February 12, 2014

Ei ole mõttetult elatud aegu, mõte ei pruugigi selguda praegu

Enne. Miks, miks, miks jätan ma alati kõik kriitilisele viimasele minutile?! Veel parem: miks ma ka kunagi õppust ei võta? Tark pidi ju õppima teiste vigadest, loll enda omadest... Ja siin pimedas toas ma jälle siis keset teiste unenohinat istun - tuhandendat korda, muide - ning püüan hambaid risti surudes ning kõigest jõust pingutades oma eluga hakkama saada. Õppust pole sugugi võtnud. Võitlen ägedalt tungiga magama heita, kuigi tean, et isegi allnighterist jääks väheks. Nimelt ootab mind homme ees kunsti suuline arvestus ja minul, kes ma terve perioodi vältel lulli olen löönud, tuleb terve posu nüüdiskunstnike elulugusid läbi võtta (millised tegurid nende kunsti mõjutasid, milline on neile omane käekiri, kas stiil ka elu jooksul muutus jnejnejne). 
Pärast. Uskumatu, kui libedalt see läks! Jätsin öösel ikkagi kõik elulood õppimata, mõtlesin lihtsalt mütsiga lööma minna. Kuid juhtus ime! Tõmbasin endale loosiga Magritte' i - ainsa kunstniku, kelle eluga kursis olin (tõenäosus tema saamiseks 0,04). Nimelt olime Kaisaga varem just ühest tema teosest analüüsi koostanud, nii et nüüd jäi üle vaid veidi mälu pingutada. Mis mulle veel Magritte' i tõmbamise juures tohutult meeldis, oli tõsiasi, et ta viljeles sürrealismi - vististi ainsat kunstivoolu, mis mulle kontseptualismi ja maakunsti kõrval kogu sellest moodsast kunstist imponeerib. Kõike seda arvesse võttes astusin täitsa enesekindlalt ette ja asusin väga, väga sügavat filosoofilist mulli ajama. Õpetaja võttis ka tuld ja küsis sääraseid abstraktseid küsimusi nagu "mida võis kunstnik sellega mõelda, kui kasutas maale maalide sees?" või "kas antud teose käsitlus pole sinu meelest paradoksaalne?". Õnneks hämasin kokku päris adekvaatsed vastused. Pahvatasin küll ühel hetkel tema pahameeleks välja, et mulle ekspressionism ei meeldi, sest kunst võiks ikka esteetiliselt ilus olla, aga pole hullu!

Tänase postituse pildi esitasin ka kunsti loovtööna. Idee kohaselt on tegu äärmiselt sügava tööga, sisaldades endas nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku, aga mul pole midagi selle vastu, kui seda puhtalt vaatamise pärast vaadata - ongi seda filosoofilist heietamist viimasel ajal liiga palju kogunenud.

4 comments:

  1. Oojaa, mul sama mure: mis siis, et pool gümnaasiumit on juba läbi, ikka ei suuda perioodi vältel end kokku võtta ja õppida nii, et arvestuste nädalal lihtsam oleks! :( Ma tõmbasin ka täna Magritte'i. Me nii ühtekad! :)))

    ReplyDelete
  2. Hahahaaaaa, no nüüd võime küll endid kaksikuteks valmis kuulutada :D
    Ja vaata asja positiivselt: kui esimese poole gümnaasiumist oleme säärase õppimisviisiga hakkama saanud, siis teine pool nõnda ära pingutada on juba lapsemäng!

    ReplyDelete
  3. ma otsustasin õhtul enne kunsti arvestust, et rõhuks pildi kirjeldamisele, mitte kunstnike elulugudele ja ideede. ja oh seda pettumust, kui ma siis "Musta ruudu" tõmbasin......

    ReplyDelete
  4. HAHAHHAAAA :D:D:D
    Ma loodan, et said kõik sind kõnetava südamelt ära öeldud.........

    ReplyDelete