August 16, 2014

Lummav august

Pärast Saksamaalt naasmist on august haaranud oma hulgaliste tegevuste-toimetustega, mis on mulle muidugi väga meeltmööda. Seetõttu otsustasin teha massilise pildipostituse, et kiirelt oma viimase aja käikudele veidikene valgust heita.
Minu igasuvises must-go listis on Tõrva Loits kindlalt kanda kinnitanud. Ja kuigi see iga aastaga üha enam populaarsust kogub (sel korral olid kõik piletid välja müüdud!), ei tea siiski lõviosa inimestest, kellele muljetanud olen, millegi võiks tegu olla. Las ma siis valgustan: tegemist on aasta lahedaima vee- ja tule-show'ga, kust ei puudu väidetavalt maailma suurimad trummid, hiiglaslikud tuleskulptuurid ega isegi posu häid artiste. Õhtu on jaotatud sujuvalt kolme plokki, koosnedes soojendusesinejast, show'st endast ja lõpuesinejast. Teist osa kuulasin sel aastal ülejäänud publikust eraldatuna tillukesel saarekesel keset võsa, et veidi teistsuguseid kaadreid püüda. Artiste nautisin see-eest publiku seas istudes.
Ühel üpris kiirel päeval saatis Marilind mulle sõnumi, et ootab mind oma maakohas Kanepis ja tulgu ma aga kohale. Mis mind seal ees ootab, seda ei osanud ma elu eest bussile tuhisedes veel oodata. Lõppkokkuvõttes jäime sinna Marilinnu, tema venna Madise ja viimase hea semu Teodoriga suisa neljaks päevaks, kusjuures meie elu meenutas mulle kohati mõnd mõnusat nostalgiahõngulist filmi. "Moonrise kingdom" oleks näiteks väga paslik illustreeriv näide. Põhimõtteliselt sõitsime me paadiga, ujusime riietega järves, ulpisime madratsiga vees, korjasime seeni, punusime viljapõllul pärgi, imetlesime madratsil lebades tähesadu (ehkki superkuu oma eredusega liialt heleda taeva tingis), kütsime kahel korral sauna, töötasime aias, valmistasime väga tervislikku toitu.
Kanepist lahkusime neljandal hommikul kell viis ja saime bussiaknast väga võimsat päikesetõusu imetleda, millest mul kahjuks adekvaatset jäädvustust pole. Meie väike retkeke läks mulle väga hinge ja ühtlasi tõestas, et saaksime ka ilma pideva järelvalveta elades täitsa normaalselt hakkama.
Janely pidas oma sünnipäeva! Kuna meile oli planeeritud vaid kaks tunnikest bowlingusaalis, ei osanud ma midagi väga erilist oodata. Õhtu jätkus aga piljardisaalis ning üsna pea juba Janely pool, kuhu vaid kõige paremad alles jäid. Vahepeal käisime keset ööd Kadriga (just, sellesama Saksamaal kohtutud Kadriga!) raudteejaamas mu rattal järel, tagasi sõitis ta minu pakiraamil mulle samal ajal turgutavat massaaži tehes. Tegin linnatuuri ja üldse oli väga tore. Öö sujus mõnusalt ning päikesepaistelisel hommikul (või pigem lõunal) käisime Kadri ja Janelyga Tavernas pitsat söömas. Saatsime ka Kadri rongile, kellega hiljemalt novembris taas kohtume!
Vasakul vetelpäästjast Mari-Ann, paremal pärjaga Marilind:
Vahepeal külastasime ka sugulasi Põhja-Eestis, kes äärmiselt vinget sadamat omavad. Tegime mootorpaadiga meretuuri ja avastasime üht asustamata saarekest. Muidugi tuli põhimõtte pärast käia ka meres ujumas, ehkki vesi oli ropult külm: 16 või 17 kraadi. Järgmisel päeval ujusime samuti, siis oli (või vähemalt tundus!) juba oluliselt soojem.

Ka Lisannel käisin külas, sest viimase sünnipäevale ma kahjuks ei jõudnud. Mu algne plaan minna kohale kahe hiiglasliku muffini ja nendele pikitud 18 küünlaga kukkus kolinal läbi, sest ei Selveris ega isegi Kaubamaja toiduosakonnas polnud kumbagi komponenti saadaval! Pidin leppima sõõrikute ja - wait for it - 18 tikuvõileiva kaunistusega, et kinki veidike värvikamaks muuta!
Siilid udus (asustamata saarel):
Muidu on elu üsna sujuvalt ja rahulikult möödunud. Käisin ka maal ja tARTuFFil, olen teinud plaane uueks nädalaks ja pidevalt mõelnud, et peaks oma UPT ja talvise DSD suulise osaga tegelema... aga üksnes mõelnud, mitte kätt külge pannud! Mis seal ikka, suvi ongi ju liialt lühike.
Veel midagi Tõrva Loitsult:
Tegelikult ootab meid ees veel kaks nädalat auga välja teenitud vabadust, nii et pole põhjust norutamiseks! Kahe nädalaga jõuab palju!

No comments:

Post a Comment