January 19, 2015

Mina, Johannes Aaviku tütar (lugu sellest, kuidas me isaga eesti keelt uuendasime)

Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean alustama päris detsembri algusest, mil president kuulutas välja uute sõnade konkursi. Seirasin vastilmunud pressiteadet ja panin isale ette, et võiksime midagi nalja pärast ära saata. Otsustasime pakkuda eestikeelse vaste ingliskeelsele väljendile "phablet", mis kujutab endast põhimõtteliselt nutitelefoni ja iPad'i ristandit. Sõnadest "nutitelefon" ja "tahvel" tuletas isa sõna "nuhvel", mille üsna skeptiliselt ka teele saatsime.

Nädal aega tagasi saime teada, et sõna on midagi saavutanud. Minul sellesse endiselt suurt usku polnud. Teatavasti kuulutatakse igal aastal välja hunnikutes uusi sõnu, millest vaid väga-väga vähesed meie keeles kanda kinnitavad. Ega minagi oska neid hoobilt meelde tuletada rohkem kui "taristu", "kärgpere" ja "kleepkumm"...

Aga võta näpust - "nuhvel" valiti sõnavõistluse võitjaks! Lõiku auhinnatseremooniast koos isa intervjuuga saab näha SIIT. Seda vaadates võib ühtlasi kohe täheldada, kuidas inimesed mõningase tähelepanu najal õhku täis lähevad: "Ja ma tahaksin tänada oma kullakallist tütart, tänu kellele ma sellest võistlusest üldse kuulsin ja kelleta oleksin endiselt mees, kes oma emakeele uuendustest mõhkugi ei taipa," ei kostunud mu kõrvu kordagi. "Selle sõna mõtlesin välja poole sekundiga," praalis ta see-eest väga rõõmsalt. 
No ega ikka ei mõelnud küll!! 
Tegelikult ma kadekops ei ole ja loodan väga, et uus sõna pelgalt arhiivi ei jää, seega kutsun teid kõiki üles meie uusi (ja väga kihvte) sõnu aktiivselt kasutama! :)

January 18, 2015

Bussisõidust inspireeritud mõtteid

Loksun hetkel bussiga Türilt Tartu poole, kusjuures taipasin üsna kiiresti, et stereomeetriaülesannete lahendamisest midagi teel olles välja ei tule. Et ma siia ammu kirjutanud ei ole, teen hoopistükkis ühe pisikese kokkuvõtte oma viimase aja toimetustest! 
Viimasel nädalal on elu viinud mind nii Pärnusse kui ka Türile. Esimesest käigust räägiksin meelsamini veidi hiljem, kui juba on, mida öelda. Teisele julgen seevastu küll valgust heita! Nimelt veetsin viimased kolm päeva Leelodega laululaagris, kus tegelesime parajate pähklitega. Tunnen, et muutun iga laagriga üha teadlikumaks sellest, kuidas see laulmine üldse käib. Tõesõna, kui mõtlen tagasi sellele, kuidas ma veel mõned kuud tagasi laulmisesse suhtusin, ei tunne ma end äragi: paras mats olin! Heakene küll, viisi olen alati pidanud ja seitsme aasta jooksul sain solfedžotundides noodikirjagi selgeks, aga sellega mu loetelu lõppebki...
Armsad üllatajad Türi Konsumist:
Naljakas, kui lihtsana laulmine kõrvalt vaadates tundub! Tasub viisipidajal inimesel vaid suu avada ja kulda hakkab voolama. Üha enam veendun selles, kuivõrd vale on säärane mulje. Kui süüvime imepisikestesse nüanssidesse nagu kõrged ja madalad registrid, kõlavärvid ja veerandtoonid, millele ma kunagi varem erilist tähelepanu pole pööranud, läheb silme eest kirjuks. Ning kui keskendume eelneva rakendamisse, võib aju päris lühisesse minna!
Pingutanud olen nüüd omajagu - minu rõõmuks kinnitas hääleseadjagi, et liigun õiges suunas. :) Suurim murekoht paistab olevat hetkel hingamine, kuid olen probleemi juba omaks võtnud. Kes teab, ehk oskan järgmises laagris minagi kõhu kaudu õhku võtta?! Elame-näeme.

January 8, 2015

Keelediplomist II

Täna nii ilus hommik ei olnud...
...kuid Saksa II astme keelediplomi suulise osa sooritamiseks täpselt paras! Koosnes ta kahest osast: impulsstekstist ja kodus varem ette valmistatud esitlusest, kusjuures mõlemale osale järgnes ka väike vestlus ja küsimustele vastamine. Võin juba etteruttavalt öelda, et sain suulises osas C1 kätte! Kirjaliku osa tulemusi tuleb oodata veel mitu kuud, sest neid parandatakse Saksamaal keskmise kiirusega seitse sõna päevas...
Tegelikult tuli terve eksami vältel ette palju momente, mil mõtlesin ruumist lihtsalt minema jalutada. Kõige enam pelgasin varem ette valmistatud esitlust, mis pidi mahtuma maksimaalselt 4 minuti ja 15 sekundi sisse. Kell kolm öösel enne eksamit rääkisin veel seitsme minutiga. Hommikuks olin jõudnud nõnda kaugele, et ülehelikiirusel ühegi hingetõmbepausita paristades suutsin kogu oma info esitada 4 minuti ja 20 sekundiga. Ja taeva päralt - ma ju nägin, kuidas komisjon mind eksamil viimase slaidi ajal katkestada üritas. Eirasin kõiki nende viisakaid ponnistusi, kõrgendades lihtsalt häält ja dramatiseerides oma žeste veelgi - kellelgi poleks olnud võimalust midagi vahele pista. Aga vähemalt mind ei katkestatud!
Kõige külmem dušš kastis mind siis, kui üks eksamineerijaist spontaanselt päris, mida mõistan rääkida Saksamaal üha enam laineid löövast inklusioonist. Jah, inklusioonist! Teine dušš valas mu üle siis, kui täiesti huupi õige vastuse andsin (koolisüsteem, mis soosib puuetega inimeste ja "normaalsete" inimeste liitmist). Meeletu.

January 5, 2015

Sügavaid mõtteid

Ma olen viimastel nädalatel teinud kannapöörde ja omamoodi filosoofiks hakanud. Hästi, päris kannapöördeks ei saa seda nimetada, sest kõikvõimalikud küsimused ja probleemid on mind alati paelunud, ent kunagi varem pole ma oma mõttelennule nõnda vaba voli andnud. Uus aasta on kuidagi mu ellu toonud sügavamad filmid ja mõtlikumad teosed, nende hulgas ka Jaan Tätte "Vaikuse hääle", mis meenutas mulle lugemise ajal väga "Väikest printsi" ja mida ma kõigile soojalt soovitan! Mõned enim mõtteainet pakkunud killud Tätte teosest toon välja ka käesolevas postituses, sest nad tundusid pelgalt endale hoidmiseks liialt head.
  • "Ometi mulle tundub, et keskmiselt on "paha" meie sees tugevam kui "hea". Paha tuleb nagu iseenesest, ja selleks, et paha poolt heaga kontrolli all hoida, kulub natuke energiat. Siit ka mõnus tunne hinges, kui oleme mõne heateo sooritanud, kuna see ei tulnud iseenesest."
  • "Meeldib see meile või ei, aga tehnika areng toob kaasa inimese taandarengu."
  • "Kui sa juba kindlalt tead, mida tahad, siis alateadlikult hakkad sa astuma samme, mis viivad sind lähemale. Siit ka uskumus, et kui jõuad soovida midagi, kui täht langeb, siis läheb see täide. See tähendab, et kui sa nii kindlalt oma soovi tead, et jõuad selle soovida murdosa sekundi jooksul, siis oled juba teel oma soovi poole."
  • "Rõõm tuleb saamisega, õnn tuleb loobumisega."
  • "Kõik ei saa olla sinu inimesed. Osad on, osad ei ole."
  • "Me kõik teame, et sureme ühel konkreetsel kuupäeval ära. Ükskord me sööme viimast korda, hingame viimast korda, teeme kõike viimast korda."
Nõnda palju filosoofiat siis tänaseks ööks. Ehk hakkan lõpuks ka blogisse mõtlikumaid arvamuslugusid kirjutama - elame-näeme! Juba loetud tundide pärast astun (pigem tuhisen, sest olen tingimata hilinemas) sedasama tuttavat kooliteed mööda ning alustan nädala halvimat päeva ses aasta halvima tunniplaaniga perioodis. 

*Pildid on jäädvustatud aastavahetusel Krista ja Katsi maal, kus lisaks lõbusale metsaskäigule ja õnnevalamisele tegime ka massiliselt süüa, jagasime kingitusi, tõmbasime loosiga uusaastalubadusi (kuu aega taimetoitlust), kütsime sauna, paitasime kaksikute jääkaru-koeri ning vaatasime "Mandriine". Sellist lõppu aastale ma vajasingi!