February 18, 2013

Your legs must be tired because you have been running through my mind all night

Õde on mul üldiselt ääretult tore ja rahulik, kuigi mõnikord muutub väikeseks põrguliseks. Võtame näite lähiminevikust, täpsemalt eelmisest nädalast, mil Marii haigena koju jäi ning isa teda valvama pidi. Hakkan siis mina liikuma arvestusele, kuid enne vaatan korra harjumuspäraselt elutuppa. Ja avaneb selline pilt: minu ees põrandal istub õnnelik kaheaastane, kelle kõrval asub kaks restitäit mune ja kes südamerahuga neid ükshaaval vastu põrandat loobib.

Nagu lubatud, siis siit tuleb üks minu ja Marilinnu seiklusi kajastav post! Otsustasime nimelt sõbrapäeva raames korrata suvist piknikupäeva (olgu, olgu, mina otsustasin). Botaanikaaeda jõudnud, tassisime oma asjad täpselt samasse nurka ning laotasime piknikulina lumele. Teoorias läks kõik hästi: olime varunud ju ometi termosega kuuma jooki, küünlaid ja isegi sama Karl Fazeri šokolaadi, mis suvel. Praktikas aga lappas üritus ikka päris korralikult. Seda põhjustasid mitmed tegurid (külm, külm, külm jne).
Kui väga ette kujutada, näeb see päris suvine välja:
Võib lausa öelda, et istudes hakkas külm, sest paksust lumekihist eraldas meid kaks millimeetrit. Veelgi hullemaks läks asi kõhuli lumel lesides ja suviseid pilte imiteerides. Avastasime, et talvel oleme väga äpud ja haavatavad ("Appi, mul läks lumi kinnastesse!!" jne). Kõige naljakam oli siis, kui me lõdisevatena oma kangete kätega vaevaliselt termost lahti üritasime keerata. (Just nüüd meenus mulle, et lubasin termosefirma kohtusse kaevata). Kui pika pusimise peale lõpuks sooja joogi kätte saime, oli see küll lihtsalt heaven. Kokkuvõttes selgitasime välja, et piknik keset talve on võimalik küll, aga meie seda enam läbi elada ei kavatse. :)
Peaaegu:
Kuna absoluutset kõik blogisse pandud pildid laevad end automaatselt Picasa Webi üles, võin neid mahukaid albumeid vaadates öelda, et hetkel sisaldab mu blogi ümmarguselt kaks tuhat pilti. Seda ka, et piltide kaust mu arvutis võtab praeguse seisuga enda alla ei rohkem ega vähem kui 100 GB. Oh seda fotograafiat.

3 comments:

  1. Hah, polegi paha mõte keset talve piknikut korraldada. Geniaalne. :D
    Mõnusad pildid. : ))
    100 gb - selle peale ütleks, et päris kõva sõna. Varsti on ilmselt küsimus, et kus neid kõiki hoida kunagi tulevikus. :)

    ReplyDelete
  2. oojaa sind ootab see barbiedega peksmine ja hammustamine veel ees..

    ReplyDelete
  3. Kristiina: Ega see väga geniaalne ei ole ikka küll :D
    Tänud!
    Hahaha, no õnneks lähiajaks ruumi veel jagub :)

    Johanna: Esiteks tuleb Marii minu koopia ning põlgab kohe kõik barbied ja nukud juba eos!!! Aga teiseks.... EI EI EI EI EI oh whyyy :(

    ReplyDelete