October 30, 2013

Elu on lakkamatu laskmine viivudeks vilksatavaisse liikuvate juhuste märklaudadesse

Ma muutun maal käies üsna sügavamõtteliseks, lausa creepyks kidiks. Seda eriti praegusel ajal, mil lapselik ja kirju sügis on karmima ja küpsema sügise ees taandunud. Laupäeval oleks võinud minust lausa mingi psühholoogilise õudusfilmi vändata. Kujutlege esmalt ette olustikku, kus taevas möllavad tinahallid pilved, taamal kostub metsade koletuslik kohin, ronkade kraaksumine ummistab meeled, talviselt karge tuul puhub uludes vastu nägu ja piitsutab üksikute teravate vihmapiiskadega, õhurõhk surub hingetuks lüües vastu maad ning maailm uppub tihedasse saladuslikku udusse.
Selle kõige keskel tuleb ette kujutada vaikselt ringi hulkuvt mind. Esmalt jõllitasin pikalt üht keset põldu kasvavat õunapuud, seejärel sammusin otsustavalt läbi porise põllu selleni ning murdsin enesele ühe veel külma poolt ära võtmata õuna. Pärastpoole vaatasin pikalt ja pinevalt üht vettinud heinapalli. Tuleks siia mingi kõle muusika taha panna ja Cannes'i filmifestivalil mu film täitsa müüks!
Tõestuseks, et ma tegelikult olen lõbus, sugugi mitte creepy kid:
(Vend on minust pikemaks kasvanud.)
Tõele au andes oli mul meeletult lahe vaheaeg, sugugi mitte kõiki päevi ei veetnud ma keset kõledat põldu õuna süües ja filosofeerides. Sain paljude semudega kõikvõimalikes huvitavates kohtades käia ning väärtuslikku aega kvaliteetselt kulutada! :)
Uus periood käib juba täies hoos ja tõotab tulla päris krõbe. Ma peaks tõesti-tõesti-tõesti oma saksa keele raamatuid lugema.

5 comments:

  1. Mulle õudsalt meeldivad sellised must-valged/hallikad uduse ilmaga pildid. Süngelt ilus. :)
    Ja meeldis mulle su esimene lõik, nii proosaline,hehe.

    ReplyDelete
  2. Aitäh, aitäh, tavaliselt ma selliseid pilte üldse ei tee, see on midagi uuemat! :D
    Heheheheee, tavaliselt ma seda ka ei tee, aitäh! :)

    ReplyDelete
  3. Aga võiksid rohkem. ;) Paha ei tee.

    ReplyDelete
  4. Kolmas ja neljas pilt on väga deep. :D Mulle meeldivad.

    ReplyDelete