September 21, 2012

We never really grow up, we only learn how to act in public

Andke andeks, kuid mul polegi vist rääkida millestki muust kui koolist. Üks (nüüdseks juba vana) vahejuhtum matemaatikas: õpetaja käsib riiulist õpikud võtta (me ei tassi neid kaasas, sest need on liiga rasked). Kõik jooksevad trügides ja nügides riiulite juurde, et laua peale õpik saada. Laisk Maris loivab kohale viimasena, et suurimat rüsinat vältida. Alles on vaid kaanteta ja räbaldunud eksemplar. Maris võtab selle vastu tahtmist ja longib õnnetult Kaisa poole tagasi. Esimene lause, mida piigad õpiku kohale kummardudes näevad: "See õpik kuulub segaverelisele printsile". 
Mis veel... muidu hakkasin just keemiat jagama, kuid järg kadus täielikult käest füüsikas. Viimased kolm tundi olen praktiliselt pimeduses kobanud, loodan, et säärane nähtus kestab ajutiselt. Nagu see poleks veel piisav, läks matemaatika ka üle mõistuse. Ma ei luba veel midagi, kuid mind närib kahtlus, et tunnikontrolli eest võin saada suure ja punase kahe. :D:D Ükskord on ikka esimene kord, eks. Kuid kuna terve klass feilis, pole hullu. Irooniline, et kõik selle perioodi hummi ained sujuvad ilusti (noh, ma pole veel eesti keele kirjandi hinnet teada saanud). Kas tajun pisikest märguannet, et olen tegelikult humanitaarainetes märksa osavam? :) Muidu hakkasin kooris käima ja surin trepijooksus! Mulle ikka ei sobi need lühikesed distantsid...
Ahjaa, nagu te ilmselt märkasite, pidasin täna üle pika aja fotopäeva! Kuna kõik mu enda pildid meenutavad alati vingeid hetki valmimisprotsessist, mis teistel tihti teadmata jäävad, otsustasin ühe behind-the-scenes pildi samuti lisada. Sääraste vidinatega nagu täna varitseb alati oht, et Kiki tuleb, hakkab neid taga ajama ning katsub hiljem ära süüa. Pildil võib näha tammetõru, mis ei näinud välja enam kunagi endine...
Homme toimub tantsuproov. Eile toimus tantsuproov. Üleeile ja üle-üleeile ja üle-üle-üleeile toimus tantsuproov ja... ja veel üle-üle-üle-üleeile ja... imelik, kuidas me nii palju tantsime, aga lõpuks viiest sekundist kaugemale ei jõua. Aga ma ei kurda!

September 15, 2012

Winter is an etching, spring a watercolor, summer an oil painting and autumn a mosaic of them all

Mulle meeldib sügis.
Väikeste laste juures on vinge see, et kui ma midagi iseenesestmõistetavat ütlen või täiesti läbinähtava võlutriki teen, vaatavad nad mulle otsa, nagu oleksin üleloomulike võimetega superkangelane. Mõnikord tekib soov siis natuke veel juurde mõelda (näiteks Marii puhul). Kuna katsun olla armastusväärne õde ning ikka oma õega tegeleda, esitlesin talle täiesti tavalist ja küllalki igavat kustutuskummi. Joonistasin kassi ja kustutasin ära, sõnades, et kass läks kustutuskummi sisse. Siis joonistasime koos sokid ja kustutasime ära, et kassil ikka kustutuskummi sees soe oleks. Saatsime järele maja. Kolm kala. Kaks sõpra. Ja et kass saaks kustutuskummis oma semudele uues majas võõrustuspidu pidada, joonistasime igale kassile õuna ja piimakausi. Iga kord, kui Mariilt küsisin, kas ta ikka näeb, kuidas kassid pidutsevad, tõstis ta kustuka näo juurde, üritas sellest läbi piiluda nagu oleks see läbipaistev ja peale mõningast juurdlust vastas: "Ikka!" :)
Muidu tegime eile klassiga retsi jaoks tantsu. Mõtted on iseenesest väga-väga head, kuid tants ise on täielik puder ja kapsad veel. Pole hullu, aega veel natuke on! Hiljem käisime väga pisikese seltskonnaga pizzat söömas ja päris õhtul idee kohaselt terve klassiga (loe: seitsmekesi) piljardis. Oli väga vinge (mu parasiitsõna ilmselgelt)! Täna tegin sügispilte, lisaks veetsin kvaliteetaega linnu ja Lauraga.

Kuna mul on siiski kõige veidram aju ja kõige imelikumad unenäod, siis mõtlesin üht neist jagada:
*Emps segas kokku pannkoogitaigna, et pannkooke küpsetada. Küpsetas ja küpsetas, kuid peagi hakkas pannkoogitainas kausi sees kerkima. Niisiis küpsetas ta veel. Ja veel. Ja veel. Mina laususin, et ta võiks pannkoogitaigna lihtsalt ära kallata, sest köök on juba pannkooke täis. Tema vastu: "Mõtle Aafrika lastele, toit pole raiskamiseks!". Niisiis küpsetas ta veel ja veel ja veel. Lõpuks kolisime korterist välja, sest me ei mahtunud pannkookide kõrvale ära. Varsti varises see kokku ka.

Homme kooli! Millalgi katsun näiteringi ka jõuda, sest meil algab uus hooaeg, jehuuu!

September 14, 2012

We didn’t lose the game, we just ran out of time

Kreembrülee pole kunagi olnud mu lemmikmagustoit. Ärge saage minust valesti aru: see maitseb mulle, ent iga kell eelistan fancyle kreembrüleele Väikese Tomi jäätist. Sellest hoolimata olen alati soovinud kreembrüleed ise teha, mistõttu said kunagi vormidki soetatud. Tegemiseni ma muidugi pole veel jõudnud, ent mulla tassisin küll sisse ja panin lilledki kasvama. :) Kui ma teile kunagi kreembrüleed tegema peaksin, siis teate, kust pärineb mullane kõrvalmaik.
Mis vahepeal toimunud on... ee, KOOL. Mõtlesin, kas lause "kool on elu" võiks tõele vastata... praegust seisu vaadates tuleb öelda "jah". Iga hetk, kui ma koolis ei ole, mõtlen koolile. Iga hetk, kui koolis olen, mõtlen ka koolile. Millalgi võeti meilt pea ümbermõõdud teklite jaoks ning sõrmuse numbrid koolisõrmuste tarbeks. Kolmapäeval toimus sügispiknik, millest all isegi üks pildike leidub. Pärast seda jäime klassiga paigale ja mõtlesime tantsu. Ideede puudumise üle ei saa kurta. :) Mulle hakkas füüsika meeldima!!! Läksin ju reaalharru mõttega "matemaatika-jeee, füüsika-bööö" ning nüüd istun füüsikas, suu lahti. Ja ma sain keemias järjele, nüüd meeldib mulle ka keemia. MA SAIN KEEMIAS VIIE KA TÄNA! Keemiaõpetaja on nii tore. :) Muusikalugu tapab, kuigi olen muusikakoolis käinud...
Eile, neljapäeval, avasime trennis veepalli hooaja (ooo ei, veepalli jutud!). See oli vist inimeste rekord, sest meid oli kohal meeletult. 9+9 inimest. Saime mängida üle kolme raja, juhuu. Ooo kui palju võõraid nägusid. Nõme on võõraste poiste puhul see, et nad ei usu, et ka tüdrukud võiksid hästi mängida. Kui vanad semud teavad meie võimed ja karjuvad repliike stiilis "võta Maris peale" ja "bloki Johannat", siis nemad katsuvad kangelasi mängida ja mitte mingi hinna eest t ü d r u k u l e sööta. Sorri, olen kuri, aga nii mõnestki söödan paremini. :) Kui ma veepalli ei oska, siis mida üldse? Ahjaa, tänane pealkiri sobib ideaalselt mängu kirjeldama!
Kotijooks, üritasime vist ergutamiseks laineid teha:
Ma õppisin kahe minutiga pähe fii 20 esimest komakohta. Nüüd ma ei piilu, ausõna! 1, 6180339887498948482. Ainult proovige mind retsil selle eest auku tõmmata ja käsi kõverdama saada. :)

September 11, 2012

I know that you believe you understand what you think I said, but I'm not sure you realize that what you heard is not what I meant

Viimased päevad on möödunud väga tegusalt ja täielikult õppimise lainel. Tuleb tõdeda, et juba praegu, gümnaasiumi teisel nädalal, on põhikoolil ja gümnaasiumil suur vahe sees. Siinkohal täiendaksin natuke ka oma õpilase meelespea listi:
*Kõik see, mida te põhikoolis ei õppinud, sest "seda õpitakse alles gümnaasiumis", peab olema nüüd selge ega kuulu kordamisele, sest "seda peaksite mäletama juba põhikoolist".
*Ühes keskmises geograafiatunnis jõuate rääkida Kalevi šokolaadipoe allahindlustest, Mehhiko seebiseriaalidest, termomeetrinäitudest ja aukudest bussi põhjas.
Eile käisin fotoringis, kus kujutluse kohaselt õppisin kaks tundi teooriat ning sain palju uusi nõuandeid pildistamiseks. Tegelikkuses pidin vaid oma nime kirja panema ning lubama kolmapäeval (HOMME) sügispiknikul pilte teha, et neid järgmisel esmaspäeval näidata. Vinge või mis. Tegelikult arvan, et seal läheb põnevaks küll, aga samal ajal hakkavad toimuma kooriproovid, kust puududa ei saa. Kui ma endale muusikaõpetaja näol vihavaenlast ei soovi muidugi. Täna toimusid rahvatantsukatsed, kus konkurents polnud nüüd küll sugugi suur: võimalus oli 16 inimesel saja kaheksakümnest, häh. Edasi ma muidugi ei saanud. Päeva tippuudis: keemia konsultatsioonis hakkasin natuke juba asja jagama!

Pildikesed pärinevad pühapäevast, mil Kelli ja Johannaga veidi mu kaamerat kiusasime. Tegelikult on käesolevas postituses esindatud umbes kahesajandik piltide koguhulgast, ent tsensuurseid leida on väga keeruline. Mis seal ikka. :)

September 3, 2012

Life is too complicated in the morning

Olen nüüdseks juba kolm päeva Hugos käinud ja siiani väga-väga-väga rahule jäänud!! Kuigi kool polegi nii hull labürint kui kartsin, on segadust oh-kui-palju. Seetõttu koostan Maalile ja Marilinnule ja ülejäänud üheksandikele mõeldes väikese nimekirja, et nende tulevast elu lihtsustada. Ma arvan, et osa asju kattuvad ka teistes gümnaasiumites, nii et lugeda võib ikka. :)

HTG ÕPILASE MEELESPEA:
*Kooris käimine on rangelt vabatahtlik. See tähendab, et sul on võimalus valida, kas teed endal elu täielikuks põrguks sellega, et kohale ei ilmu.
*Arvesta vähemalt esimesel päeval sellega, et oldfagid naeravad sinu kui newfagi üle ja naudivad su segadust. Sellest hoolimata saad neilt alati nõu ja abi küsida... kui nad sind just meelega valesse kohta ei juhata.
*Kui näed koridori peal inimest, kes oma lillelise särgi ja punaste juustega näeb täpselt välja nagu su loodusklassi semu Anu, siis PALUN ära hüppa talle selja tagant kaela ega karju talle kõrva: "Siin sa oledki!".
*Sööklasse tuleb joosta kohe pärast kellahelinat, eeldatavasti koolikotiga, et see bossilt üle mitme pingi visata ja alles seejärel järjekorda suunduda (nagu seda tegi kari oldfage). Söökla on väike, järjekorrad pikad ja koha leidmine võimatu.
*Kui saad endale kapi, siis jäta number ka meelde. Võtme peale seda märgitud ei ole ja kapid näevad välja kõik täpselt samasugused. Ja neid on üle viiesaja. Sa ei taha hakata pärast kõiki ükshaaval läbi proovima.
*Hilinemine on pühadusteotus. Ära hiline.
*Ole tundi minnes valmis selleks, et õpetajad hakkavad juba kümnenda klassi esimesel päeval lõpueksamitest ja -tunnistusest rääkima.
*See on sinu süü, et sa ei teadnud, et koolil on olemas tegelikult ka sisehoov ja et sisenemine toimub sealt. Öeldi ju selgelt, et peaust ei kasutata. Kuidas sa ei taibanud, et Jaani kiriku poolse kõrvalukse kasutamise asemel (mis oleks ju väga loogiline variant) pead sa leidma üles sisehoovi, millest sa kuulnudki pole?
*Kas sa tõesti lootsid, et geograafiatunnis jääb hindamisjuhend samaks, mis riiklikult paika on pandud? Noh, siis arvesta sellega, et 95% on viimane viis ja 90% viimane neli...
*Vahet pole, kui suurepärane sa oma vanas koolis olid, nüüd oled sa heal juhul keskpärane. Lepi sellega.
*Sa pead panema paberi ümber kõigile oma õpikutele. Õpikuid tunnis ei praktiliselt kasutata.
*Ole valmis esimesse muusikatundi astudes, et õpetaja laulab koos klassiga kolm korda "Mu süda, ärka üles" ja seejärel laseb sul klassi ees kõigi pilkude all ükski laulda, et näha, kas oled kõlblik koori võtmiseks või mitte.
*Kui füüsikatunnis küsimusi pole, hakkab õpetaja Reemann rääkima anekdoote.
*Teisel päeval sööklas oleksid sa pidanud teadma, et tavatoidu sööjatele on supid juba lauda kantud ning seda järjekorras seistes kätte ei saa. Jälle sinu süü.
*Tundub, et koolis on kaks kolmandat korrust, mis pole omavahel ühendatud...
*Tunnid kestavad 75 minutit, sest 45 on liiga vähe ja 90 liiga palju. Mina jään rahule.
*Su klass on ilmselt täis muusikuid, sportlasi ja filosoofe. Silmapaistmiseks tuleb ränka vaeva näha.
*Õpetajad küsivad kursuse alguses, kas sind tuleb sinatada või teietada. Muidugi on asjal ka väikestviisi irooniline alatoon ("kes vajab teietamist, pangu endale rinda silt, kus seisab peal TEIE").
*Mis tahes hetkel segadusse satud, just go with the flow. :)

Sarcasm helps keep you from telling people what you really think of them

Mul toimus täna esimene koolipäev gümnaasiumis, mis kujunes vingeks. Siiski ei peatuks sellel tänases postituses pikemalt, et pidada endale antud lubadust ja mitte blogi kooliga üle ujutada. Järgmises postituses räägin juba nagunii rohkem, draftki sai valmis kirjutatud. :)
Avastasin, et ma tõesti-tõesti ei pea enam klaveritundides kunagi käima (jah, ma räägin jälle klaverist...)! Kuidagi tühi on nüüd päevaplaan ning leidub aega endale. Imelik. Ei oska kohe midagi peale hakata. Peaks hakkama tšellot mängima, karated harrastama, marke koguma või lilleseaderingi minema. :D:D
Eile õhtul lasime perega õhku kuumalaterna, mis mul veebruarist saati kapi otsas seisis. Uue eluetapi alguse puhul või nii (tegelt mõtlesime, et teeme selle asja juba ära). Igatahes saime tükk aega mässata. Ilm oli perfektne, ei sadanud ega olnud väga tuuline. Lasime laterna lendu, soovisin oma harda soovikese, jälgisin õnnelikult selle lendu ja... ja siis tuli tont-teab-kust orkaan, mis mu laterna kaasa rebis. Hüva, lihtsalt tuul hakkas puhuma. Aga see vintsutas mu laternat ning lõpuks kukkus see meist kahesaja meetri kaugusel alla. Õnneks oli kaste maas. Aga ma loodan, et see nüüd ei tähenda, et mu soov täide ei lähe või miskit...

Nagu teravam silm märgata võis, on kahel esimesel pildil esindatud pamplid. Mulle need marjad meeldivad, sest need näevad head välja, maitsevad põnevalt ja sobivad oivaliselt koogi sisse. Ja nendest saab lambakesi teha. :)

September 1, 2012

The beautiful thing about learning is that no one can take it away from you

Terekest, kool, ja ilusat esimest septembrit kõigile!
Ma olen nüüd lõpuks ometi ametlikult gümnasist ja tuleb tõdeda, et tunne on väga hea. :) Saaks ainult teklid ka juba kätte.

Eilne tutvumispidu oli väga-väga vinge, tutvusin enda meelest miljonite inimestega, aga meelde jäid vaid väga üksikud nimed. Pakun, et tipphetkel asus ruumis üle saja inimese, nii et nimede meeldejätmine polegi aktsepteeritav. Siiski suutsin meelde jätta nägusid, nii et täna aktusel polnudki väga võõras. Sellest hoolimata tuleb kohtuda veel umbes viiesaja uue näoga ning kunagi nende kõikide nimed ka selgeks õppida, juhuu! Saab huvitav olema, eriti arvestades mu nimede mälu (Johanna teab kõige paremini, kui suurepärane see on).

Aktus sujus kenasti, uus klass tundub väga tore, koolimaja on müstiline labürint, õppeaasta tõotab tulla paljulubav. Noh, paljulubav sel juhul, kui enda klassid üles suudan leida (milles kahtlen). Igatahes on plaan esmaspäeva hommikul viis tundi varem kohale minna, et mitte hilineda. Hüva, mitte nii dramaatiliselt... aga nädal aega katsun hilinemisteta hakkama saada, edasi lasen end käest ära. Oh kuidas ma igatsen seda vana Raatuse korda, kus Eevi hilinemist sisse ei kandnud, kui sa piisavalt kiiresti temast mööda garderoobi tuhisesid. :)