November 10, 2014

Isadepäevast ja otse-eetrist

Nõnda palju ootamist, tööd ja planeerimist ning läbi kogu see suur ettevõtmine ühe tormilise nädalavahetusega saigi! Jutt käib loomulikult isadepäeva kontserdist, millest hakkasin mõtteid mõlgutama juba augustikuus Vana-Vigalas oma esimeses Leelo laagris. Toona näis ainuüksi mõte kargest novembrist liialt utoopilisena, et tõsi olla. Nüüd, kolm kuud, 20 liitrit vett, 23 õmmeldud ja pressitud seelikuvolti ning tuhat tantsusammu hiljem saan vaadata eilsele tagasi ja tõdeda: "Ära tegime!"
Meie I alt:
Meie koori abistas tegelikult hästi suur taustatiim: mänedžer, koreograaf, hääleseadja, jumestuskunstnik... Laupäeva õhtul koolitati meid punuma ka meisterlikke punutisi (ütleme nii, et ma olen üks paras käpard ja arenguruumi on mul tohutult).
Kontsert ise oli hästi armas. Algas see meie jaoks kell kuus hommikul, mil ummisjalu duši alla tormasime. Väsimus oli suur, sest veel öösel kell üks lihvisime Laura ja Maaliga "Vihmaloitsu" partiisid ja "Ketrajate" samme. Suundusime Estoniasse, kus tegime vaheldumisi meiki, lavaproove ja soenguid, mina sain veel kiiruga seelikutki õmmelda. Kell 12 algas kontsert ja peagi läksimegi Leelodega lavale. Minu arvates läks meil küll väga hästi. :) Olen kuulnud nõnda palju kiidusõnu ja tähelepanuavaldusi, eriti rohkelt muidugi "Vihmaloitsu" kui meie hittloo kohta. Ühislaulud läksid samuti kenasti: Kaarel esitas oma imelise "Eestimaa" ja seejärel laulsime "On läinud aastaid", mille sõnad oktoobrikuises Leelo laagris pool koori nutma panid.
Juba homme sõidan Tallinnasse tagasi, sest OneRepublic tuleb lõpuks ometi Eestisse! Seda tähtsündmust olen oodanud aprillikuust saati. Ülehomme koolis saab lõbus olema, sest panin endale kirja saksa keele artikli analüüsi ja lubasin esitada metemaatikaõpetajale vigade paranduse, seega sõidan ilmselt kell 05.40 Tartusse tagasi. :)

No comments:

Post a Comment