksime, muidu oleksime kohe pärast põhikooli lõpetamist uttu tõmmanud. Ootasime midagi erakordset! Tegelikkus oli muidugi sutsu teistsugune. Hommikuse paraadi ajal ei näinud läbi tungleva rahvamassi mitte midagi peale lennukite. Ja sedagi vaid seetõttu, et need sõitsid otse pea kohal. Muidu oli linn rõõmus, kõikjal lehvisid Prantsusmaa lipud. Ja ma sain tehtud selle kauaoodatud lipuvärvides suitsupildi!

Õhtu aga... khmm. Ütleme nii, et ootasin perfektseid ilutulestikupilte Eiffeli torni taustal. Arvasin küll, et on palju rahvast, aga sellist massi poleks küll oodanud. Kes on sõitnud laulupeolt ööbimiskohta trammiga, teab, milline trügimine metroos oli. Lisaks pani politsei mingi jaama kinni ja me ei pääsenud maapinnale. Ronimsime uuele metroole. Inimesed tõukasid, trügisid, astusid jalgadele. Kui saime maha, oli igal pool veel rohkem inimesi. Tänavad olid tõketega suletud ning ruumi polnud millimeetritki. Pidin katsetama teistsuguseid pilte.
Tulukesed (see valge on Eiffeli torn muidugi):

Tagasi pöördudes olid metroojaamas niiiiiii pikad järjekorrad, mida ma elu sees näinud pole. Terve väljak täis inimesi, kes katsuvad pääseda ühele pisikesele perroonile. Seisime seal ligi tund aega ega liikunud üldse. Olime ahastuses, sest metroode sulgemisaeg oli 02.15, kell hakkas lähenema juba 01.15´le. Läheduses zero taksot ja bussi. Muidugi oleks võinud jalutada, aga.... meie ööbimiskoht asus võõras piirkonnas kahekümne seitsme kilomeetri kaugusel. Lõpuks saime kuidagi trügida, välkotsusena jooksime kõrvale lühemasse järjekorda, et sealt veidi vastassuunas edasi sõites õigele metroole istuda. Ja just siis hakkas meie järjekord liikuma, mistõttu saime teise välkotsusena sinna joosta ja hopsti perroonile, kust omakorda kiilusime end metroosse. Kõik see sündis umbes poole minuti jooksul ning kahe välkotsusena, ilma milleta oleksime igaveseks alla seisma jäänud. Kõndima pidime koju lõpuks umbes kaks kilomeetrit, aga kõige läbielatu kõrval pole hullu!
Idee kohaselt toimus Eiffeli torni juures disko, sest sinna veeti suur diskokera, mille helki veidi näha võib:
Versailles. Peaaegu terve pühapäeva veetsime seal. Võtsime kaasa saiakesi ja nautisime ilma. Mulle väga-väga meeldis, kõik oli niivõrd ilus ja mõnus! Täpselt vastupidiselt eelmise öö Bastille päeva läbielamistele. Aias kõlas klassikaline muusika, hooned helkisid kullast ning hekid olid sirgeks pügatud, mistõttu tundsime end väga fancy'lt seal jalutades. Kuid tuleb tunnistada, et aiad on seal tõesti üüratud, meil jäi kuuest ja poolest tunnist armetult väheks, et kõike läbi kammida.



Lähen Pariisi ja lõpuks saabun ikkagi hobusepildiga:

Mingi hetk uitasime Lauraga lossist eemale kuhugi Marie Antoinette´i majakeste kanti. See oli veel vingem kui loss! Majakesed olid armsad ning täis viinamarjavääte, kõikjal peeti loomi ja köögivilju. Viskasime end murule lebosse ja veetsime kvaliteetaega, samal ajal kui mu isa paaniliselt ringi tormas, et kõiki purskkaeve ja roosipõõsaid näha.

Äärmiselt õnnestunud sõbrapilt:

Montmartre. Nagu ülevalpool mainisin, siis ohtlik ja kahtlane. Aga meile täiega meeldis seal! Tõtt-öelda sõitsime sinna isegi kahel õhtul. Esiteks asus seal suurepärane Sacre Coeur, samuti Moulin Rouge. Teiseks olid seal väga aktsepteeritavad hinnad, mistõttu mugisime mõlemal õhtul oma küpsetisi ja toitsime varblaseid. Isa suhtus kõigesse väga chillilt ning vedas mind ja Laurat punaste laternate tänavale (teisiti öeldes tänavale, mis on järjest täis sekspoode ja prostituute). Ta isegi proovis naljaga meile pesu (mis koosnes suuremalt jaolt ainult nööridest) osta. Ja kui me ta viieks minutiks üksi jätsime, oli mingi naine ennast talle tasuta pakkuma tulnud. Enda jutu põhjal ta vähemalt keeldus.


Pohhuism? Prantslased tunduvad olevat väga pohhuistid. Või on neil lihtsalt suva. Või ei saa nad lihtsalt ise oma reeglitest aru. Igatahes ripub erinevatel nagidel kaks samasugust kleiti, millel on sama triipkood, lihtsalt üks on teisest kallim. Või öeldakse Louvre´is ühes kassas, et international teacher (issi) saab tasuta sisse, aga piletite kontrollis väidetakse, et õpetajale eraldi soodustust ei ole. Või väidab üks piletimüüja, et alaealisel pole piletit vaja ja piisab kontrollile dokumendi näitamisest, kui kontroll raiub, et tuleb pilet osta (mida müüja muidugi ei müü, sest tema väidab, et pole vaja). Hankige süsteem, kullakesed, ja arutage see siis omavahel ka läbi!
Champs-Elysees (Pariisi peatänav, kuhu isa pidevalt minna tahtis ja meid korduvalt kaasa huias):

Tõe väänamine. Eks reisi vältel sai tsipake vassitud ka. Näiteks enne laevaga sõitma minemist väitis isa piletimüüjale, et oleme ta 15-aastased tütred (et soodsamat hinda saada). Hüva, kannatame läbi raskuste selle ära, et meid 15-aastasteks peeti. Aga piletimüüja oli vist lihtsalt juhm, et aru ei saanud, et sel juhul peaksime kaksikud olema. Hahaha, kas keegi oskab nimetada kas või üht ühist joont meie välimuses? Või siis arvas piletimüüja, et oleme mõlemad sohilapsed või midagi, nii et lasi haletsusest läbi...

Kokkuvõttes jäin vägagi rahule. Nägin ära linna, kuhu olen juba aastaid minna soovinud ja ei pidanud pettuma. Veetsime kvaliteetset aega Lauraga ja mõistsin, et võin isaga ikka väga hästi läbi saada. Musid sulle, Pariis, küll ma kunagi tagasi tulen!

Au revoir!

10 comments:

  1. lollakas, ega me bastille'i päeva pärast ei läinud Pariisi, see oli lihtsalt boonus (vähemalt siis me arvasime seda), lihtsalt peale lõpetamist need ajad ei sobinud!
    Aga muidu väga huvitav ja naljakas postitus, jätka samas vaimus!
    xoxo

    ReplyDelete
  2. LÄKSIME KÜLL, me oleksime pärast lõpetamist samuti saanud ju tegeikult! Ah mis iganes, põnev kogemus sellegipoolest. :)
    OOOOOOO kes mind kiidab, eks ma siis jätkan samas vaimus ja reisin mööda maad ringi. :D
    xoxo

    ReplyDelete
  3. Hästi vahva oli lugeda seda blogipostitust küll.Päris naljakas oli küll mõni lõik,nt "Isaga Pariisi",tõe väänamine või see pohhuismi teema - haha. :D See Bastille day tundub küll väga lahe, esimest korda ka kuulen sellisest asjast muidu. :D
    Hääästi kenad pildid ka nagu ikka.:) Ma pean väitma,et sa oled minu lemmikfotograaf ja täitsa tõsiselt mõtlen seda.:)

    ReplyDelete
  4. Ahhhhhhh issand... Ma veerisin läbi mõlemad postitused, surin ahastusest pilte vaadates, lugesin teie harukordsetest reisimuljetest- mis sa arvad, et ma pole üldse kade?!?! Olete nüüd lahedad, et Pariisis käisite, kõigest mingi mõttetu Bastille Day ajal, vastikute macaroonside, nutellasaiade ning frozen yoghurtiga?! :D:D
    Okei, tegelikult on tore näha, et mõndadel oli tore. Nendest postitustest sain enam-vähem aimu Pariisist ja teie tegemistest. :) Pean mainima, et sa oskad päris talutavalt pilti teha ning selle pika teksti lõbusaks muuta! Räägime pikemalt õhtul, helistame! :)
    AITÄH teie selle armsa postkaardi eest, nii tore, et see ikka kohale tuli! JA kui ma sellega rõõmsalt tuppa astusin, krahmas mu ema selle endale, olles valmis seda teistele kõva häälega ette lugema. Õnneks ma peatasin ta ning ta luges seda vaid omaette. :D:D
    PS! Kui Anonüümne Laura suve jooksul aega leiab, oleks täitsa tore ka temaga kokku saada (vihje) ! :)
    xoxo

    ReplyDelete
  5. 1. Wuhuuu, lõpuks midagi minu kingitud läheb ka asja ette!
    2. Aga selliseid hobuseid Eestis ju pole!
    3. Särgid on super, aga viimase pildi duckface'id :D
    4. Muidu näete ka superhead välja
    5. Kas mõni prantsuse poiss ei üritanud teid ära sebida ?

    ReplyDelete
  6. Kristiina: Sa ei saakski mind enam õnnelikumaks teha! Ma olen ülirõõmus, et tekstiga rahule jäid ja piltide koha pealt peab mainima, et... äkki vaatad veel mõne fotograafi portfooliot, nii tasemel ma küll ei ole! :)

    Marilind: Oh sind linnukest, kes sa ise Hispaaniasse sõidad!!!
    Igatahes on talutav kuulda, et sa enam-vähem rahule jäid ja tekitasid minus enam-vähem normaalse tunde. :)
    HAHAAHHAHA, mida su ema nüüd minust küll mõtleb. :S
    Miss Lauraga võid kokku saada küll, iseasi kas tal nüüd enam kellegi kõrvalt nii palju aega on *kulm*

    Ennu: 1. SEE OLI SUPER KINGITUS!
    2. Ei ole tõesti, peened prantsuse tõugu hobused olid need.
    3. Ma ei tea, mis ducface´idest sa räägid...:D
    4. AITÄH!!
    5. Kaks türklast seal vaaterattas üritasid midagi ja mustad tulid juurde ka stiilis "hey beautiful", aga prantsuse mehed jätsime küll külmaks. :S
    MUIDE, MA MAKSAN NEED KAKS EURI KA ÄRA!

    ReplyDelete
  7. Kuuleee sa pidid mulle tooma ilusa prantsuse mehe sealt ju!! Lubasid :S
    Ilusad pildid kaaaa ja suht ongi rõve Versailles..
    Muide sain postkaardi täna ja see tuli siis kui mind kodus polnud ehk isa ja särgid-kõik lugesid seda enne mind. Tark mõte oli sul sinna mitte neid..khm..eee...vihjeid panna :D
    Ja järgmise reisi ajal sa mind juba maha ei jäta eksole :)

    ReplyDelete
  8. Kuule preilike, vaata nüüd ette, et seltsimees Roosimaa seda mehe osa ei lugenud!
    Rõve on see Versailles jah, ma ka mõtlen! :)
    MIS VIHJEID MA SINNA PANIN?! Ainult umbes "jou, siin on ok ja tsau"
    Järgmise reisi?! Aaaa, sa mõtled seda, mis toimub 2043. aastal Lätti, eks? :)

    ReplyDelete
  9. Mannuu tahaks täiega su isaga reisile minna. :D:D
    Võtate mind ka 2043. aastal kaasa!!!
    Mannu saame täna kokku? Ja ma muide mõtlesin, et kas teeks oma sünna postituse kaa :D

    ReplyDelete
  10. Hihihiiii, tule jah 2043. aastal Lätti koos meiega! :)
    MUIDUGI TEE SÜNNIPÄEVAPOSTITUS, minu pisike on tänu mulle jälle blogima asunud, jess!

    ReplyDelete