December 1, 2014

Väljakutse algus

Nagu eelmises postituses mainitud, seadsime Evelini, Krista ja Katsiga endile eesmärgiks kuni jõuludeni iga päev blogima asuda. Õnneks saime eile kokku ja määrasime üksteisele ka karistused, mis ähvardavad meid murdumise korral, sest vastasel juhul rikuksin juba täna lepingut. Leidsime, et karistusi valides tuleb läheneda kõigile personaalselt, vastavalt siis sellele, mida keegi jubedaks peab. Minul endal paneb näiteks ainuüksi oma karistusele mõtlemine vere soontes tarretuma.
Kui jätan blogimises päeva vahele, ei tohi ma terve meie Rootsi kruiisi vältel ühtegi pilti teha!! Nüüd said kindlasti paljud muiata, ent minu jaoks, kes ma tunnen hinges valu pelgalt mõttest, et mõni ilus hetk jääb kaamerasse püüdmata, on tegu täpselt selle õige karistusega, mis mind loodetavasti piisavalt motiveerib. Ma saan täiesti selgelt aru, et seisan silmitsi väga tõsise probleemiga, aga mis ma sinna ikka parata saan! 

Üldse kaasneb selle tohutu kaamerasõltuvusega nii head kui ka halba, mine võta sa siis kinni, mis nüüd mille üles kaalub. Kindlasti on kaamera üheks tohutuks aeglustajaks, mis ühtlasi ehitab nähtamatu barjääri enda ja maailma vahele. Samas elustavad fotod tuhandeid mälestusi, mis - võin käsi südamel vanduda - mul muidu ammu ununenud oleksid. Muidugi võib spekuleerida, kas nad sel juhul üldse mäletamist väärt olid, aga mina sellesse küsimusse nõnda radikaalselt ei suhtu. Teatavasti ongi inimese aju üks suur sõel, kuhu uued mälestused ja teadmised kogunevad vanade arvelt. Ehk siis võib-olla ongi kõvertrapetsi pindala valem see, mis tõukas mu peast mälestuse Sitsiilia mägede ilust, kuid õnneks säilib viimane foto kujul! Kui kooli lõpetan ja vaese valemi oma ajust igaveseks kustutan, saavad Sitsiilia mäed endile taas ruumi.

Homme ootab mind DSD II järgu kirjalik eksam, milleks on mind vist viimased viis aastat vaimselt ette valmistatud ja neist omakorda viimased kolm kõvasti trillitud. Loodame siis, et homme ei taba mind migreenihoog, nohu või tungiv vajadus keset kirjutamisülesannet vetsu minna, sest oleks päris kurb, kui kõik need aastad luhta läheksid. :)

2 comments:

  1. Ma ei jõudnudki pildistama :(, aga sul (nagu ikka) väga mõnusad pildid välja tulnud! Ja Kivid püksi DSDks!!!!!

    ReplyDelete
  2. Oeh, pole hullu, kuusk on ju oma 5 nädalat veel püsti :)
    AITÄH, EVELIN KIVI!

    ReplyDelete