May 22, 2015

"See on kõigest riigieksam, mitte HTG reaalklassi arvestus!"

Üks mõte ei ole mulle juba päevi rahu andnud: keskkooli lõpusirgel pidavat inimene olema oma võimete tipul. Olen seda püha hetke aastaid huviga oodanud. Nüüd, vahetult pärast matemaatika riigieksami sooritamist, mil peaksin kubisema supervõimetest, ei saakski ma tunda end pettunumalt: ongi kõik või?! 
Pelk mõtegi sellest, et kätte on jõudnud mu võimete haripunkt, täidab mu ahastusega. Tõsi, ma võin praegu paljutki korda saata: andke mulle posu integraale, meetripikkune logaritmijoru või radiaanidest üle ujutatud trigonomeetriline võrratus, kõik arvutan välja ja lahendan ära! Tean, et säärast pealehakkamist ei jätku kauaks: minu isiklik dekadents võtab päev-päevalt üha selgemaid mõõtmeid. Juba praeguseks on mu sõelakujulisest peast läbi nõrgunud pea kõik kunstiajaloo-, keemia- ja füüsikaalased teadmised, mille kohta oleksin omal ajal une pealt pooletunniseid loenguid pidanud (hea küll, füüsika vallas pole ma suurt taandarengut täheldanud - sellest poleks ma osanud midagi rääkida ka keset kõige pingsamat õppeperioodi). Näen juba vaimusilmas, kuidas mu peast lahkuvad reipalt viimased matemaatilised tarkusriismedki.
Tegelikult usun muidugi, et pilt pole sugugi nõnda tume, kui üleval kurtsin. Mõistagi on kooliteadmiste ununemine hädavajalik selleks, et põhjatud elutarkused saaksid meeletu surve all mu ajju voolata! Siin ma nüüd istun ja varitsen: kui märkan eemal mõnd elutarkust liigutamas, viskan ruttu mõne vana valemi peast ja üritan uut tarkust enda juurde meelitada. (Ära viska vana kasukat tulle enne, kui uus on kätte saadud - ega päris niisama ei või ka vanu tarkuseterasid unustada, pärast olen nii elu- kui ka koolitarkustest ilma.)

Artur Alliksaar on õhanud:
Kesk tumedat tardumust tule
muusika kruusiga. 
Vaikuse kaatetid sule
helide hüpotenuusiga.

Jäägu see kaunis salm meenutama mu praegust elujärku, mil teen veel kaatetil ja hüpotenuusil vahet!

2 comments:

  1. Ise olen sama mõelnud ja olengi ikka üsna kindel, et mu matemaatilised teadmised saavutasid haripunkti 21. mail ja hakkavad nüüd vaikselt langema. Aga su postituse teine lõik on väga lohutav. (JA SEE LUULETUS OMG)

    ReplyDelete
  2. Ahh, mul on hea meel, kui teine lõik lohutust tõi - ma ei tahtnud päris pisarais lõpetada jälle oma kirjutisega!
    Alliksaarel on selliseid veel palju :)

    ReplyDelete