September 6, 2014

Viimseid noppeid suvest

Suvi lõppes väga kaunilt! Viimasest nädalast meenub eredaimalt muidugi kolmepäevane reisike koos Marilinnu ja Annaga Põhja-Eestisse. 
Esimesel õhtul istusime koos piknikukorvi ja šampusega pankrannikul, nautides kollakates toonides päikeseloojangut. Meie erapeokese lõpetasid tumedad vihmapilved, mis viimse päikesekiire kadumisel horisondi taha meid halastamatult materdama asusid. Lausvihmas ja kottpimedas mööda põlde koju jooksmisest kujunes muidugi ooper omaette. Aga saime vähemalt uue hea loo oma sellest-informeerin-ühel-päeval-veel-oma-lapselapsi-kui-ma-seda-siis-veel-muidugi-mäletan-ja-oluliseks-pean-listi!
Sama meri ja sama aeg, ainult et paremalt küljelt:

Teisel päeval istutasime aiamaal maasikataimi ümber ning käisime Kiviõli tuhamägedel turnimas. Vaate üle kurta ei saa, soovitan soojalt ükstaspuha millise otsa ronida!
Õhtul tähistasime väärikalt muinastulede ööd, mille tarbeks süütasime mererannas lõkke. Väga kena õhtu oli! Midagi eriti rohkemat ma oma napisõnalisuses ei oskagi välja tuua, grillisime sütel ka mu kaasa veetud maisitõlvikuid.
Oma kire maisitõlvikute vastu avastasin esmakordselt Saksamaal, kus seda grillitult maitsta sain. Appi, milline helge äratundmisrõõm see oli! Imeline! Kaisa pool ööbides tassisime endile põllult tõlvikud koju ja lasime samuti hea maitsta, see oli teine kord mu elus. Ja siis ma murdusin. Käisime järgmisel hommikul põllul ja ma vedasin endale seljakotitäie maisi koju, täpsemalt 25 tõlvikut. Suur oli mu kohkumus, kui avastasin, et pere neisse umbusklikult suhtub. Nüüd ma siis istun oma hunnikuga üksi, ammu ei jaksa enam ühegi järele kätt tõsta ning võimaluse korral tassin neid kõikjale ja jaotan laiali.

Muidugi jäi meil aega üle ka niisama lõbutsemiseks, rääkimiseks ja lollitamiseks, seda sõna otseses mõttes (illustreeriva näitena vaadata allolevat fotot). Reisike lõppes 31. augusti pärastlõunal, kuid see ei tähendanud veel suve lõppu, ei. Pea poole viieni hommikul sai istutud ja lõbutsetud meie traditsioonilise Härma seltskonnaga, millest - kui nüüd järele mõelda - Härmakad vist kõige väiksema osa moodustavad. Kummardus teile, semud!
Nüüd olen juba mõttega koolist niivõrd-kuivõrd harjunud. Lause "kõik on uus septembrikuus" pole veel eales kõlanud nii õigesti, sest kunagi varem pole selle märksõnadeks olnud DSD, LEO, Leelo ega see kõige kurikuulsam sõna: ülikool. Aga sellest juba õige pea pikemalt. 
Homme (tegelikult täna) varahommikul sõidan aga juba terveks nädalavahetuseks Tallinnasse oma uue neidudekooriga plaati salvestama, loodame parimat (et helimees mind välja ei viska vms)!

3 comments:

  1. Maris! Ma ei saa jätta kommenteerimata, kui ma näen sellist lauset, mis sisaldab sõnu horisont, halastamatult ja materdama kõik ühes kompotis. Ma ei mõista, tüdruk, kust sul need sõnad tulevad! Super oled! :)

    ReplyDelete
  2. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
  3. Hahahhaaa Krista, appi! :D Tegid tuju kohe nii heaks, megasuur aitäh sulle!

    ReplyDelete