March 23, 2013

Eat coconuts while you have teeth

Avasin elus esimest korda kookospähkli (või siis lasin isal toore jõuga taguda). Reaalses elus käis see küll tibake raskemalt kui õpetusvideos, aga mis seal's ikka. Kogu järgnev kraam piltidel on Kristi poolt kingitud, aitäh sulle. :)
Alustasin täna lõpuks ometi uut jooksuhooaega, hurraa! Mäletan, et eelmisel aastal sai väga normaalselt jooksmist alustatud. Nüüd, aasta ja mõned päevad hiljem, tuleb võidelda külmakraadide, lume ja kohati veel libeda teega. Aga ei ühtegi kahetsusekübet, sest see oli lihtsalt nii-nii mõnus! Kui mõned üksikud tublid harrastajad välja arvata, oli rada täiesti tühi ka. Loodan, et keegi mind põõsast ei jälginud, sest kui mulle anda tühi rada ja hea muusika, võin ma joostes ning samaaegselt kõva häälega lauldes ja kekseldes endast üsna veidra mulje jätta.

Ega ma vaheajal ujumistki nurka pole visanud! Teisipäev ei tule arvesse, sest siis lasti meid veeparki, kuid neljapäeval toimus üle pika aja väga mõnus ja tõsiseltvõetav veepallimatš. Ilmselt just seetõttu, et pisikesi ennasttäis poisiklutte sebis vaheaja tõttu vähem jalus, kes oleksid pigem nõus palli vastasele loovutama kui mõnele enda tiimi tüdrukule söötma. Toimus hea tiimitöö nagu vanasti ja olin jälle väravameister. :)
Eile käisin Marilinnuga teatris. Kui hale võib mõni retk olla... pidime kohtuma 15 minutit enne etendust Suures Vanemuises, et saaksin talle rahulikult piletid üle anda ja puha. Veidi enne algust kuulsin, et etendus toimub hoopis Väikses Majas. Paanika, paanika. Muidugi puudus mul telefon, et see tähtsusetu uudis Linnule edastada. Kolm minutit enne etenduse algust sain ta kuidagimoodi Suure Maja eest kätte ning panime padavi mäest üles ajama. Kohale jõudes selgus, et etendus juba käib. Kuid siit alles äpardumised algasid! Esmalt jätsin piletid kontrollija kätte, kes meid tagasi kutsus. Siis unustasin rahkoti riidehoiutädi kätte, kes mind noomis. Takkapihta jätsin samale tädile oma garderoobinumbri. Oh jah, pole end juba pikka aega niivõrd saamatuna tundnud.
Etendus oli siiski päris hea, niivõrd-kuivõrd adrenaliini kõrvalt seda jälgida suutsin.

5 comments:

  1. Mis etendust vaatamas käisid, kui küsida tohib? :)
    Psst! See kookos näeb nii ahvatlev välja!

    ReplyDelete
  2. "Õhtu Straussiga", vanaema poolt kingitud lausa :)
    Noh, eks ta päriselt oli veel ahvatlevam :)

    ReplyDelete
  3. Vabandan,aga see sõnad big benis olid alguses üsna eksitavad :)

    ReplyDelete
  4. Kuidas eksitavad, me käisimegi ju Londonis vahepeal :))))

    ReplyDelete