August 25, 2014

Tahan lennata

Eelmisel pühapäeval võtsin suuna Tallinnasse üle-eestilise neidudekoori Leelo katsetele. Kihk lahkuda Treffneri segakoorist oli suur, aga päris ilma koorita ei soovinud ma samuti jääda, sest laulmisest on kujunenud nõnda iseenesestmõistetav osa mu elust, et ma selleta kuidagi toime ei oskaks tulla. Närveerisin skaalal ühest kümneni üsna head kuus palli, eriti kuna sain uksest sisse astudes teada, et kodus tuli mingi laul ette valmistada. Valisin rutuga Justamendi "Tõuse üles ja läheme ära", sest seda esitasin ka 7. klassi muusikaolümpiaadil ja minu mäletamist mööda see toona väga võssa ei läinud. Sel korral paraku läks: värisesin kõrgematel nootidel ikka korralikult. Kuid lõppkokkuvõttes tembeldati mind ikkagi tubliks esimeseks aldiks, täpsemalt alumiseks esimeseks aldiks! Hurraa!
Katusekino:
Ülejäänud päeva veetsin Maaliga mere ääres ja õhtul suundusime katusekinno oma sünnipäevakingiks saadud pääset kulutama. Kõik oli superluks: padjad, pleedid, kõrvaklapid, kokteilid, koogid... isegi filmiga, mis tegelikult üsna teisejärguline kogu õhtu juures oli, joppas! Soovitan kõigil kindlasti proovida, kui võimalus peaks tekkima!
Järgmisel varahommikul suundusin juba Vana-Vigalasse Leelo laululaagrisse, kus ma kedagi peale Marioni ei tundnud. Need viis päeva olid uskumatult üllatavad ja pöörased, sest minul uue lauljana polnud aimugi, mis toimuma hakkab. Lisaks Leelodele olid kohal veel ENS ja poistekoor Kalev, tuntumatest tegelastest näiteks ka Raul Talmar, Hirvo Surva ja Pärt Uusberg!! Kõik nad olid ülimalt lahedad, eriti muidugi viimane, kellega sai ka pidutsetud ja juttu puhutud. :) Muuhulgas külastasime kontserte, andsime ise kontserdi, saime vanemate olijate poolt retsitud, tähistasime kringliga vabariigi taasiseseisvumist, kuulasime põnevaid seminare ja muidugi laulsime-laulsime-laulsime. Olen meie uute kohtumiste pärast väga põnevil!
Pärdiga proovis:
Ka Viljandis sai kohe pärast Vigalat käidud, seda siis Lionsite koosoleku asjus. Mina kui Tartu LEO klubi verivärske sekretär ja Laura kui president olime vaieldamatult noorimad inimesed saalis. Sel aastal ei saa küll keegi kurta, et meie klubi kuidagi iganeks, sest kuigi meil asjast suurt aimu pole, genereerime vähemalt massiliselt uusi ja toredaid mõtteid. :)
Pärast koosolekut käisime Mari-Liisi pool remonti tegemas (olgu, see kõlas, justkui oleksime vundamenti ladunud, tegelikult vahetasime vaid tapeeti), ehkki meil sellest enne kohale jõudmist aimugi polnud. Õhtul kuulasime Merlini ja Lauraga ka Balti ketile pühendatud kontserti, kiidan väga oma head ja mõnusat seltskonda!
Koolini on jäänud veel üks vihmane nädal. Kiirustage, seltsimehed unetud, kiirustage!

2 comments:

  1. Maris, sa jõuad ka igale poole! :) Katusekinos käisin ka eelmine aasta Bondi-filmi vaatamas, tõesti oli vinge. Ning tõesti, film oli justkui teisejärguline, aga ikka super! Elamus omaette!

    ReplyDelete
  2. Sa tegid mu tuju nõnda heaks nüüd :) Ja tore, kui katusekino koha pealt nõustud!

    ReplyDelete