July 16, 2014

Lahkumispostitus

Juba kahe tunni pärast olen teel Tallinnasse, kust saan loodetavasti edukalt lennukiga Berliini ja rongiga edasi Warenisse seigeldud (suurim murekoht), kuhu õnneks juba vastu tullakse. Sihtkoht: Torgelow. Kõik apoptoosi materjalid ootavad küll alles avastamist (jälle olen mina see, kes tublide sekka mütsiga lööma läheb), ent vaatasin enda südamesse ja leidsin, et üks korralik kokkuvõte blogis on veidi kaalukam prioriteet.
Vahepeal olen üsnagi korralikult mööda Eestimaad trallitanud. Juba ühest varasemast retkest oli mulle silma jäänud tee ääres laiuv üüratu rukkilillepõld, mille mõttes ka rahapõlluks ristisin. Praeguseks on ilmselt küll aktsiad kolinal langenud, ent laulupeo ajal müüdi rukkililli hinnaga 75 senti tükk!! Järgmise laulupeo eel avan OÜ Marise Rukkililleäri, kus müün mustal turul neid kuuekümne sendiga, äri õitseks tingimata mühinal!
Võtsin siis kätte ja väntasin sinna kohale, et päikeseloojanguga HDR kaadreid püüda (need avaldan millalgi hiljem). Minuga tuli kaasa vapper Anna, kellega koos läbi rinnuni ulatuva oapõllu (pead ei anna, aga bioloog minus ütleb, et tegemist oli mingite kaunviljadega, ilmselt ubadega) sinise mere keskele sumpasime. Kukkusin kaks korda käpuli, mu nahale ilmus mingi punane lööve ja allergilise reaktsiooni tulemusena tekkis paugupealt tugev nohu, kusjuures olukorda ei kergendanud sugugi meie ümber tiirlevad sääsed ja väikesed mustad kärbsed. Muidu võib öelda, et läks väga edukalt. :)
Hommikul imetlesime koos Lähte vaatetornist päikesetõusu, ehkki tüütud pilved tegid kõik selleks, et seda ei juhtuks. Pärast käisime herneraksus: kükitasime kell pool kuus hommikul ühes oma ratastega keset hernetaimi ja muudkui mugisime, oli väga lahe. Kell 8 hommikul suundusin tagasi koju.
Veel sai korraldatud Liisile üllatuspidu ehk piknik Emajõe ääres, kus väike süütu veesõda paari-kolme inimese vahel kasvas nõnda suureks, et lõpuks ujusid kõik riietega vees. Olen külastanud ka kõiksugu sugulasi ja proovinud kohtuda erinevate sõpradega (Liisu, Kristi ja Lisanne!), üleüldse katsunud kõiksugu lahtiseid otsi enne lahkumist siluda. Loodame, et õnnestus!
Nüüd aga ootab mind ees kaks tähtsat ülesaanet: lugeda lõpuks ometi läbi oma neetud materjalid ning istuda kohvrile, et kolme nädala varud sinna sisse mahuksid.

No comments:

Post a Comment