February 12, 2015

Põhjavaim

Ma olen nii õnnelik! Tohutu koorem, mis on mind viimastel nädalatel järjekindlalt seest õginud ning alatasa painanud, on lõpuks ometi mu õlult langenud! Kuivõrd suurde joovastusse sattusin, kui sain teisipäeva õhtul oma Goethe seltsi usaldusisikult (justament, mulle on tõepoolest säärane inimene määratud!) meili, et kõik mu paberid on Saksamaale pärale jõudnud, et kõik mu andmed on korras ning et ma ei pea enam saatma sinna ühtki blanketti, mis nõuaks taaskord direktori, õppealajuhataja või mõne aineõpetaja allkirja. Meeletu!
Kindlasti kõlas eelnev jutt väga segaselt, aga luban, et kui osutun valituks, teen sellest kõigest paari kuu (!) pärast ka blogis pikemalt juttu. Kui ei osutu, siis mõistagi ei tee, vaid karjun nördinult kuristikku ja loobin sinna takkapihta ka massiivseid kivimürakaid, mida oma tulises vihas maast lahti kangutada suudan. Seejärel tulen vermeis kätega ning kähiseva häälega veebiavarustesse, postitan siia paar makrovõtet mõnest lilleõiest ja elan rahulikult edasi.
Ning siis veel imestatakse, kuidas on netis võimalik endast nõnda edukat kuvandit jätta... 
Poole tunni pärast algab viimane arvestus sel nädalal, mida ma ka kõige parema tahtmise juures kuidagi tõsiselt ei suuda võtta, sest tuleb see muusikakuulamise peale. Vähe sellest, et lõviosa arvestusse tulevatest paladest moodustavad need lood, mis olid kolm aastat tagasi ka mu muusikakooli lõpueksami poole pikemasse kuulamislisti pikitud, võime nüüd kasutada ka kuulamispäeviku abi, mis toona rangelt keelatud oli. Loodan, et ma nüüd oma üleolekuga midagi ära ei sõnunud ja kolme ei saa.
Käisin arvestusel ära ja sain puhta viie! Hurraa, alaku vabaduspõli!

2 comments: