September 22, 2015

Kahekõne südamega: kurbmäng ühes vaatuses

Mina: "Kuule, mida sa muidu elus teha tahaksid?"
Süda: "Ma ei kujuta ettegi."
Mina: "Lähme TTÜ-sse ärindust õppima?"
Süda vaikib.
Mina: "Lähme või?!"
Süda vaikib. Annan alla, tõlgendan tema piredust nõusolekuna ning nõnda esitangi oma paberid majandusteaduskonda.
*
Esimene loeng, esimesed kümme minutit. Süda mu rinnus hakkab meeleheitlikult põtkima, justkui tahaks välja karata.
Süda: "SEE nüüd küll õige asi ei ole, Maris. Ma muidugi ei vaevu sulle ka teada andma, mida sa siin elus tegema peaksid, et õnnelik olla, aga SEDA igatahes mitte."
Mina: "Kas lähme siis Saksamaale õppima?"
Süda vaikib.
Kaks nädalat hiljem võtan paberid välja ja asun kujundama oma uut elu.
Mina: "Kas lähme siis Saksamaale õppima?"
Süda vaikib.
Ja mina lähen.

2 comments:

  1. märkasin, et see suurepärane postitus on ebaõiglaselt kommentaaridest ilma jäetud. parandan selle vea kiiremas korras ja ütlen, et see on tõenäoliselt üks mu lemmikumaid poste. südame olemust oled hästi tabanud:D. see on nagu mingi väike laps, kes ei tea, mida ta tahab, aga ta tahab seda kohe ja praegu ja palju.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh, Anu! :) :)
      Mul on hea meel, et ka sulle tuleb säärane südame olemus tuttav ette - järelikult ei ole see üksnes minu oma, kellel on korraga peal puberteet ja keskeakriis!

      Delete