March 18, 2015

Smaragdroheline öö

"Vaata, kui imelikud pilved," sõnas Evelin mulle eile õhtul kella poole kaheksa paiku, mil Emajõe ääres oma pika filmimispäeva otsi kokku tõmbasime. Tõstsime mõlemad oma pilgud taevasse, kus üle meie peade rullus helelillakas riba. Need küll pilved ei ole, jõudsime mõlemad hetkega järeldusele. Kas tõepoolest võisid need olla... "VIRMALISED," hüüatas telefoni üks kaarsillal seisev neiu, kes ainiti taevasse vahtis, "vaata ruttu aknast välja, virmalised!"
Tõepoolest, tagasihoidlikud valgussambad olid nähtavad isegi Tartu kesklinna kiiskavas valguses. Jõllitasime neid veidi aega uskumatult, ent aeg pressis peale ning olime sunnitud lahkuma. Kaarsilla juurest Aurani sammudes uurisin Eesti virmaliste kommuuni uuendusi: suisa kakskümmend viis! Basseinis muutusid virmalised põhiteemaks. Jõudsin järeldusele, et olukorrast pole pääsu: tuleb ööseks end valmis panna ja linnatulede turvalisest valgusest lahkuda.
Raskendavaks said mõned asjaolud. Esiteks oli kaamera aku tühi, ent laadija juba viimased kaks nädalat kadunud. Pöörasin kogu elamise pea peale ning leidsin laadija üles! Ühendasin kaamera kähku vooluvõrku ja asusin statiivi otsima. Mul oli meeles, et pärast eelmist ebaõnnestunud virmalistepüüki ei lõpetanud statiiv kõige tervemal kujul. Tõepoolest, kolmest jalast oli alles jäänud vaid kaks. Samuti olin kaotanud tarviku, millega kaamerat statiivi külge kinnitada. "Don't stop me now, universum," ühmasin omaette maalriteipi haarates ja reipalt öhe sööstes (tegelikult pole ma ju niivõrd kaootiline udupea...).
Universum võttis vist õppust ega pannud mulle rohkem jalga ette: võisin tõepoolest oma silmadega virmalisi imetleda! Isegi teibi ning statiiviga sain sinasõbraks, nii et mõnedele piltidele õnnestus rohekas toon püüda küll. Kõige veidram tunne tekkis hetkel, mil sain oma tagasihoidlikust listist märksõna "virmalised" maha tõmmata. See tähendab omakorda, et peaksin endale sealt listist uue eesmärgi otsima... Järgmine peatus: Mehhiko liblikapuud?!

2 comments:

  1. Ohh, issand kui kade ma olen XD. Loodan, et saan oma bucket listist ka virmaliste nägemise kunagi maha tõmmata.:) Hingematvad pildid, Maris. :3 Ilus jäädvustus.

    ReplyDelete
  2. Suured tänud sulle! :)
    Ja kindlasti saad: elu ju veel ees! ;)

    ReplyDelete