March 25, 2014

Üks sajaga suvaline postitus

Pean alustama käesolevat postitust samasuguste äraleierdatud sõnadega nagu kümneid eelnevaidki: pole jälle ammu kirjutanud, püüan end parandada... Vaheajast ning sellele eelnevast (ja ka järgnevast) ajast on mul meeles vaid pistelised infokillud, mistõttu üritan need siin täiesti seoseta kronoloogilisse järjestusse vormida. Ja kuna elan endiselt kaamerata, näitan lisaks spontaanseid jäädvustusi suvisest Sitsiilia-tripist, et kogu postitus ikka sajaga suvaline oleks.
Järgnevalt siis natukene meenutusi möödunud ajast korrastatud kujul:
Emakeelepäeval toimus koolis kõigile kümnendikele ja üheteistkümnendikele kohustuslik emakeeletest, mille sooritamiseks anti 5 minutit. Üheteistkümnendike ehk siis viie paralleelklassi arvestuses olime Kaisaga ainsad, kes sooritasid testi maksimumile, mistõttu jäime koos jagama 1.-2. kohta. :) 
*
Sama päeva raames andsime kooriga ka täitsa hea kontserdi, saime kõvasti kiita ja kommi. Läheks siis laulupeo II ettelaulmine 80 protsentigi sama hästi, aga on ju teada, et lootus on lollide lohutus (samas ta pidi surema viimasena, mis on natuke vastuolus eelmise väitega).
*
Mu emal oli sünnipäev. Käitusin nagu ontlik peretütar kunagi, seades enda hommikuse äratuse vapralt veelgi varasemaks (keset vaheaega!), käisin seejärel värskendaval jooksutiirul ning hakkasin tulles hiiglasliku pannkoogikuhja küpsetama, mida serveerisin koos nutella, maasikamoosi, banaanilaastude ja küünaldega sünnipäevalisele otse voodisse. Sel hetkel mõtlesin küll uhkelt, et säärast tütart sooviksin minagi kunagi. Aga see oli ka vaid hetkeline uitmõte, muidu olen ikka paras põrguline. 
*
Vaheaja teisipäeval avastasin rõõmsalt, et soojakraade on tervelt kaksteist - muidugi tähendas see kevadmantlit, seelikut ja tenniseid. Lippasin ilusat ilma nautima, kuid ei osanud arvestada tõsiasjaga, et õhtuks võib temperatuur veidike langeda. Kella kümne paiku ujumast koju jalutades leidsin end ühes oma tennistega paksust lumesajust ning kõigi möödujate tähelepanu keskpunktist (viimane võib olla ka pelgalt minu väljamõeldis).
Veel üks meenutus seoses Auraga: ühel õhtul meile kapivõtmeid ulatades ütles see-onu-kes-tavaliselt-ikka-neid-võtmeid-annab-kui-parajasti-just-üks-neist-neljast-tädist-ei-anna: "Olgu teil siis täna suurepärane õhtu!". Sel hetkel ei saanud ma temast aru, naeratasin ja noogutasin kuidagi väga veidralt. Kuid rõõm tabas meid kümmekond sekundit hiljem: saime suured kapid!!
*
Käisime Lauraga pealinnas. Sõitsime uute rongidega ja puha. Minnes nautisime vaikset, kiiret ja mugavat sõitu, süda rõõmust paisumas, kuid tulles seisime silmitsi üüratu ruumipuudusega (millest nõnda palju kuulnud olime) ega olnud enam uute rongide suhtes nõnda positiivselt meelestatud. 
*
Esimesele edukale loole vastukaaluks seigake tänasest eesti keele tunnist, kus tegin hiigelsuure ning oma elu kardinaalselt muutva avastuse (mis isegi võiks kandideerida mu Aasta Avastuse tiitlile): pea kaks aastakümmet olen kasutanud kõigis oma kirjatükkides sõna "aupaklik" valesti!! Võin vanduda, et minu silmis on see alati olnud "aupauklik" ning ma ei suuda leppida minu jaoks uue ja väga harjumatu vormiga.
*
Kunagi äärmiselt ammu osalesin saksa keele tõlkimiskonkursil, millest põgusalt ka blogis juttu tegin. Täna ilmus justkui maa alt minu ette saksa keele õpetaja, kes teatas, et sain seal kolmanda koha. Tore, eks! :)
Loodan, et nautisite! Lähiajal on mul palju-palju-palju tegemist ja tormamist, sest nagu ikka, kukkusid ka sel korral kõikvõimalikud tähtajad ühte puntrasse. Aga kui pingutan ja olen tubli, lõikan kõigest kõvasti kasu ja kirjutan kunagi tulevikus ehk põnevamaid postitusi. Vähemalt ma loodan.

2 comments:

  1. Ülimõnusad pildid, nii suve tunne tuleb kohe!:)
    Väga armas blogi!:)

    Kelly

    http://thekelluuu.blogspot.com/

    ReplyDelete
  2. Aitäh, aitäh, aitäh sulle! :):)

    ReplyDelete