May 29, 2013

Marilind 16.0

Täna 16 aastat tagasi sündis mu semuke, kellega koos leidub mul lihtsalt kõige-kõige rohkem sõbrapilte läbi aegade. Seetõttu oli ka kollaaži kokkupanek ääretult aeganõudev ning ränk töö. Lõpuks otsustasin lisaks üüratule pildikollaažile ka ühe muheda pisikese fotoseeria lisada.
Suvi 2012 viljapõllul:
Nii, nüüd siis kollaaži juurde...
Eks see anna edasi vaid murdosakese meie paljudest seiklustest, näiteks said esindatud piknik Botaanikaaias, riietega ujumaskäik, Saaremaa miniteatripäevad, Soome trip ning öine TARTUFF. Nüüd laskun aga korraks klišeesse: meil on hindamatuid mälestusi ning muidugi tekib neid juurde, halleluuja! 
Ega rohkem mõistilikke sõnu pähe hüppagi...
PALJU- PALJU-PALJU-PALJU-PALJU-PALJU-PALJU-PALJU-PALJU- PALJU-PALJU-PALJU-PALJU-PALJU-PALJU-PALJU (16X) ÕNNE, ARMAS-KALLIS LINNU!

May 26, 2013

If you're not confused, you're not paying attention

Meil Marilinnuga on väga eriline suhe. Pidime ühel ammusel päeval jooksma minema. Mina nõudsin kokkusaamist keset Uut silda, tema aga sealt veidi eemal bussipeatuses. Jõudsin sillale, ronisin piirangute alt väljaulatuvale osale ning asusin ootama. Veidi hiljem tuli tema, istus südamerahus bussipeatusesse ja jäi samuti ootama. Jõllitasime teineteist üle jõe. Seadsin end mugavalt sisse: kuulasin muusikat, võtsin päikest, tegin telefoniga jõest pilti, helistasin inimesele. Möödus kaksteist minutit, kumbki ei andnud ikka alla. Minutid kulusid ja kulusid. Lõpuks jõudsime telefoni teel kokkuleppele, et hakkame mõlemad teosammudel lähemale nihkuma. Kokku saime! Ega hiljem jooksmisestki midagi välja tulnud: avastasime Tähtvere pargis tuhandete valgete lillekestega kaetud muruplatsi ning otsustasime lavastada filmiliku stseeni (teate küll, sellise, kus semud jooksevad aegluubis naerdes ja käest kinni hoides mööda põldu ning taustaks mängib muusika). Tuleb siiski välja, et elu pole film ja teostus kukkus väga feilit välja.
Teisipäeval trennist koju kõmpides lahvatas mu peas idee, millest oma 11. klassi kõne pidada. Koju jõudes istusin tuimalt arvuti taha ja kirjutasin selle poole tunniga valmis. Loodan nüüd ainult, et poole aasta pärast kallis kõne mulle väljakannatamatult lapsik ei tundu, sest nüüd võiks ju seda esitada ka...
Eile käisime Liisu&Lauraga Genialistides Tenfold Rabbitit kuulamas, mis oli lihtsalt nii-nii võrratu. :) Muudest nädalavahetuse tegevustest võib välja tuua kinokülastuse trennigängbängiga, Liisi muusikakoolilõpetamise, Karolini sünnipäeva, istumise härmakatega ning otse loomulikult jooksutuuri koos saunaõhtuga. Ja siis me mõistatame, mille nahka mu homne keemia kontrolltöö läheb...
Lugesin täna "Tartuffe'i" poole tunniga läbi! Kõigest, mida Treffner mulle õpetanud on, peangi vist tähtsaimaks täiuslikku diagonaallugemist. :)

May 20, 2013

Võilillepõld

Jookseme võilillepõllul
ja miski meid ei pea.
Minu jalgade rütmis
nüüd oma samme sea.
Ja meil pole kiiret,
ei kuhugi jõudma pea.
Sooja päikese kiirtes
meil on olla hea.

Ehk siis nautige ilusaid ilmasid ja katsuge see lõpuspurt koolis üle elada. :)

May 18, 2013

We make our fortunes and call them fate

Vabandan siiralt pika pausi pärast! Mida aeg edasi, seda rohkem trallitan kõikjal mööda linna ringi, nii et paratamatult on arvuti- ja niisamuti ka uneaeg kolossaalselt vähenenud. Lisaks tuleb hetkel õppida rohkem kui kunagi varem, näiteks kirjanduses, kus õpetaja võtab meiega ülihelikiirusel kirjandusklassikuid läbi. Kümne päeva jooksul "Kuningas Oidipus", "Dekameron" ning "Hamlet" - piece of cake!
Näitan teile nüüd veidike massiliselt kogunenud pilte.
Lõpuks ometi valged õied:
Maali lõpetas Elleri ja läheb sügisest keskastmesse (värvikirev riidevalik meil):
Chillbillitasime ühel pärastlõunal Kaisaga Emajõe ääres, sõime mahlajäätist ja parandasime klassikamraadide kirjandeid:
 Tasakaaluks natuke loodust siia vahele:
Marilind käskis enda koerast pildi lisada:
Mariil toimus elu esimene lasteaia kevadpidu!
Sain üle pika aja Mari-Anniga kokku:
Ja eks igas õiges postituses peab leiduma mõni pardiportree:
Kaunist kevadet!

May 8, 2013

Pärisorjusest vabanemise aastapäev

ONGI KÄES!! Märkamatult on möödunud terve aasta klaverieksami sooritamisest! Ja kuigi see kõlab äärmiselt ebamärkimisväärsena, peitub siin minu jaoks terve maailma õnn (pehmelt öeldes polnud mu suhted klaveritundidega just helged). Suudan endiselt täiesti värskelt meenutada, kuidas aasta aega tagasi enne eksamit kella 10.40-11.10 vahemikus juba üsna kõva rahustilaksu all liikumatult voodil istusin, magamistoa ust vahtisin ja endamisi aru pidasin, kas ehk riigist põgenemine parem plaan poleks. Napilt sain veel pidama!
Midagi temaatilist:
Võtsin tänast tähtpäeva üsna tõsiselt. Küpsetasin muffineid, katsusin viisakas välja näha ja otsisin tekligi kapinurgast üles! Mis mu point nüüd oli: vabadus ruulib!!
 Eile toimus inglise keele riigieksami tõttu kümnendikel ja üheteistkümnendikel spordipäev, et nad jalust ära saada. Meie kallis kümme bee näitas äkitselt väga suurt team spirit'it üles ning võitis otse loomulikult terve päeva arvestuses esimese koha!! Kõige ühtsemana osalesime ilmselt koos kaheksasadat meetrit joostes. Kuna aeg pidi kinni minema viimase inimese järgi, ei tormanud kiired klassivennad ees ära, vaid jäid lõppu aeglasemad innustama, tagant hoogu juurde lükkama ja isegi juua pakkuma. Jah!

May 6, 2013

Tean, kes ma olen, kui mäletan, kes ma olin

Proovisingi ära esimesed selle aasta maasikad (kui välja arvata maasikad Johanna sünnipäevatordi sees). Pärast esimest ampsu tundsin, et nüüd võib küll suvi tulla ja kaotasin viimsegi motivatsiooniraasu õppimiseks, nii et edu mulle selle viimase kuuga!
Laupäeva õhtul läksime Mari-Anniga öötantsupidu kaema. Minu tantsuoskus on muidugi väga kaheldav. Algul tundsin end pehmelt öeldes ebamugavalt, sest ei kujutanud ette, kuidas äkitselt kõigil võõrastel inimestel käest kinni haaran. Tegelikult osutus üritus väga vingeks, panime Lepaneiuga hullu ja tantsisime üsnagi edukalt isegi võõrastega. Päris palju üritusi sai läbi käidud ka Maaliga. Andsime lubaduse tudengitena kindla peale paadirallile minna! Tulevad kolm pikka aastat...
Ühel kevadisel päeval chillbillitasime Lauraga Emajõe ääres:
Tänane koolipäev möödus väga veidralt. Juba hommik andis mõista, et tuleb keskmiselt halvem päev. Sellele viitasid näiteks kohutavalt vilets keemia kontrolltöö, üllatuslik raamatuanalüüs eesti keeles ning powerpoint inimeseõpetuses. Seejärel tegi ebaõnnelevel äkilise kannapöörde. Võitsime Kaisaga igakuisel Imelise Ajaloo viktoriinil mitte enam kaks väikest sussišokolaadi, vaid suisa ühe piraka sajagrammise, sain infominutites kiita saksa keele etluskonkursi eest ning kulminatsiooni lähenedes skoorisin matemaatika praktikumi kontrolltöös viiele miinusele, mitte kolmele, nagu arvanud olin! :):)
Pealkiri viitab "Minu inimestele", mida hetkel pähe üritan õppida. Olen praeguseks jõudnud nõnda kaugele: "Osa rahvast, uhkelt rohkem kui oskan lugeda... Ühes olen kindel: nad on head inimesed, nad meeldiks sulle ka. Ma ei usu, et sa kõiki neid tunned ja vaevalt nad üksteistki tunnevad ja äkki tõesti ei klapi, samas äkki on tegu pelgalt halva esmamuljega. Nad mõistavad ja peavad endast lugu ka siis, kui neil puudub kontakt sinuga." Olgu, kirjavahemärkide ja lausestusega läks ilmselt nihu, aga las jääda! Ühel päeval veel saan oma sõnaoskusega hiilata!