October 22, 2014

Südamed - need põlevad

Tahtsin jagada teiega taaskord üht killukest minu ja Marii dialoogist.
Nimelt näitas viimane uhkusega enda joonistatud perepilti, kus all vasakus servas võis mingisuguseid mikroskoopilisi kujusid silmaga eristada tõesti.
Tema: "Näe, siin olen mina, siin on emme, siin Mannu... ja siin on Kiki ja siin meie vihmavari ja siin meie potililled."
Mina: "Aga kus siis issi ja Martin on?"
Tema: "Issi sõidab rattaga ja Martin on ujumistrennis!"
Vaheaeg on väga armsalt möödunud. Näiteks nägin üle pika aja Liisut, kes taaskord Tartut väisas. Humoorika alatooniga jututeemat jagus kõvasti ja kohati näis mulle suisa, justkui kaks kuud ja 180 kilomeetrit suurt midagi muutnud polekski! Viimase peal peo korraldasime ka klassikalise Härma pundiga, ühtlasi on trennid muutunud üha enam ja enam lõõgastavaks naeruteraapiaks. Hetkel passin taevast ja laen kaameral akusid, sest südaööl stardin tähti - miks mitte ka virmalisi - jäädvustama. Kui retk õnnestub, räägin sellest tingimata lähemalt, kui mitte, siis... unustage ära. :)
Naljakas muutus on toimunud minu mõtteviisis. Mina, kes ma kõigil eelnevatel eluaastatel olen õppesõiduautosid nähes silmi pööritanud ja nende talumatult aeglast sõidutempot siunanud, olen nüüdseks oma hoiakut 180 kraadi muutnud. "No püha püss, kuidas need tõpranahad aru ei saa, et ma alles õpin sõitma?!" käib läbi pea, kui otse Kaubamaja ees auto välja suretan. Tõsi, seda mitte küll nõnda tsenseeritud kujul.

2 comments:

  1. Kuidas see tähtede pildistamise trip läks? :D:D

    ReplyDelete
  2. Mul pole õrna aimugi, mis tripist sa räägid! :D:D

    ReplyDelete