December 16, 2014

Mõrvamüsteerium

Täna olin osaliseks kirglikus Inglismaa 30ndate aastate mõrvamüsteeriumis. Jah, täpselt nii! Tunnistan, et olen säärastesse tegevustesse varem alati väga suure umbusklikkusega suhtunud: eks ta mingi veidrike värk ole! Selles osas panin küll kõvasti puusse. Algas kõik nii, et astusime Marilinnuga Lille Majja täieliku teadmatusega järgeneva õhtu osas. Imestusega avastasime, et kõik endale loosiga mingisuguse nime tõmbama peavad. Algul läks meil väga raskelt: kuidagi ei suutnud mängu sulanduda, sest see tundus nii... tobe. Nüüd seevastu teeks küll kohe ühe partii veel. Minul oli au kehastuda õhtu võtmeisikuks: preili Rosemary Hunteriks. Olin noor, rikas ja kaunis peoperenaine, kellele isa surres suure varanduse jättis. Isa mõrvas kahtlustasin oma kasuema Gloriat. Mul oli ka õde Iris, kellega ma läbi ei saanud. Samuti oli mul afäär Stephen Griffiniga, kes oli lubanud oma naise maha jätta ja minuga abielluda. Pidin täitma õhtusöögi jooksul kolm ülesannet: esiteks külvama kõigisse külalistesse kahtlust Gloria kohta, teiseks utsitama Stephenit oma naise mahajätmisel ja kolmandaks vältima sedasama naist. 
Käisime Mari-Anniga väga ammu kunstimuuseumis (Picasaweb märkis meie asukohaks Rooma):
Põnevaks muutis mängu asjaolu, et kõigil tegelastel olid oma ülesanded täita. Kõigil jooksid mingid liinid, mis lõpuks tervikuks ühinesid. Näiteks sain üsna pea aru, et mu silmarõõmu Stepheni õhtu eesmärgiks oli hoopiski suhete lappimine oma naisega, mistõttu ta mind pidevalt vältis. Terve õhtu vältel kahtlustasin, et mu advokaat on minusse armunud, sest ta toonitas pidevalt, et ma abielluda ei tohiks - tegelikult oli ta kulutanud ära kogu mu raha ja kartis, et see abielludes välja tuleb. :):) Tegutsesid juveelivargad ja õnnekütid, šantažeerijad ja armukadetsejad. Neid kõiki ma mängu vältel ei märganudki, nõnda ametis olin oma eesmärkidega. Minu jaoks võtsid sündmused olulise pöörde siis, kui mu õde Iris minuga ära leppida püüdis. Ühel hetkel usutles ta mind Stepheni osas ja kui ma talle pärast mitmeid valesid tõe avaldasin, tõi ta mulle vett. Kui seda jõin, sain teada, et see on mürgitatud. Tema ülesandeks oli nimelt minu tapmine, mida ma isegi kahtlustada ei osanud!! Kõik jooksid mu ümber kokku ja olid suures šokis. Pärast tehti suur ring, kus kõik arutlesid, kes võisid tahta mulle halba teha. See oli veel kõige põnevam osa! Soovitan väga-väga soojalt, sest tegu pole pelgalt "mingi friigivärgiga", vaid üpriski rafineeritud meelelahutusega!

No comments:

Post a Comment