February 8, 2015

Õues võimutseb talv, kuid toas hiilib kevad

Olen viimasel ajal nõnda palju vahtinud tõtt vilkuva kursoriga, et mul hakkab kõhe. Tegelikult tundub mulle, et olen natuke üle kirjutanud, sest kirjutamisprotsess ei tekita minus enam sellist tunnet, nagu ta tekitas varem. Kui muidu tavatsesin ikka istuda arvuti taga säravate silmade ja muigvel suuga ("küll nüüd alles lajatasin hästi!"), siis nüüdseks on endisest hiilgusest alles jäänud vaid parkunud sõrmed ja peavalu, sest neli šedöövrit nädalas on selgelt liiast (kaua sa ikka seda vilkumist talud, eks). Mõistagi hindasin selgelt üle - nagu alati! - ka oma saksa keele võimeid: tuhande sõna väljapressimine pole teps mitte ühe õhtu küsimus. 
Õnneks võin juba kahe nädala pärast sule nurka visata ja rusikat vibutades oma kirjutamiskirge tagasi nõuda. Ma tõesti usun, et see on võimalik!

No comments:

Post a Comment