December 20, 2012

Maailmalõpp

Ammu teada tõsiasi, et 21. detsember tuleb kõige tüütum päev internetis. Kuna ka mina ei pääse postituse tegemisest, tuleks enne igaks juhuks ikka mainida, et maailmalõpu koha pealt olen 101% skeptiline. Seda juba aastast 2010, mil film "2012" vändati. Siinkohal tsiteerin aga Bieberit lausega "never say never". Niisiis koostan oma tungivast vastuseisust hoolimata väikese kirjakese tulnukatele või kellele iganes, kes siia planeedile ronida kavatsevad. Pärast näitan melanhoolselt vanu pilte meie loodusest, et kõik ikka viimase pilgu saaksid heita (tegelikult mul lihtsalt pole uusi pilte).

Tere, võõrvallutajad! 
Kui te seda kirja loete, on ilmselt kogu inimkond juba hävinud. Mul pole aimugi, kui palju sellest teie kätetöö on, aga mis seal siis enam ikka. Samuti ei oska ma arvata, kui palju te planeedist Maa teate, aga selles blogis vanu poste lugedes peaksite saama üsna normaalse ülevaate ühe eestlase traditsioonidest ning hoiakutest. Muidugi leiate hulgaliselt fotomaterjali. Kuigi enamik piltidest kujutab vaikeelu, leidub siin ka linna- ning maastikuvaateid. Saate oma silmaga veenduda, et meie muru on tõesti roheline!
Võite kasutada seda blogi ajalooallikana kui soovite. Oleksin tänulik, kui sel juhul ka minu nime mainiksite! Siis olen vähemalt millegi tähtsaga ajalukku läinud, küll mitte inimeste seas, aga ikkagi...
Palun kohelge meie planeeti paremini kui meie seda siiani oleme suutnud ning ärge hakake maailmasõdasid pidama! Kui jutt juba sellele läks, siis lugege läbi mu ajalooõpikud, et mõista inimkonna vigu ja neid mitte enam korrata! Õpib ju tark teiste vigadest, loll enda omadest. Õpiku esimene ja teine osa asuvad mu kirjutuslaua teises sahtlis, kolmas osa koolikapis. Mu kapi number on 58 (VIST oli, igatahes on kõrvalkapile üsna suurelt "pekk" kraabitud).
Noh, praeguseks ongi kõik. Katsuge siis hakkama saada.
Ja nüüd viimane pilguheit meie ilusale planeedile!
Midagi talvist:
Midagi värvilist:
Midagi kevadist:
Midagi suvist:
Midagi hommikust:
Hea kogu asja juures on see, et vähemalt sain HTG sõrmuse kätte enne maailmalõppu, seega suren ikkagi täieõigusliku treffneristina!! Vabandust, keegi ei sure. Kuigi veetsin meeldivalt aega tulnukatele kirjutades, ei usu ma endiselt maailmalõppu grammigi rohkem.

8 comments:

  1. Haha, päris hea kirjakene sul valmis koostatud! :D
    Aga ma ise olen ka suur skeptik seoses selliste uskumustegam, et saabub maailmalõpp. Kunagi hilises tulevikus kindlasti saabub, ent selleks ajaks on lugematuid arve põlvkondi läbi elanud.
    Ja kõik pildid on nii ilusad, et võtab lausa hingetuks! :)
    Ja ilusat viimast koolipäeva sulle, Maris! :)

    ReplyDelete
  2. Tore kui meeldib, aga ma vaatan, et maailmalõpp on möödas ja tulnukad ei saanudki seda kätte :(
    Suured-suured-suured tänud sulle!
    Loodan, et sinugi viimane koolipäev oli ilus :)

    ReplyDelete
  3. Hullult lahe postitus ja maailmalõpp jäi siiski seekord tulemata!
    Aga jäta kiri alles, sest kui see maailmalõpp ka kunagi saabuma peaks, saavad tulnukad seda kirja siiski lugeda. :D

    ReplyDelete
  4. Just-just, ma Sandra käest kuulsin, et venelased lükkasid maailmalõppu 38 tundi edasi, nii et meil on üsna pea uus võimalus selle kirjaga! :):)

    ReplyDelete
  5. kui sinna viimasele pildile oleks üks põdrapoiss ära eksinud, siis oleksin ma jäägitult armunud sellesse pilti lihtsalt..

    ReplyDelete
  6. Kahuks pole Ihaste männikus põtru...

    ReplyDelete
  7. no see küll tõestab, et laagritest saab suurel hulgal parimaid looduspilte, shoutout to esimene pilt, peaaegu 2 aastat vana.. või oot, 3 aastat äkki? Vana igatahes :D ..meie suusaseiklused...

    ReplyDelete
  8. JUST, laagrites saab isegi digikaga häid looduspilte :) Kui ma sel aastal Looduse Aasta Fotol ei võida, on see kõik Ericu süü, sest tema ei võimaldanud ilusaid maastikuvaateid!

    ReplyDelete