September 10, 2014

Maailm meid saadab, aga koju ta ei too

Hei sõbrad, täpselt tunni aja pärast istun Tallinna poole kihutavasse bussi ning päeva lõpuks leian end kõigi eelduste kohaselt elusa ja tervena Münchenist, kuhu jään viieks päevaks. Päris täpselt ei oskagi ma hetkel määratleda, mida tegema lähen, eks see mingisugune LEO sõpruskohtumine ole... Koha sain väga spontaanselt, nimelt helistas millalgi kevade lõpus Laura mulle hetkel, mil kinos filmi avatiitrite algust ootasin. Kiirelt sai telefoni lausutud "okei" ja siin ma nüüd siis täielikus teadmatuses istun, endale ei ole veel miski kohale jõudnud.
Ühtlasi on see mu esimene kord lennata vaid käsipagasiga, see tekitab ikka korralikku peavalu. Poole mu kohvri kaalust moodustab peegelkaamera, teise poole varujalanõud. Mu ultratäpne kaal näitas, et kohver ületab piirinormi saja grammiga, mistõttu võtsin ühe võõrustajatele mõeldud šokolaaditahvli välja. That's how we roll!

No comments:

Post a Comment