January 9, 2013

Everybody knows how to raise children, except the people who have them

Võitsin Comeniuse fotokonkursil teise koha! Lugu käis nii: millalgi sügisel käskis Anu mul kaks veeteemalist pilti kellegi meilile saata. Ega ma väga põhjalikult süüvima ei hakanudki ja tegin asja ära. Vahepeal toimusid hääletused ja puha, millest ma samuti midagi ei teadnud, ja täna, mil asjale juba käega löönud olin, sain järjest looduslastelt head uudist kuulda! Tegelikult pole mul aimugi, kas kahest pildist just see võitis, aga no miks mitte seda lisada. :)

Sain lõpuks oma kunstiajaloo õpiku sahtlist kätte, mis tähendab, et 50% uusaastalubadustest on täidetud!! Nüüd juba kolmandat ööd järjest õpiku taga istudes ja kolossaalset kogust informatsiooni pähe ajades soovin, et poleks seda kunagi kätte saanudki. Kui arvestuse tehtud saab, võib 11. klassini puhata ja mängida! Meil kassiga on välja kujunenud selline õppimissüsteem: kui pere läheb magama, lamame mõlemad voodis, kuulame muusikat, suhtleme teiste unetutega ja muuhulgas natuke õpime ka (noh, ta vaatab truult pealt). Vahepeal magame mõned tunnid ja varahommikul enne teiste ärkamist proovime natuke veel kui viitsime. Siiani on toiminud, aga minu piir sai nüüd täis.
Unine kaasvõitleja:
Vaatasime täna ajaloos filmi pealkirjaga "Hotel Rwanda", mis põhineb tõestisündinud lool ning räägib Rwanda genotsiidist 1994. aastal. Ma ei tea, kuidas teistega lood, aga minus on ikka veel sügav auk (nagu tegelikult alati pärast igat tõeliselt head filmi) ja hetkel püsin staadiumis, kus ei tea, mida kasulikku oma eluga edasi nüüd teha...

7 comments:

  1. Oo, palju õnne fotokonkursi 2.koha võidu puhul! Ja väga mõnus pilt! :)
    Mul on ka lugu selline, et kui kodus õpin, siis mulle meeldib kui kass oleks mimu kõrva. Ta küll enamasti vajub kohe unne ära, kuid ikka. :D Mis teemat te käsitlete praegu ajaloos? Et mille peale tuleb suur arvestus?
    Minul on aga kohutav soov virmalisi näha. Neid Eestis on nii vähe ning siin lõuna pool pole neid peaaegu üldse. :(
    Aga see oleks ilmselt parim elukogemus vist - näha virmalisi ning neid ka kaadrile saada.

    ReplyDelete
  2. Suured tänud :)
    Ajaloos räägime praegu 20. sajandi genotsiididest, kunstiajaloos Vana-Kreeka skulptuurist. Polnud kindel, kumba sa mõtlesid. :) Ja arvestused tulevad absoluutselt kõige peale, ma nüüd ei teagi, kui kaugele me välja jõuame.
    Ma ei nimetaks seda parimaks elukogemuseks, aga before-I-die listi sobib küll :)

    ReplyDelete
  3. su mõlemad tilgad said samapalju hääli. niiet sa oled kohustatud ka kuuseoksa maailmale näitama.

    ReplyDelete
  4. kuulsin juba seda soovi ka, uus post tuleb sellega!

    ReplyDelete
  5. Oih oih, "kunsti" jäi tekstis kuidagi kahe silma vahele, seepärast pisikene segadus. Aga väga õudne ikka, et nii palju arvestusi on teil.
    Tõepoolest, elus tahaks vähemalt korra ära näha küll. :)

    ReplyDelete
  6. ops, meil oli seesama ajaloo kursus alles nüüd, eelmine periood :D see tõsteti miskipärast nüüd 10ndasse. Aga ma tean, mida sa mõtled, see film.. pärast seda lõbusalt vahetundi joosta oli võimatu.
    igatahes, edu kunstiga :D:D ja ma ei tuupinud üldse väga palju, niiet rahu.. alles arvestusel magada ei saa :D

    ReplyDelete
  7. Kristiina: Pole see nüüd nii hull midagi, vähemalt saab magada. :)
    OOOOJAAAA!

    Johanna: Aaa meile räägiti jaa, et varem oli see 11. klassis. Väga kaif kursus.
    JESS, viska ruska!! Mul siiamaani on mälusse sööbinud pilt sellest udusest sõiduteest.
    Tänud lohutamast :D Mis meenutab mulle, et pean sulle ühe loo rääkima...

    ReplyDelete