June 13, 2014

Livin' on the edge

Eile lõppes kool ja ühtlasi 11. klass, mis tähendab, et järgmisel aastal olen abiturient! Aga enne seda tuleb ühele poole saada ühe tõeliselt peadpööritava ja elamusterohke suvega.
Tõtt-öelda alustasin oma suve nautimist juba ammu enne matrikli kättesaamist. Kohe pärast viimast arvestust, milleks oli saksa suuline, pakkisin kokku oma seitse asja ning alustasin seiklemist. Käisin Kõrvekülas, kus mind võeti ametlikult Leo klubi liikmeks (Muide, just tänu Leo klubile sain võimaluse septembris osa võtta mingist projektist Lõuna-Saksamaal. Tasuta. Minu värbamine nägi välja nii, et Laura helistas, pakkus kohta ning käskis kohe ära öelda, kas tulen või mitte. Loetud tunnid hiljem olid meil juba lennukipiletid olemas.)!  Järgmisest aastast täidan Leos juba sekretärikohustusi ja puha. Kõrvekülast rändasin otse Michelle' i sünnipäevale, mis kulges väga meeleolukalt. Jalutasin koju päikesetõusuga ja sain sõba silmale kolmeks tunniks, misjärel tormasin juba Tartu laulupeo proovidesse, rongkäiku, kontserdile. Proovid koostöös sombuse ilmaga tegid tuju tsipa morniks, kuid pidu ise oli see-eest täitsa armas.
Mis siis veel... Pidasime trennikaaslastega maha grillipeo koos arbuusi ja jäätisekokteiliga. Ja Marilinnuga otsustasime mingil segasel põhjusel ööl vastu aktust ta aias telkida. Päris külm oli. Hiljem samal päeval külastasin ka oma elu esimest kohtuprotsessi, kusjuures olin ainus huviline saalis. Pärast jäin kohtunikuga - onu hea semuga - juttu puhuma ning võib-olla muutus sellest mu tulevikuvisioon veidi vähem ähmaseks.
Hetkel jälgin ühe silmaga Hollandi ja Hispaania mängu, kusjuures avatud aknast kostub kristallselgelt naabermaja elanike möirgeid, kes aeda hiiglasliku telgi on püstitanud, sinna suure teleri vedanud ning hunniku Hollandi tulihingelisi fänne kohale kutsunud. Haun vaikselt plaane nendega millalgi kuu jooksul liituda, sest neil tundub maru tore olevat.

No comments:

Post a Comment