January 20, 2013

Ridi-radi-ralla, pakane on valla

Kuna gümnaasiumis enam külmapühasid ei peeta, pole mul aimugi, mitu kraadi väljas külma on või kui palju see nüüd tuulepuhangut arvestades teeb. Sellegipoolest võin öelda, et õues ei valitse enam see paha külm, vaid juba hea külm. Loogiline, eks.
Reede õhtul sain üle pika aja taas Kristiga midagi koos teha. Nimelt kutsus neiu mind noorteõhtu jaoks süüa tegema. Vaaritasime siis näljastele seapraadi (loe: lõikasime õunu ja koorisime porgandeid). Hiljem osalesime kahekesi võistlusel ka, mille kusjuures ära võitsime. :) Kahju, et talendiõhtu just vahetult enne seda ära toimus, oleksime raudselt oma pallipüüdmisoskusega kogu võistluse kinni pannud!!
Eile nautisime Liisuga külma ilma (hehee). Pärastpoole jalutasin üksinda Raadi taga x-kohtades ning iga natukese aja tagant õhkasin, kui ilus kõik on. Tuleb tõdeda, et pärast päikese loojumist enam nii tore polnud. Leidsin ennast hämaras täielikus vaikuses kuskilt tehaste tagant. Okastraat, klaasikillud, varemed. Aeg-ajalt koerte haukumine või mõne varese kraaksumine. Iga sammuga süvenes kartus laiba või siis vähemalt sarimõrtsuka otsa sattuda. Eks fotograafia nõuab ohvreid. Õnneks jõudsin peagi suurele teele ning siis oli jälle tore olla.
Anul algab kahe tunni pärast sünnipäev, mis tuletab meelde, et peaks hakkama vaikselt kingitust mõtlema. :)
Inglise keele kõne edeneb ka, küll visalt, aga ikkagi!

January 18, 2013

We must believe in luck. For how else can we explain the success of those we don’t like?

Tegin eile öösel kell kaksteist laimi-toorjuustukooki, sest kuidagi tuli laimid ära kulutada ning ega mul ei olnud ju ometi vajadust hoopis järgmiseks päevaks matemaatikat lahendada, kus sa sellega. Kook tuli üle ootuste hapu, isegi mu vennal läks tüki söömisega kaua aega!! Aga seda rohkem mulle jääb!
 Tavaliselt on mul kohutavalt mark lugeda enda vanu postitusi, aga leidsin ühe päris tabava lõigu, mille olen kirjutanud peaaegu 15 kuud tagasi ja mis kehtib siiamaani. Kuigi mitmeid sõnakorduseid ja väljendeid häbenen endiselt, siis noh... siin ta on:
Ma olen hommikuti niiiii väsinud.
Ma olen nii väsinud, et kui keegi tõmbaks mu seest väsimuse üheks pikaks lõngaks ja keriks selle kerasse, saaks ta meie planeedile haapsalu salli kududa. Ma olen nii väsinud, et kui mu väsimus koosneks üliväikestest tindiosakestest, jätkuks sellest terve Endla Kaare eesti keele kontrolltöö jaoks. Ma olen nii väsinud, et kui mu väsimusosakesed kaaluksid kõik 0,000000001 grammi, oleks mu väsimus umbes sama raske kui teisepäevane koolikott. Ma olen nii väsinud, et kui iga mu väsimuskübeke oleks inimene, jääks seitse miljardit kõvasti liiga haledaks numbriks. Meid oleks nii palju, et enamik peaks kuule elama sõitma. Meil oleks vaja Jupiteri kuutkümmend nelja (?) kuud tegelikult. Ma olen nii väsinud, et kui mu väsimus koosneks liivakübemetest, saaks sellega täita vähemalt kümme Sahara kõrbe. Ma olen nii väsinud, mu väsimust tuleks mõõta moolides. 6,02 x 10 astmes 23. Ja kui kõik need moolid kokku lugeda, tuleks see arv ikkagi nii pikk, et kõik maailma pastakad saaksid enne tühjaks ja kõik paberid enne otsa, kui need nullid seal arvu lõpus ükskord otsa lõppevad.
Eile toimus meil koolis Talendivõistlus, mis kujunes ootamatult lahedaks. Hetkel naudin mõnnat aega Mumford and Sonsi seltsis, mahe-mahedam-kõige mahedam.

January 14, 2013

Time you enjoy wasting is not wasted time

Kuigi naissoost isik on tore olla ning ma olen selle üle uhke ka, siis vahepeal keerlevad ikka peas mõtted, kuivõrd lahe oleks elada meestemaailmas. Koostasin selle puhul ka väikese lihtsustatud loendi.
14 põhjust, miks ma oleksin pidanud sündima poisina:
*Maris on läti keeles mehe nimi.
*Minust saaks ilge naistemees, sest loomu poolest on mul naistega palju kergem suhelda.
*Ainsad asjad, mida ma praeguse seisuga edasi õppima läheksin, oleksid fotograafia ja... wait for it... astronoomia. Ei saa öelda, et kumbki neist väga naiselik ettevõtmine oleks.
*Meespoemüüjad ei vahiks mind haletseva pilguga, kui ma fotopoes nende käest arvamust küsin.
*Eelistan kinno minnes iga kell seiklust ja action'it romantilisele komöödiale.
*Minu meelest moodustab mu praegune perekonnanimi eesnimega perfektse harmoonilisuse ja ma ei taha seda muuta! Veidi mage oleks muutuda näiteks Maris Äädikaks. 
*Ma oleksin kõik need aastad põhikoolis tikkimise ja õmblemise asemel puutööd teinud.
*Käin šoppamas keskmiselt kaks korda aastas.
*Naisteajakirjade asemel loen Imelist Teadust.
*Ma vihkasin juba lapsena seda, kui öeldi noomivalt: "Noorele daamile pole see sobilik".
*Lapsepõlves oli mul üksainus nukk ja isegi temaga ma ei mänginud.
*Ma ei karda ämblikke ega hiiri ning mul pole kavaski kiljuda, kui mõni neist mööda põrandat sibama peaks.
*Mul pole ilmaski pähe tulnud mõtet korraldada tüdrukuteõhtut teemal "riietus ja kosmeetika".
*Ma ei kallista sõpru pärast igat lahkuminemist, vaid heal juhul annan matsu õlale ja lausun: "Ole meheks!".
Täna sain infominutites kiita, mis tuli kui välk selgest taevast! Teenisin välja lausa diplomi ja massiivse Milka šokolaaditahvli Comeniuse fotokonkursi puhul. Pärast infominuteid avastasin, et mind ümbritseb kari uudishimulikke inimesi (tegelikult nad lihtsalt tulid šokolaadi aroomi peale). Leidsin vist isegi mõned potensiaalsed pildistamiskaaslased!
Pärast kooli õppisime Kaisaga Ülikooli raamatukogus peaaegu kolm tundi homseks ajalooolümpiaadiks. Ma polnudki varem seal sees käinud, täiesti uskumatu kui mõnus seal on!

January 11, 2013

All you need to make a movie is a girl and a gun

Tuli välja, et fotokonkursil jäid mõlemad mu pildid viiki, nii et olen lausa topelt teise koha omanik! Kaisa ja Anu soovil siis...
Eile oli väga murranguline päev. Mind kutsuti esimest korda kunstiajaloos tahvli ette. (Väike taustalugu: kunstiajalugu peetakse HTGs kõige jubedamaks, kardetumaks ja kurikuulsamaks aineks, millest levivad jutud ka väljaspool kooli. Tund on tuntud tohutu materjalikoguse poolest ja Beieri (aukartustäratava õpetaja) harjumusest igas tunnis ports inimesi ka tahvli ette kutsuda, neil jutustada lasta ning neile hindeid panna.) Sain mõnusa teema, pidin võrdlema dooria, joonia ning korintose stiilis sambaid. Teadsin, et joonias kaardub abakus otstes nagu teokarp, aga mõistet selle teokarbi kohta ei mäletanud. Muidugi ei jätnud Beier seda küsimata. Hakkasin hämama: "See oli see... noh.... vo... ei, vol...... vom... mingi von... ei, volu..." Lõpuks otsustas Beier mulle vastu tulla ja pakkus "volküür?". Lõin näost särama ja vastasin enesekindlalt: "JAH, just see!" Valitses sekund vaikust ja Beier lausus: "Tähendab... ei ole". Võite nüüd kolm korda arvata, kes klassi ees välja naerdi. :):) Kokkuvõttes sain ikkagi viie miinuse ja olen väga rahul!
*voluut oli tegelikult
Terve selle nädala on mul kange limonaadi isu olnud. Ma ei tea, miks, aga jah. Andsin endale kolmapäeval lubaduse, et kui koolinädala üle elan, lähen padavai poodi ja ostan endale 1,5-liitrise pudeli. Kiusatus näpistas kõik need päevad, aga kasvatasin ennast, pidasin vastu ja tormasingi täna pärast kooli poodi. Limonaad oli täpselt minu jaoks alla hinnatud!! Kodus peidan seda nüüd voodis teki all, et keegi nihverdama ei tuleks. Aga teate, mis on kõige lahedam? Pärast massilist kogust limonaadi joomist Kelli ja Maaliga kaks tundi kinos ühe koha peal istuda.

January 9, 2013

Everybody knows how to raise children, except the people who have them

Võitsin Comeniuse fotokonkursil teise koha! Lugu käis nii: millalgi sügisel käskis Anu mul kaks veeteemalist pilti kellegi meilile saata. Ega ma väga põhjalikult süüvima ei hakanudki ja tegin asja ära. Vahepeal toimusid hääletused ja puha, millest ma samuti midagi ei teadnud, ja täna, mil asjale juba käega löönud olin, sain järjest looduslastelt head uudist kuulda! Tegelikult pole mul aimugi, kas kahest pildist just see võitis, aga no miks mitte seda lisada. :)

Sain lõpuks oma kunstiajaloo õpiku sahtlist kätte, mis tähendab, et 50% uusaastalubadustest on täidetud!! Nüüd juba kolmandat ööd järjest õpiku taga istudes ja kolossaalset kogust informatsiooni pähe ajades soovin, et poleks seda kunagi kätte saanudki. Kui arvestuse tehtud saab, võib 11. klassini puhata ja mängida! Meil kassiga on välja kujunenud selline õppimissüsteem: kui pere läheb magama, lamame mõlemad voodis, kuulame muusikat, suhtleme teiste unetutega ja muuhulgas natuke õpime ka (noh, ta vaatab truult pealt). Vahepeal magame mõned tunnid ja varahommikul enne teiste ärkamist proovime natuke veel kui viitsime. Siiani on toiminud, aga minu piir sai nüüd täis.
Unine kaasvõitleja:
Vaatasime täna ajaloos filmi pealkirjaga "Hotel Rwanda", mis põhineb tõestisündinud lool ning räägib Rwanda genotsiidist 1994. aastal. Ma ei tea, kuidas teistega lood, aga minus on ikka veel sügav auk (nagu tegelikult alati pärast igat tõeliselt head filmi) ja hetkel püsin staadiumis, kus ei tea, mida kasulikku oma eluga edasi nüüd teha...

January 5, 2013

I started out with nothing and still have most of it left

Pange end valmis, kohe kuulete minu kohta nii jahmatavaid fakte, mida te poleks osanud uneski näha (välja arvatud juhul, kui kuulute mu lähemasse tutvusringkonda ega suuda taluda enam mu lakkamatut jutuvada neist)!
1 aasta pärast olen saamas täisealiseks.
2 viimast aastat on mul 40% energiast kulunud Johannaga vaidlemisele (varem olime nooremad ja meil ei tekkinud pidevalt huvide konflikte; ei saa öelda, et mulle meie tulised vaidlused ei meeldiks).
3 aastat tagasi olin veel kõige socially awkwardim inimene maamunal.
4 hüüdnime teenisin külmapuhangu ajal oma ema vana ja karvase mantliga ringi silgates: vene aristokraat, jääkaru, vene uusrikas ja hipster.
5 aasta tagusele Marisele annaksin heameelega ühe korraliku keretäie.
6 aastat tagasi suvel pügasin enda kassil pooled karvad maha, sest tal tundus talvekasukaga nii palav. Just nii, pooled karvad.
"7 kitsetalle" pärast oleksin ükskord peaaegu kriiti söönud.
8 on ainus number, mille Marii peale vaadates ära tunneb (minu nähes).
 9 aasta pärast on mul loodetavasti elamine, kus leidub seintel piisavalt ruumi, et sinna lõpuks ometi oma preemiaks saadud lõuendid riputada.
10 tundi tagasi valmistasin šokolaadikomme (leidub ka piltidel).

January 2, 2013

May all your troubles last as long as your New Year’s resolutions

Lubadused uueks aastaks:
*teen rohkem trenni
*kangutan kuidagimoodi lahti kirjutuslaua ülemise sahtli, et oma kunstiajaloo õpik kätte saada
Aastavahetus möödus Maali ja Johanna seltsis. Minu kaks tuhat kaksteist kulmineerus sellega, et sain valusalt vastu jalga raketiga (või mingi osaga sellest), kuid umbes neljakümne minutiga lõppes piin ja täitsa elus olen veel. Aastaks 2013 sai juba ühinetud Liisi, Evelini, Mari-Anni ja Ragne kambaga ning suheldud teiste semudega ka, lahedad olete, sõpad! Öö möödus huvitavalt ja seitsme paiku saime magama ka lõpuks. :)
Sain täna koju jõudes epistli kaheaastase käest. Esmalt nägi see välja selline: "Miks sa jätad fööni ripakile? Sa ju tead, et seda ei tohi ripakile jätta!". Ja kui arvasin, et olen piisavalt kaheaastase käest noomida saanud, läks asi edasi: "Miks sa nüüd mantliga toas oled? Pane see konksu otsa kuivama!". Olgu kiidetud kõik need päevad, mil ta veel rääkida ei osanud...